← Eesti

2-10-8279/16

Obsah (8)§ 144§ 165§ 178§ 218§ 138§ 173§ 163§ 434

2-10-8279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-8279 Otsuse kuupäev Jõhvi, 11. oktoober 2010.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi V. N.`i hagi Jõhvi ko

§ 144

kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning postikulud, mis on kantud seoses menetlusega. Need kulud on kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-50750 jäetud V. N.`i kanda. Kuna kohtulahend on jõustunud, siis on see lõplik, siis tuleb jätta hagi rahuldamata.

  1. Mis puudutab hageja nõuet summas 4 300 krooni, siis on antud nõue kostja jaoks arusaamatu. Kostjal puudub võimalus hinnata, mis asjaga see õigusabikulu on seotud ja kas see oli vajalik kulu (kõik kohtutäiturile esitatud avaldused on allkirjastanud hageja ise).
  2. Kostjal on arusaamatu AS-i Eesti Post teenustasu summas 59.10 krooni arvestus, sest vastavad lisad on halvasti loetavad.
  3. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja jätta kõik õigusabikulud hageja kanda. HAGEJA VASTUS 2

(5)2-10-8279
  2. aprillil 2010.a esitatud vastuse kohaselt hageja nõuab just nimelt kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamist, mitte tsiviilasjaga nr. 2-07-50750 seotud menetluskulude väljamõistmist. Kui kohtutäitur ei oleks rikkunud enampakkumise tingimusi, siis ei oleks hagejal kahju tekkinud. Samuti ei saanud kohus jätta tsiviilasjas nr. 2-07-50750 ühe kostja menetluskulusid teise kostja kanda, kuna puudub vastav seadusesäte. Hageja pöördus antud küsimusega Justiitsministeeriumi poole ja sai vastuseks, et ostja, kes oli kaasatud kohtumenetlusse seoses enampakkumise kehtetuks tunnistamisega, menetluskulusid võib lugeda kahjuks ja võivad olla välja mõistetud kohtutäiturilt.
  3. Hagejal oli juristi abi vajalik konsultatsiooni saamiseks, avalduse ja nõudeavalduste koostamiseks. Selleks maksis hagejale juristile õigusabikulud 4 300 krooni. Kuna jurist, kes ei olnud tol ajal hageja esindajaks, osutas hagejale ühekordset õigusabi ja koostas dokumendid, miile hageja ise allkirjastas.
  4. Hageja vähendas haginõuet 220 krooni võrra, kuna kostja on antud summa (riigilõivu) hagejale tagastanud. Hageja palus välja mõista kostjalt tekitatud kahju 13 172.40 krooni ja menetluskulud. KOHTUISTUNGID
  6. septembril 2010.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid nõude juurde. Nende seletuste kohaselt hageja oli heatahtlik ostja. Kui täitur oleks täitnud oma kohustusi vastavalt seadusele, siis ei oleks hagejal kahju tekkinud. Ka tsiviilasjaga 2-07-50750 seotud kulud on kahju. Hagejal ei olnud mõtet kohtuotsust edasi kaevata, see oleks toonud hagejale lisakulutusi.
  7. Kostja esindaja ei nõustunud hagiga, väites et hageja poolt teises tsiviilmenetluses kantud kulud on jäetud hageja enda kanda. Samuti oli hagejal enampakkumisel osalemise risk. TMS § 223 lg 2 p 3 kohaselt kuuluvad tagastamisele ainult täitemenetluse kulud ja tasu. Kõik muud kulud on jäetud eelmise kohtuotsusega hageja enda kanda. Praeguses menetluses kantud õigusabikulud on hageja poolt tõendamata. Esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
  9. Kohtutäitur K. M.’i poolt täiteasja nr 095/2005/7901 raames 13.11.2007.a läbi viidud enampakkumise võtjaks, millega omandas hageja 150 000 krooni eest L. A.’ele kuulunud korteriomandi xxx. Viru Maakohtu 22.04.2009.a kohtuotsusega tunnistati 13.11.2007.a läbi viidud enampakkumine kehtetuks.
  10. Hagiavalduse kohaselt tekitati hagejale kahju summas 13 172.40 krooni, mis koosneb teise tsiviilasja raames hagejal tekkinud õigusabikuludest 8 743.80 krooni, panga teenustasudest 69.50 krooni, AS-i Eesti Post teenustasust 59.10 krooni ning pärast eelmist kohtuvaidlust tekkinud õigusabikuludest 4 300 krooni. Kostjal ei ole vaidlust hagejal kahju tekkimise üle. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahjuna 3
(5)2-10-8279 kohtuväliseid kulusid, mis on kohtuotsusega jäetud hageja enda kanda ning et 4 300 krooni osas ei ole võimalik hinnata, kas see oli vajalik kulu.
  1. Käeoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas enampakkumine kehtetuks tunnistamisel: 1) muutub täituri tegevus automaatselt süüliseks? 2) kui jah, kas selle tõttu tekib ostjal õigus nõuda täiturilt kahju hüvitamist? 3) kui tal tekib kahju hüvitamise nõudeõigus, siis kas kahjuks on ka kohtuotsusega ostja enda kanda jäetud kohtumenetluse kulud?
  2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 2 p 3, p 4 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist, menetlusosaline aga nõuda kohtutäiturilt ka kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. TMS § 5 lg 1 alusel täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kuna hageja on osalenud täiteasja nr 095/2005/7901 raames korraldatud enampakkumisest, siis hageja on täitemenetluse osaline TMS § 5 lg 1 mõttes.
  3. Võlaõigusseaduse (VÕS) 3 p 6 alusel võlasuhe võib tekkida muust seadusest tulevast alusest. Kohtutäituri vastutuse sätestab kohtutäituri seadus (KTS), mille § 9 lg 1 alusel kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS seadus ei sätesta süü vorme, mistõttu VÕS § 104 sätestatud süü vormid kohalduvad ka täituri suhtes. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormiks ka hooletus, so käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Viru Maakohtu 22.04.2009.a otsuse tegemisel ja enampakkumise kehtetuks tunnistamisel lähtus kohus muu hulgas ka sellest, et vara arestimisel rikus täitur TMS § 98 lg 2 sätet, mistõttu oli arestimine tühine. Seega täitetoimingu tegemisel, s.o vara arestimisel ei kandud täitur vajalikku hoolt. Selline täituri tegevus on süüline. Siit tulenevalt vastus käesoleva otsuse põhjenduste punktis 19 toodud küsimusele nr 1 on jaatav.
  4. Samas eeltoodu ei tähenda, et hagejal on tekkinud nõudeõigus täituri vastu hagis toodud ulatuses. Hageja nõuab kahjuna mitte täitemenetluse asja raames tekkinud, vaid tsiviilasja nr. 2-07-50750 raames tekkinud menetluskulude väljamõistmist. Hagiavalduse juurde lisatud arvete kohaselt kandis hageja eelnimetatud tsiviilasja raames õigusabikulud 8 743.80 krooni, nende ülekandmiseks panga teenustasud 69.50 krooni ja L. A.’le 15.11.2007.a tähitud kirja saatmiseks postikulu 24.70 krooni (t. lk. 31-41, 79). Viru Maakohtu 22.04.2009.a kohtuotsusega vastavalt

