Obsah (9)

§ 9§ 16§ 18§ 10§ 23§ 26§ 1§ 4§ 20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2539 Haldusasi Menetlusosalised K.P.´i ja E

) eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks (§ 1 lg 2). Kohalik omavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus (§ 4 lg 2 p 2). Leiame, et Tallinna linn on neid seaduses sätestatud põhimõtteid eiranud ning pole taganud meie huvide tasakaalustatud arvestamist, vaid lähtutud on põhjendamatult vaid linna enda (saada võimalikult palju maksumaksjaid) ja arendaja huvidest. Krundi ehitusõiguse määramisel (

§ 9lg 4) on põhjendamatult jäetud arvestamata meie seisukohad.

Paljude meie argumentide vastuseks, näiteks hoonete kõrguste osas, on TLPA ja ka otsuse seletuskirjas viidatud planeeringu seletuskirjale, mille põhjendusi me just vastuväidetes vaidlustasimegi. Seega on jäetud sisuliselt meie argumendid analüüsimata ning põhjendamata. Vastavalt

§ 16

lg 1 p-le 5, planeeringud koostatakse detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Oluline on kaasata ka planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu (

§ 16lg 4 p 3).

Antud detailplaneeringu puhul oli koostöö vaid formaalne. Leiame, et planeeringus pole käsitletud planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid (

§ 18

lg 6 p 2) kontaktvööndile, mis on miljööväärtuslik piirkond ning seeläbi pole ka kaitstud ega arvestatud kontaktvööndi elanike huvid. TLPA pole näidanud kaalukaid põhjendusi, miks kontaktvööndi elanike huvid ja seisukohad on jäetud arvestamata. Tallinna linna poolt kirjas esitatud vastuväidetega ei saa nõustuda, kaalumata on jäetud kontaktvööndi oluline mõjutamine hoonestuse, piirkonna elanikkonna hüppelise kasvu ja liikluse suurenemise tõttu, mille tagajärjel halveneb kontaktvööndi elanike elukeskkond ning tagatud pole kontaktvööndi miljööväärtusliku piirkonna elanike põhjendatud huvid elukeskkonna 3 säilitamisele, milline õigus tuleb PS §-st 53 ning rikutakse isiku õigust omandile (PS §-st 32). Paljud väited pole tõesed. Näiteks haljastuse suuruse osas, kuhu on sisse arvestatud ajutised alad (avalikul arutelul selgus, et ühele ajutisele alale soovitakse tegelikult planeerida hoone). Elanike arvu kasvu puhul pole arvestatud kesklinna piirkonnaga vaid kogu Tallinna linnaga. Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitus on oma seisukoha müra mõjude kohta andnud detailplaneeringu ala kohta, aga mitte kontaktvööni hoonetele ja elanikele (neid pole arvestatud, kuigi on otsene mõju, eriti Veereni tn olemasolevatele hoonetele ja elanikele). Kontaktvööndi majadena on kirjeldatud 2-korruselisi kõrge sokli ja katusekorrusega kortermaju, kuigi tegelikult on kontaktvööndis hulgaliselt ühekorruselisi eramaju (praktiliselt kogu Vaikse pargi serv) ning vaid pooleteisekorruselisi puitmaju (s.h Veereni tn serva hoonestus). Planeeringu arutelu käigus pole linn vaevunud arvestama ega ka kaalunud meie poolt tõstatatud ülaltoodud vastuolusid, mille tagajärjel otseselt on kahjustatud kontaktvööndi elanikkond ning tegelikult kogu linna planeering ja elanikkond. Tallinna Kesklinna valituses toimunud avalikule väljapanekule järgneval arutelul väitis AS Pöyry Entec projektijuht, et selle detailplaneeringu lahenduse juurde on nad jõudnud mitme aasta jooksul ja seda nad enam ei muuda, kuigi alles siis oli avalikkusel võimalus planeerimismenetluses osaleda. Elanikel on võimalus esitada arvamusi just alles avaliku väljapaneku ajal ning osaleda sellele järgnevatel arutelul, et nende huve ja seisukohti arvestataks. Seda on rõhutanud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-16-08: „ Planeeringu avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele. Avaliku väljapaneku käigus informeeritakse avalikkust planeeringust ning kaasatakse avalikkus planeeringu väljatöötamisse. Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringu projekti, lõplik planeering valmib koostöös avalikkusega.” Antud juhul aga toimusid nn näilikud arutelud, kus planeeringu koostanud AS Pöyry Entec ei soovinud midagi muuta ning linn omaltpoolt rohkem midagi ei kaalunud. Rohealade teemaplaneeringu märgukirjas ja aruandes oli märgitud: „Välisruumi olemasolu vähendab ka linnaümbruse koormust. Alles siis, kui linnas on piisavalt kvaliteetseid välisruume, lõpeb linnast välja elama asumine ning linna ümbruse valglinnastumine“. Sama kehtib ka pidevalt suureneva autostunud vaba-aja pendelliikumise kohta linna ümbritsevatesse maastikuruumidesse (aruande lk 83) jne. Neid seisukohti ei ole vastustaja analüüsinud. Märgukirjas märkisime, et Harju maakonnaplaneering näeb ette iga uue asumi planeerimisel üldkasutatavate rekreatiivalade analüüsi teostamise. Seda tehtud ei ole. Rikutakse planeeringus ettenähtud korda. Lisaks on Harjumaa Keskkonnateenistus oma kirjas 10.04.2008 nr 30-11-2/14545-2 selgitanud, „et planeeringualal ja selle kontaktvööndis ei ole piisavalt rekreatiivse väärtusega alasid. Samuti nad leidsid, et tööd tuleb täiendada uuringutega kõigile piirkonna elanikele rekreatiivalade kättesaadavusest ning olemasolevate rekreatiivalade koormusest (ka potentsiaalse 5000 uue elaniku mõistes). Planeeringu materjalid ei sisalda sellist uuringut. 9.

