2-10-14408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-14408 Otsuse kuupäev Jõhvi, 07. aprill 2011.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi I. K. hagi R. K.`i va

§ 61

lg 4 ja alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS §101 lg 1 sätestab küll, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2 175 krooni ehk 139.01 eurot kuus. Samas antud asjaolu ei tähenda, et hagi tuleb rahuldada selles ulatuses. 3

§ 61

lg 3 sätestas, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. See, et hageja on täisealiseks saanud, ei tähenda, sellest tingituna peab kohus hagi rahuldama hageja pool nõutud ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varaline seisund pärast teise astme otsuse tegemist on tunduvalt paremaks muutunud.

1. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 04.08.2010.a otsuse nr 647982 kohaselt kostjal on tuvastatud püsiv töövõime kaotus xxx (tl. 32). Sünnitunnistuste kohaselt, lisaks hageja ja V. K.’ile, kostjal on veel kaks alaealist last A. K. ja A. K. (t. lk 28, 29). Kohtutäitur Natalja Malahhova 16.09.2010.a tõendi kohaselt 05.05.2009.a kohtotsuse alusel tsiviilasjas 208-12486 kostjal on täitmata kohustus summas 48 951.55 krooni.
2. Kuni 01.07.2010.

§ 63lg 5 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.07.2009.a kehtiva PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud hageja väidetega, et kostja saab elatist maksta kinnistute xxx ja xxx võõrandmise arvel, sest kinnistute väärtused ei ole teada. Neid ei suudetud kostja suhtes algatatud täitemenetluse käigus võõrandada. Varasema otsuse kohaselt oli kostja sissetulekuks 5 000 krooni kuus. Kostja väitel on praegu tema aisaks sissetulekuks pension 128 eurot. Kuna, lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel kolm last, siis esineb kostja suhtes PKS § 102 lg 2 kolmandas lauses sätestatud mõjuv põhjus elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks. Kohus rahuldab hagi alates hagi esitamisest kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni 21.06.2011.a, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses, vaid summas 63.91 euro kuus. Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on oma vastuses palunud jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda, millega hageja on nõustunud kohtuistungil. Sellepärast jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 630 lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. 4