§ 165

lg 1 jäeti hageja (eelmises kohtumenetluses kaaskostja) menetluskulud tema enda kanda. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal oli õigus

§ 178

lg 1 vaidlustada kohtulahendit menetluskulude jaotise osas lahendi peale edasi kaevates. Otsuse edasikaebamisel oleks teise astme kohtul võimalik otsustada menetluskulude jaotuse teisiti, so jätta ka hageja menetluskulud täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kuna hageja ei ole seda teinud ja kohtuotsus on jõustunud. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel kohtuotsus on muutunud täitedokumendiks, mis välistab hageja nõudeõiguse kostja vastu. Sellepärast ei ole võimalik neid menetluskulusid summas 8 838 krooni lugeda täituri tekitatud kahjuks. Selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. 4

(5)2-10-8279 23. Hagiavalduse juurde lisatud kassa sissetuleku orderite kohaselt maksis hageja S. G. FIE-le konsultatsioonide, avalduse ja dokumentide koostamise eest K. M. vastu 03.09.2009.a 500 krooni, 08.09.2009.a 1 800 krooni ja 05.11.2009.a 2 000 krooni (t. lk. 44). AS-i Eesti Post kviitungi järgi tasus hageja K. M.’ile tähitud kirja saatmise eest 34.40 krooni (t. lk. 80). Kohus ei nõustu kostja ja tema esindaja väidetega selle kulu käesoleva kohtuasja menetluskuluks lugemise kohta. Esindaja volituse kohaselt esindab S. G. hagejat alates 04.02.2010.a. Seega osutas S. G. hagejale teenuseid mitte

§ 218

lg 1 p 2 sätestatud lepingulise esindajana.

§ 138lg 1 alusel menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 ja p 2 tulenevalt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. 24. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole kandnud 4 334..40 krooni esindaja (õigusabi) ega postikuluna käesoleva tsiviilasja menetluses. Seega ei ole tegemist käesoleva tsiviilasja menetluskuludega. Kuna tegemist on kahjuga, mille tekkimise on põhjustanud kostja, siis hagi tuleb rahuldada 4 334.40 krooni ulatuses. Menetluskulud 25.

§ 173

lg 1 alusel asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

  1. Hagi rahuldatakse summas 4 334.40 krooni, mis on 32.91% hagist. Menetluskulude võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jaotamine oleks ebaõiglane hageja suhtes, sest tal tekkiks kohustus kanda suuremas osas kostja menetluskulud. Sellpärast jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.