1. TLPA vastuses meie vastuväidetele on täiesti jäetud käsitlemata kontaktvööndi müra- ja saaste probleemid. Tervisekaitse poolt ei ole käsitletud mõjusid teisele poole Veerenni tänavat jäävates vanades miljööväärtuslikes puithoonetes elavate inimestele. Lisaks peaks arvestama, et piirkonda tuleb veel täiendavaid elamu- ja ärihoonete alasid, nagu näiteks kavandatav Lutheri kvartal ja teised lähipiirkonnas kavandatavad hooned ning alad, millel on ühtne mõju miljööväärtuslikule kontaktvööndile. Oleme jätkuvalt seisukohal, et nii suur hulk hooneid (arvestades ka kõrgust) pole põhjendatud väiksel krundil ning ei kaalu üles kontaktvööndile tekkivaid kahjulikke mõjutusi (müra suurenemine mitmeid kordi võrreldes olemasolevaga ning kriitiliseks muutmine – mida näitasid detailplaneeringu juurde lisatud mürakaardid ja hinnangud). Tallinna linn lähtus elanike juurdekasvu arvestades Tallinna linna kogu elanikkonnast. Antud võrdlus ei saa aga kuidagi olla piirkonna elanike arvu kasvu võrdluseks. Kesklinna elanikkonda arvestades kasvab elanike arv üle 10 protsendi ning kui veel arvestada antud madala hoonestusega 4 ning osaliselt eramutega kaetud kontaktvööndit, siis on elanike arvu kasv piirkonnale veelgi suurem ja koormavam. Seega arvestada tuleb antud piirkonnale sellise hüppelise elanikkonna hulga kasvu mõju, eelkõige olemasoleva elanikkonna keskkonna halvenemine sellest tingituna – müra, suurenev saastus, liikluskoormuse kriitiline tõus ning täiesti puudulik rohealade maht sellise hulga planeeritava elanikkonna kohta. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on ka ärihoonetega, mis suurendavad igapäevast liiklust märgatavalt. Ei saa nõustuda seisukohaga, et kuna keskkonnamõjude hindamata jätmise kohta tehtud otsustust ei vaidlustatud, ei saa seda enam vaidlustada peale planeeringulahenduse avalikku väljapanekut ja tutvustamist. Detailplaneering pandi avalikkusele välja alles aprillis 2009 ning alles siis oli kontaktvööndi elanikel ja avalikkusel võimalik planeeringu lahendustega tutvuda, seega alles sellest hetkest tekkis võimalus oma seisukohti esitada. Olukord, kus linn on 07.05.2008 otsustanud, et planeeringule keskkonnamõju hindamist pole vaja teha, ei saa käsitleda kui lõplikku otsust, vastasel juhul piiraks see põhjendamatult kaebeõigust. Planeeringu seletuskiri on vastuoluline, eriti müra ja saaste osas. Ühest küljest väideti, et puudub ehitustegevus, millega kaasneks õhu saastet ning olulist negatiivset mõju ümbritsevale linnakeskkonnale. Teisest küljest on välja toodud OÜ Stratum liikluskorralduse hinnangust, et kaasnevad negatiivsed mõjud välisõhu saastatuse ja müra näol ning seda mitte ainult üldise liikluse kasvuga Tallinnas, vaid ka tulenevalt planeeringust. Meie seisukoht oli, et hoonete mahtude vähendamisega (elanike ja külaliste hulga vähenemine), on võimalik saastust ning müra vähendada. Sellele seisukohale pole vastust. TLPA on väitnud, et Tehnika-Filtri tee vähendab liiklust Veerennis. Tegelikkuses, kohalike elanikena võib väita, et Tehnika tänava läbilõige ei vähenda liiklust Veerennis Järvevana ja Liivalaia suunal (Tehnika tänav jookseb risti Veerenniga). Arvestades meie poolt toodud vastuväiteid ning viiteid planeeringu seletuskirjale ning uuringutele, mille järgi tõuseb müra kriitilisele piirile, on Tallinna linn (ka Harju Maavanem) jätnud antud olukorra analüüsimata ning õiguste rikkumise proportsionaalsuse kaalutlemata. Harju Maavanem on oma kirjas, mis puudutab liiklust, müra ja rohealasid, vaid tsiteerinud TLPA kirja, ilma et oleks teinud selle põhjal järeldusi. Samuti osa uuringuid on tehtud mitmeid aastaid tagasi ning ei kajasta enam olukorda adekvaatselt. 9.
2. Antud maa-alal on võimalik koostada terviklik planeering arvestades Tallinna linna poolt koostatud rohealade teemaplaneeringut ning selle alusuuringuid. Teemaplaneering on algatatud Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 eesmärgiga täpsustada ja täiendada Tallinna üldplaneeringut (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 otsusega nr 3). Ka detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise seletuskirjas on selgitatud, et Harjumaa keskkonnateenistus on märkinud, et planeeringut tuleb täiendada uuringutega kõigile piirkonnaelanikele rekreatiivalade kättesaadavusest ning olemasolevate rekreatiivalade koormusest (ka potentsiaalselt lisanduva üle 5000 uue elaniku mõistes). Lisaks rõhutati, et on ülioluline tõsiselt kaaluda rohealade loomist, mitte praktiliselt kogu ala elamumaaks muutmist. Vastavaid uuringuid planeeringu käigus tehtud ei ole. Arvestades lisanduvate elanike ning ärihoonete (külastajate) hulka, pole planeeringus piisavalt rohealasid (parki), mis omab negatiivset mõju piirkonna elanikele ega taga neile olemasoleva elukeskkonna säilimist. TLPA tõi