KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 17.detsembril 2010.a. Tallinnas 3-09-2357 S.J.i kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks 6.12.2010.a. videokonverentsi teel Viru Vanglas viibiv kaebaja S.J., kohtu istungisaalis Tallinna Vangla esindaja Merje Joll RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. hiljemalt 16.jaanuaril 2011.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla toimingu õigusvastasus, mis seisnes selles, et 3.07.2009.a. ei lubanud vanglaametnikud tal jalutusboksi kaasa võtta plastpurgikesi, mis olid kaebajale vajalikud selleks, et vältida käte, näo ja riiete määrimist, kui kaebaja teeb jalutusboksis kehalisi harjutusi - toenglamangust kätekõverdusi. Tallinna Vangla kodukorra (kaebajal ekslikult „sisekorra eeskirja“) p 14.2.5, mis lubab kinnipeetaval jalutuskäigule kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid, rikub kaebaja õigust tegeleda kehakultuuri ja spordiga ning on vastuolus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC
(2006)2 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistiku" artikliga 27, mis on vanglale täitmiseks kohustuslik. Sõna „ainult“ on vastuolus reegliga „kõik, mis pole seadusega keelatud, on lubatud“. „Euroopa vanglareeglistiku" artikli 27 kohaselt peab kaebajal olema võimalus teha iga päev vähemalt üks tund kehalisi harjutusi värskes õhus; küllaldaste sportimisvõimaluste andmine on vanglarežiimi lahutamatu osa, vangla soosib sellist tegevust ning annab vastavad seadmed ja varustuse. Tallinna Vangla aga sportimiseks vajalikke vahendeid ei anna, seepärast meisterdas kaebaja plastpurgikestest kätele alustoed. Kui kaebaja ei saa tegeleda kehakultuuriga vajalike esemete abil, rikub see tema inimväärikust. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebajal preventiivne huvi, sest tal on veel aasta jäänud karistust kanda, 15-16.12. 2010.a. aga saadetakse ta Tallinna Vanglasse, sest Tallinnas toimub kohus, mis karistus sealt võib tulla, ei oska kaebaja arvata. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlusalusel ajal oli kaebaja vahistatu. Tallinna Vangla direktori 16.04.2009.a. käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 14.2.5 kohaselt tohib kinni peetav isik jalutuskäigule minnes kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Vangistusseaduse(VaS) § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. VaS-s sellise üldklausli sätestamine tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast, mis aitab ühest küljest rõhutada inimväärikuse olulisust, samas aga juhib tähelepanu sellele, et iga ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, pole veel inimväärikuse rikkumine. Inimväärikuse põhimõttega ei saa vastuolus olevaks lugeda mistahes haldusakti või toimingut, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema väärikust. Väärikust alandavaks saab lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda ebaproportsionaalselt taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku põhiõiguste moonutamise. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Praegusel juhul faktilised asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. VaS § 55 ei täpsusta, millises mahus ja millistes tingimustes tuleks kinnipeetavatele tagada kehakultuuriga tegelemise võimalus. „Euroopa vanglareeglistik" ei saa tühistada või muuta VaS-s sätestatud normide sisu ja tõlgendamist, kuna sel on üksnes soovituslik iseloom. Kaebajal oli võimalik jalutuskäigu ajal ilma abivahenditeta tegeleda kehakultuuriga, selleks vangla takistusi ei teinud. Tallinna Vangla kodukorra eesmärgiks on täpsustada VaS-i, vangla sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust vanglas. Täpsustused puudutavad õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid, pole mõeldav, et VaS sätestaks ammendavalt, milliseid konkreetseid esemeid tohib jalutuskäigule kaasa võtta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebaja huvi Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on põhjendatud. Kaebaja kannab praegu küll karistust Viru Vanglas, kuid kuna tal on karistuse kandmise lõpuni jäänud veel aasta, võidakse teda selle aja sees uuesti paigutada karistust kandma Tallinna Vanglasse. Vangistuse(kinnipeetava puhul), aga samuti eelvangistuse(vahistatu puhul) sisu on isikult vabaduse võtmine, s.t. teatud ajaks piiratakse isiku liikumisvõimalust ja võimalust realiseerida sellega olemuslikult seotud subjektiivseid (põhi)õigusi. Vangistust ja eelvangistust pole aga õige mõista üksnes füüsilise liikumisvabaduse piiranguna. Kinni peetava isiku kogu eluolu seotakse vanglaga - tema vabadus allutatakse VaS-st tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud kinnipeetava puhul vangistuse kui karistuse täideviimiseks ning vahistatu puhul kriminaalmenetluses seatud eesmärkide saavutamiseks. VaS § 55(mis VaS § 90 lg 1 järgi kohaldub ka vahistatule) lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas (vahistatule VaS § 93 lg 5 järgi tema soovil). Seda, millises mahus ja millistes tingimustes kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tuleks tagada, VaS ei täpsusta. Kaebaja viidatud "Euroopa vanglareeglistiku" p 27 kohaselt tuleb igale vangile võimaldada iga päev vähemalt üks tund sportimist värskes õhus, kui ilm seda lubab ning anda sportimiseks vastavad seadmed ja varustus. "Euroopa Vanglareeglistiku" normid on soovitusliku iseloomuga ega ole seega õiguslikult siduvad. Neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda. Eeltoodust lähtudes tuleb vanglal VaS § 55 lg 1 järgimiseks talle kättesaadavate vahendite ning võimaluste piires võimaldada kinnipeetavatele ja vahistatutele kehakultuuriga tegelemist vastavalt "Euroopa Vanglareeglistikus" sätestatud tingimustele. Tallinna Vangla põhimääruse § 3 lg 2 p 7 annab vangla direktorile õiguse anda oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenis2 tujatele ja kinnipeetavatele. Seega on vangla direktori pädevuses otsustada, kas ja milliseid esemeid võib kinni peetav isik jalutuskäigule kaasa võtta – vangla kodukorra p 14.2.5 kohaselt võib võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Niisugune piirang pole inimväärikust alandav ega ebaproportsionaalne, sest sellel on legitiimne eesmärk - aitab tagada vangla julgeolekut, sest lubades kinnipeetavatel ja vahistatutel jalutuskäigule kaasa võtta neile väidetavalt kehakultuuriga tegelemiseks vajalikke esemeid, kaasneb sellega oht, et neid esemeid võidakse ära kasutada näiteks keelatud asjade edastamiseks teistele kinni peetavatele isikutele, nendega sidepidamiseks, millegi väljapoole vangla territooriumi toimetamiseks, teiste kinni peetavate isikute või vanglaametnike ründamiseks. Vanglaametnike keeldumine lubamast kaebajal jalutuskäigule kaasa võtta plastpurgikesi on kooskõlas vangla kodukorra punktiga 14.2.5 ja seega õiguspärane. Kõnealune keeldumine pole vastuolus ka VaS §-ga 41, mille kohaselt ei tohi kinnipeetavale või vahistatule põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Tallinna Vangla ei teinud kaebajale takistusi tegeleda jalutusboksis kehakultuuriga ilma abivahenditeta. Kaebajal oli võimalik seal joosta, teha hüppeid ja kükke, painutusi ja sirutusi. Kui kaebaja soovis oma lihaseid arendada tingimata toenglamangust kätekõverdusi tehes, oli tal võimalik seda harjutust sooritada oma kambris. Kohtunik: D.Maastik 3