vastuseks väite, et kesklinna elanikele on rekreatiivsete väärtuste kättesaadavus paremini tagatud kui linnas keskmiselt ning tegemist on endise tootmisalaga. Asjaolu, et mujal on veel hullem, ei saa olla kaebuse esitajate suhtes negatiivse kaalutlusotsuse aluseks. Samuti viide, et tegemist oli tootmismaaga, ei anna alust kavandatavas elamukvartalis mitte parke luua vastavalt elanike arvule. Planeeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas on märgitud, et ala sisese haljastuse lahendamisel on arvestatud ümbruse haljastusega ja seda tuleb teha ka haljastusprojekti 5 koostamisel. Just ümbruse roheala arvestamise planeeringus kaebuse esitajad vaidlustasid, arvestades, et tegelikult oleks planeeritavale alale võimalik igati korralik park rajada. Planeeringualale, mis hõlmab 60 hoonet, seega ca 5000 lisanduvale elanikule mõeldud (arvestamata veel ka ärimajade külastajaid), planeeritav 1063 m² haljasala vastab sisuliselt Veerennis paikenevale ühele elamukrundile ega ole selgelt piisav. Kusjuures, vastavalt kesklinna valitsuses peetud arutelul selgitatule, on krundile planeeritud ka parkla ja väike ehitis, mis vähendab veelgi selle haljasala mahtu. Arvestades rohealade teemaplaneeringut, peaks kindlasti looma suure pargi antud territooriumile, mis vastaks elanike arvule. Harju Maavalitsuses toimunud arutelul olid eraldi välja toodud teemaplaneeringute regulatsioon ja alusuuringud, mis lükkavad ümber kõik TLPA seletuskirjas toodud väited. Arutelul selgus, et roheala arvestuse juurde oli liidetud nn ajutine roheala, kuhu tegelikult on planeeritud järgnevate detailplaneeringute käigus hoopis hoonestus. Seega pole tagatud piisav hulk roheala võrreldes kavandavate mahtudega. Tõsiselt ei saa võtta TLPA eeldust, et planeeringule elama asuvad isikud hakkaksid kõik töötama samal maa-alal, mis vähendaks liikluskoormust. Tegelikkuses võib eeldada, et hakatakse üle linna ja ka väljastpoolt linna loodavatesse ärihoonetesse sõitma. Samuti ei suuda linn juba praegu tagada lasteaia kohti kesklinnas. 120-kohaline lasteaed ei taga kindlasti piirkonna elanike vajadusi, mis tähendab täiendavat liiklemist. Kuigi Tallinna linn on märkinud, et lasteaed on mõeldud teenindama piirkonna elanikke, on Tallinnas lasteaedade teeninduspiirkonnaks kogu Tallinna linn. 9.
3. Ei saa nõustuda ka TLPA seisukohaga, et hoonete kõrgused on sobivad ümbruskonda. Kahel pool detailplaneeringu ala on madalad miljööväärtuslikud hoonestusalad, mille puhul näiteks Veerenni poole on enamus puumaju ühe- ja kahekorruselised. Tallinna kesklinnas pole kusagil nii väiksel maa-ala nii palju 8-12-korruselisi hooneid kõrvuti. See pole üldse tüüpiline Tallinna kesklinna tänavapilt ning rikub oluliselt ümbruskonna miljööväärtuslikust ning kontaktvööndi elanike elukeskkonda (varjud ja olemasoleva päevavalguse vähenemine, samuti kinnivara väärtuse vähenemine). Enamus piirkonda ehitatud uuselamuid on kuni 6-korruselised koos maja all oleva maa-aluse parklaga. Viited planeeringu seletuskirjas Swedbanki hoonele ei saa olla tõsiseltvõetavad, kuna see asub planeeritavast alast kaugel ning ei ulatu isegi kontaktvööndi mõiste ja piirkonna alla. Teiseks, on see maja erandiks antud piirkonnas. Isegi kõrval olev EkeInvest hoone koos osaliselt Swedbanki hoonega on madalamad kui 12 korrust. Ka Baltika hoone on tunduvalt madalam. Kõik need meie argumendid on Tallinna linn jätnud kaalumata. Miljööväärtusliku hoonestusala teemaplaneering ütleb, et oluline on avanevate kaugvaadete säilitamine ning miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele. Kuna Veerenni 36 planeering on ettenähtud suhteliselt väiksele alale, planeeritavad majad on väga tihedalt ning palju kõrgemad kui kõrval paikneval miljööväärtuslikul alal, siis ei saa rääkida eelneva põhjal mingist sujuvast üleminekust. 9.
4. Leping nr DP-20/K-07, 14.06.2007 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, AS Entec ja Santum Estonia OÜ vahel nägi ette, et kinnistu omanik Santum Estonia OÜ tasus Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kulud. Lisaks saab linn planeeringu alusel omale teed ja lasteaia. Arvestades asjaolu, et kinnistu omanik ise finantseeris planeeringu koostamist ning linnale on määratud teatud hüved planeeringu järgi, on eriti oluline, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet oleks pidanud teiste isikute huve eriliselt põhjalikult kaaluma ning uurima asjaolusid, kui kaebajad viitasid menetluses kasutatud ebaõigetele eeldustele (oluliste aspektide tähelepanuta jätmine), vastasel juhul käitumine viitab erapooletutele otsustele linna poolt. Detailplaneering muudab üldplaneeringut, sellel paiknevad mälestised, planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas ning plaaniti linnaehituslikult olulisi muudatusi. Vastavalt kehtivale

§ 10

lg 61 p-le 2, 3 ja 5 detailplaneeringu koostamist ei tohi aga detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui: planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; planeering 6 koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal; planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Selge on see, et ca 5000 elaniku (10 % kesklinna elanikkonnast) ja elanike ca 3000 autode, lisaks äripindade külastajad ja nende autode juurdetulek vaid 12,87 ha alale (tihedus suurem kui Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel) mõjutab oluliselt ümbruskonda. Kõik uuringud, millele vastustaja viitab, olid tehtud enne planeeringu avalikku väljapanekut. Seega on täiesti põhjendatud ja asjakohane kaebajate viide ka uuringu puudustele või valdkondadele, mida peaks täiendavalt uurima. Konkreetseid uuringuid rahastas ju arendaja ja tellis linn. Hoolimata sellest, kinnitab planeeringu olulist mõju vastustaja poolt esitatud Inseneribüroo „Stratum” liikluse olukorra hinnang korterelamute grupi rajamisel Veerenni tn 36 kinnistule (Tallinn 2006). Kohe esimene lause (lk 2) ütleb, et uue elurajooni rajamisel Veerenni tn 36 kinnistule lisandub nende elanike liikumise tõttu olulisel määral liiklust kinnistu lähipiirkonna ristmikele. Kuigi uuringus on arvestatud liikluskoormuseid 2004.aastal (mis pole võrreldav hetke olukorraga) ning selle põhjal modelleeritud võimalik olukord 2021.aastal, halveneb uuringu järgi kõikide ristmike olukord. Uuringus on arvestatud vaid Veerenni 36 liiklusvooga, mitte kehtestatud ja veel planeeritavate aladega ja detailplaneeringutega, mis tekitavad lisaliiklusvooge, sh. Tare/Kodu tn ja teistel miljööväärtusliku ala tänavatel. Näiteks planeeritud suur elamukompleks Magasini 35, Magasini 29, vana juudi kalmistu taha tulevate hoonetega 2x 6 korruselist, nn Lõunakeskuse ala suur elamu-ja ärihoonete kompleks ning lisaks Veerenni raudteeäärsed planeeringud, Keskhaigla juurdeehitus ja maa-alune parkla, juurdepääsuga Herne tänavalt, planeerimisel on ärihoone koos korteritega ja parkimismaja Tare nurgale Veerenni 29, lisaks juba valminud Baltika kvartal. Kõike oleks tulnud kogumis vaadata, mida tehtud ei ole. Hoolimata vananenud liiklusandmetest ning arvestamata ümbruskonda tulevaid teisi uusi hooneid, ütleb uuring, et mitmetel lähiala ristmikel, hoolimata Filtri-Tehnika tn läbilõikest, tekivad läbilaske probleemid. Vineeri ja Vana-Lõuna tn ristmiku osas on öeldud, et juba 2021.aastaks on ristmik sellise konfiguratsiooniga kindlasti oma ressursid ammendanud (lk 5). Veerenni-Liivalaia tn ristmik ei vasta 2021.a enam läbilaskenõudluse vajadusele (lk 16). 2021.a on aga juba 10 aasta pärast ja see arvestas vaid Veerenni 36 lisanduva liiklusega ning liikluskoormused põhinevad 2004.aasta veebruari liiklusuuringu tulemustel (lk 2). Sellest hoolimata uuringust nähtub, et mõjutatakse kõiki lähiümbruse ristmikke oluliselt. Uuringust nähtub selgelt, et ei kaitsta läbilõigete eest (tarnsiitliiklus) miljööväärtuslikus piirkonnas (lk 8), kaitstakse vaid planeerigu ala selliste läbilõigete eest. Seega kui ristmikud lähevad umbe, hakatakse kasutama miljööväärtusliku ala tänavaid läbilõikeks. Kohalike elanikena võime väita, et seda tehakse juba praegu. Olukorras, kus pole veel planeeringujärgseid maju ehitatudki ning Tehnika ja Filtri tn teed on avatud, on ummikud tipptundidel (toppamine võib ulatuda Vana-Lõuna tn-ni ning Veerenni tn-s Baltika kvartalini).

1. Vastustaja leiab, et kaebuse väited on põhjendamatud, tõendamata ning kaevatav otsus on õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebajad ei ole oma esialgses kaebuses väitnud, et vaidlusalune detailplaneering rikuks nende õigusi või piiraks nende vabadusi. Kaebajad on üheselt deklareerinud, et tegemist on populaarkaebusega. Populaarkaebuses tuleb avalike huvide riivet põhjendada. Kaebajad ei ole aga antud juhul kaebuses välja toonud, milles seisneb avalike huvide riive, mistõttu on kaebus juba ainuüksi sel põhjusel alusetu ja põhjendamatu. Vaidlusalune detailplaneering on oma olemuse tõttu avalikes huvides. Kaevatava haldusakti motiivide kohaselt rajatakse amortiseerunud tootmispiirkonna asemele uus kvaliteetne linnaruum ja seda väärtuslikku miljööala ning roheala vähendamata. Kaevatavas haldusaktis on esitatud kaalutlused, mille kohaselt avatakse vaidlusaluse detailplaneeringu ala avalikkusele ning planeeritud kaubandus-, büroo- ja teenindusruumides pakutavate teenuste valik mitmekesistab 7 Veerenni asumi infrastruktuuri laiemalt. Samuti on vaidlustatud otsuses õigustatult eraldi rõhutatud, et tootmisala elamualaks muutmine on otstarbekas ka seetõttu, et alast nii lääne- kui ka idapool asuvad olemasolevad elamualad ja sellega muutub linnaruum kogu piirkonna elanike jaoks senisest avatumaks, funktsionaalsemaks ja terviklikumaks. Detailplaneeringuga kavandatu aitab vältida Tallinna valglinnastumist ja sellega seonduvaid probleeme nagu nt igapäevane liikluse suurenemine linna sisse ja linnast välja, infrastruktuuri koormamist teiste kohalike omavalitsuste elanike poolt jmt. Uusasumi rajamine kesklinna alale koormab linna teedevõrku oluliselt vähem, kui sama arvu elanike äärelinna või linna lähialadele elama asumine. Seejuures vastab kesklinna asutustiheduse suurendamise eesmärk säästva arengu põhimõtetele, eelkõige tänu sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri heale kättesaadavusele. Vaidlustatud haldusakti näol on tegemist planeerimisalase diskretsiooniotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kaebajad sisustavad kaevatava haldusakti väidetavat õigusvastasust detailplaneeringuga ette nähtud lahenduste otstarbekusele ja sobivusele tehtavate etteheidete kaudu, mitte aga konkreetsete õigusnormide rikkumise kaudu. Nimetatud asjaolud aga ei allu kohtulikule kontrollile. Kaebajad ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasust muul viisil põhistanud ega tõendanud. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Haldusakti kehtestamisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. Kaevatava haldusakti motiveeringud sisalduvad nii kaalutletud ja motiveeritud haldusaktis eneses kui ka selle osaks olevas seletuskirjas. Oluline on rõhutada, et kõiki asjaolusid ja väiteid, millega kaebaja põhjendab kaevatava haldusakti õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud kaevatud otsusega kehtestatud detailplaneeringu menetlemise käigus, maavanema järelevalve käigus kui ka kehtestamisel. Vastustaja on detailplaneeringu menetluse kestel kaebajate vastuväiteid kaalunud ning neile põhjendatud vastuseid esitanud muuhulgas detailplaneeringu eskiisi avalikul tutvustamisel
2. septembril 2007, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 20.aprillil 2009 saadetud kirjas nr 21/2806, avaliku väljapaneku järgsel arutelul 29.aprillil 2009 ning maavanema järelevalve ühisnõupidamisel 30.juunil
3. Seega on vastustaja vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja seaduslikult kaalunud kõiki huve, sh kaebajate poolt viidatud kontvööndi elanike huve. 20.septembril 2007 esitasid kaebuse esitaja K.P. ja Aivar Soe Tallinna Linnavalitsusele märgukirja seoses Veerenni tn 36 detailplaneeringuga, milles palusid muuhulgas rajada planeeritavale alale uusi haljasalasid, planeerida liiklus vältides miljööväärtuslikust piirkonnast läbisõitu, näidata reaalne tegevuskava lasteaia ehitamiseks ning teha analüüs, kust hakkavad elanikud toitu ostma, kuna eksisteerib terav probleem toidukauplustega. Kõik nimetatud küsimused on planeeringus lahendatud. Planeeringuga on ette nähtud täiendava haljastuse istutamine. Hoonetevaheliste alade rohelisemaks muutmiseks istutatakse kokku 23 uut kõrgekasvulist puud maa-alustest parklatest vabaks jäävatele aladele. Kuigi planeeringuala ei ole teemaplaneeringu kohaselt roheala, saab selle sisse kavandatud uusi tänavaid pidada haljastänavateks, sest sinna on kavandatud puude alleed. Samuti on kaevatavas haldusaktis põhjalikult kaalutud täiendava haljastuse vajalikkust ja selle tulemusel on kaebajate ettepanekuga nõustutud ja varem äriruumidega neljakorruselise elamu asemele planeerinud täiendav haljasala (positsioon nr 2). Lisaks on planeeringualale kavandatud avalikud haljasalad pos 1 ja 7 ning ajutised sotsiaalmaa krundid positsioon 20, 21, 22 ja 36, mille hoonestamist ei nähta ette. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on soovituslik kruntidele rajada ajutise lahendusena üldkasutatavad haljasalad. Planeeringu liikluskorralduse lahenduse eesmärgiks ei ole Vana-Lõuna tänava liikluskoormuse suurendamine. Planeeringualale on ette nähtud kokku neli juurdepääsu: Vana-Lõuna tänavalt, Tehnika tänavalt ja kaks juurdepääsu Veerenni tänavalt. Vana-Lõuna tänav ei ole seega planeeringuala ainus juurdepääs. Teedevõrk ja ristmikud on planeeringualal kavandatud selliselt, et 8 põhiosa sõidukitest suunduks kvartali peatänavalt otse Tehnika tänava hiljuti rajatud lõigule. Lasteaia rajamise tagamiseks on planeeringus sätestatud, et osa planeeringust on võimalik realiseerida alles siis kui planeeringuga ettenähtud lasteaiale on väljastatud kasutusluba. Detailplaneeringukohaste teede- ja tehnovõrkude väljaehitamine ning haljastuse rajamine tagatakse vastavalt
4. septembril 2009 sõlmitud lepingule. Eeltoodust tulenevalt on kohut eksitavad kaebajate väited selle kohta, et nende poolt esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid ei ole üldse kaalutud ja arvesse võetud. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, mille kohaselt on Harju Maavanem teostanud kaevatava otsusega kehtestatud detailplaneeringu üle järelevalvet puudulikult.

§ 23

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt piirdub maavanema kui planeeringumenetluse üle järelevalve teostaja pädevus planeeringu õigusaktidele ja planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimisega. Seejuures ei saa maavanem otsustada sarnaselt halduskohtuga kohaliku omavalitsuse planeerimisotsuste otstarbekuse üle linnaruumi kujundamisel. Järelevalve käigus kutsus maavanem kokku planeeringute järelevalve komisjoni ühisnõupidamise, mis toimus 30.juunil 2009 ning millel osales ka K.P.. Kuna nõupidamisel ühisele seisukohale ei jõutud, andis maavanem 28.juuli 2009 kirjaga nr 2.1-13/3334 enda seisukoha, milles õiguspäraselt seisukohale, et planeeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele järelevalve teostaja poolt. Ainuüksi asjaolu, et maavanema seisukoht ei ühti kaebajate arvamusega, ei anna alust väita, et maavanem ei ole järelevalvet teostanud või on seda teostanud õigusvastaselt. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et planeeringus on lähtutud põhjendamatult vaid linna enda (saada võimalikult palju maksumaksjaid) ja arendaja huvidest ning linn pole näidanud kaalukaid põhjendusi, miks kontaktvööndi elanike huvid ja seisukohad on jäetud arvestamata. Vastustaja märgib, et uus kvaliteetne linnaruum rajatakse mitte olemasoleva rohkem või vähem väärtusliku miljööala arvelt, vaid amortiseerunud tootmispiirkonna asemele. Kesklinnast tootmise väljaviimine on linnaruumi toimimise ja keskkonnakvaliteedi tagamise seisukohast õigustatud. Tootmisala elamualaks muutmine on otstarbekas ka seetõttu, et alast nii lääne kui idapool asuvad elamualad ja sellega muutub linnaruum kogu piirkonna elanike jaoks senisest avatumaks, funktsionaalsemaks ja terviklikumaks. Detailplaneeringus on ettepanek muuta senine tootmisala valdavalt elamualaks, kus asuvad lisaks veel äriruumid, haljastud ja lasteaed. Planeeringu koostamise eesmärk on muuta planeeringuala aktiivse kasutusega linnakeskuse osaks, kus lisaks elamutele asuvad kaubandus- ja teenindusettevõtted ning bürood. Endise tootmisterritooriumi taaselustamine toob kaasa piirkonna elanike arvu kasvu. Ala polüfunktsionaalsusega tagatakse planeeritud korterite elanikele võimalus töötada oma kodu läheduses, rahuldada esmaseid teenindusvajadusi. Planeeritud kaubandus-, büroo- ja teenindusruumides pakutavate teenuste valik mitmekesistab Veerenni asumi infrastruktuuri laiemalt. Eluasemed ei mõju ümbritsevale linnakeskkonnale negatiivselt, sest planeeringulahendus lähtub lähinaabruses olevatest ja kavandatavatest ehitistest. Planeeringu koostamisel on arvestatud lähialal asuvate arhitektuurimälestistega, järgitud on osaühingu EENSALU & PIHEL koostatud muinsuskaitse eritingimusi. Arvestatud on vahetult piirneval territooriumil asuvaid aktsiaselts BALTIKA Veerenni tn 24 hooneid ning kinnistu kohta koostatud planeeringulahendust. Arvestatud on aktsiaseltsi MAVES koostatud Veerenni tn 36 maaüksuse keskkonnaseisundi uuringu järeldusi ja Osaühingu Stratum koostatud liiklusolukorra hinnangu järeldusi. Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal hindas ja prognoosis olemasolevast ja perspektiivsest auto-, trammi- ja raudteeliiklusest põhjustatud mürataset. Tagamaks olulise mõju avaldumise välistamise, on planeeringus seatud nii Tallinna Keskkonnaameti kui ka teiste planeeringu kooskõlastajate seisukohti arvestavad keskkonnatingimused. Planeeringulahenduse elluviimisest tekkiv keskkonnamõju ei ole Tallinna linna kontekstis oluline. 9 Vastustaja on seisukohal, et planeeritud hooned on kavandatud õnnestunud ansamblina ja läbimõeldud kompositsiooniga kvartalina. Miljööväärtusliku Veerenni asumi poole, Veerenni tänava äärde, on ette nähtud 3 maapealse korrusega hooned. Kõrgemad hooned on kavandatud kvartali keskele, eemale miljööalast ja Vana-Lõuna tänava ääres asuvatest mälestistest. Miljööala poolses kvartaliosas on välditud mitmesektsioonilisi pikki hooneid. Tänavavõrk on kavandatud miljööala tänavavõrgust lähtudes ja kujundatud on hoonetevaheliste rekreatsioonialadega miljööalale pindalalt sarnase suurusega kvartalid. Kõrgemad hooned jäävad miljööala hoonetest ca 120 m kaugusele ja nende kõrguse vähendamist ei pidanud vastustaja vajalikuks. Kesklinna asutustihedust suurendada ongi eesmärk ja see tendents vastab säästva arengu põhimõtetele. Põhjuseks on sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri hea kättesaadavus. Asustuse hajutamine viib valglinnastumiseni ja avalike teenuste - tehnovõrkudega varustamine, teede ehitamine ja ühistranspordiga kindlustamine ning sotsiaalsfääri objektide ehitamine ja kasutamine kallinemiseni, mille tulemus on kõigi linlaste jaoks elukalliduse tõus. Elukohtade hajutamise korral on vahemaad elu- ja töökohtade ning teenuste osutamise kohtade vahel suuremad ja see sunnib inimesi veelgi enam autosid kasutama. Selle tulemusel suurenevad liiklusvood linna tänavatel tunduvalt enam ja kasvab ka müra ja transpordivahenditest põhjustatud saaste. Iga uue hoone ehitamisega võivad küll kaasneda mõningased lokaalsed negatiivsed mõjud, kuid linna kui terviku seisukohast on kesklinna asustustiheduse suurendamine õige. Eriti veel siis, kui see toimub tootmisterritooriumide likvideerimise teel. Eestis ei ole haljasalade hulk elaniku kohta normeeritud. 2006.aastal valmis Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna geograafia instituudis koostatud uuring „Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnangud”. Uuringust selgus, et Kesklinn on teiste Tallinna linnaosadega võrreldes avalikult kasutatavate rohealadega ja haljasaladega hästi varustatud. Kesklinnas on rohealasid 29% linnaosa territooriumist ehk 190 m² inimese kohta (linnas keskmiselt 100 m² inimese kohta) ja haljasalasid 43 m² inimese kohta ehk enam kui kõigis teistes linnaosades (linna keskmine on 27 m²). Seega on Kesklinna elanikele rekreatiivsete väärtuste kättesaadavus paremini tagatud kui linnas keskmiselt. Veerenni tn 36 kinnistu näol on tegemist on endise tootmisalaga ja iga kavandatud haljasala ruutmeeter on täiendus linna rekreatsiooni- ja haljasaladele. Kaalumise tulemusena leiti planeerimismenetluses siiski, et haljasalade osakaalu planeeritud alal tuleks suurendada. Parim koht täiendava haljasala rajamiseks, planeeritud kvartali linnaehituslikku kompositsiooni rikkumata, on maa-ala, mis jääb Vana-Lõuna tn 15, Vana-Lõuna tn 17, Veerenni tn 24 kruntide ja planeeritud tänava vahele. Planeeringulahendust on muudetud ja sellele krundile (positsioon 2) varem ette nähtud äriruumidega elamu on jäetud kavandamata. Asemel on ette nähtud 1063 m² suurune haljasala, mis oleks ühendavaks lüliks koostatavas Veerenni tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatava haljaku ja Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus ette nähtud suurema haljasala vahel. Nii tekib parem side üksikute haljasalade vahel ja rohevõrgustik, mille osaks on ka tänavateäärne ning kruntidel olev haljastus, funktsioneerib paremini. Positsioon nr 2 kõrvale on kavandatud ärimaa sihtotstarbega krunt positsioon 37, mis võimaldab rajada krundile väikese kioski vms müügipunkti. Erilist tähelepanu on pööratud planeeritud hoonestuse vahelise ala maastikukujundusele, et kujundada piirkonna elanikele ja ärihoonetes tööl käijatele rohelusega tasakaalustatud, funktsionaalne ja kvaliteetne avalik ruum. Kolme- kuni kuuekorruseliste hoonetega kvartalitesse Veerenni tänava poolsel alal on kavandatud paigaldada pinke ning lastemänguväljaku mööblit. Kõrgemate korterelamute vahelistele aladele on kavandatud rajada geomeetrilise kujundusega vahelduva reljeefiga haljasalasid. Ärihoonete juurde on kavandatud vaba aja veetmise kohad. Igale krundile on ette nähtud eraldi jalgrataste parkla. Lisaks haljasaladele positsioon 1, 2 ja 7 on planeeritud rajada alleed kavandatud tänavate äärde. Tallinna üldplaneeringu muutmise tõttu kaaluti enne Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamist keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. Tallinna 10 Keskkonnaamet andis seisukoha 23.veebruari 2007 kirjas nr 6.1-4.2/404, kooskõlastades detailplaneeringu eskiislahenduse. Kirjas on toodud, et detailplaneeringus kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning seetõttu ei vaja antud detailplaneeringu koostamine keskkonnamõju strateegilist hindamist. Teist korda kaaluti keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust Tallinna Linnavalitsuse

1. mai 2008 korralduses nr 822-k “Veerenni tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”. Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata järgmistel kaalutlustel: detailplaneeringus ei kavandata planeeritavale maa-alale uut tootmistegevust ega olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase ja õhu saastamist; planeeritaval maa-alal ega selle vahetus läheduses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte; kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale linnakeskkonnale, sest planeeritava ala lahendus lähtub lähinaabruses olevatest ja kavandatavatest ehitistest ning kavandatud hooned jäävad madalamaks kui Liivalaia tänava ääres olev Swedpanga hoone, mistõttu need ei ole merelt vaadeldavad ega mõjuta ka Tallinna vanalinna silueti vaadeldavust; planeeringuala ei jää teemaplaneeringus “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” määratud kõrghoonete piirkonda; planeeringulahendus vastab koostatavale teemaplaneeringule “Tallinna rohealad”, mille kohaselt on tegemist arendusalaga loodava või säilitatava rohevõrgustikuga; lisaks tuli detailplaneeringu koostamise käigus täiendavalt analüüsida kõigile detailplaneeringu piirkonna elanikele rekreatiivalade kättesaadavust ning olemasolevate rekreatiivalade koormust; detailplaneeringu lahendus arvestab olemasoleva teedevõrguga ja Osaühingu Stratum koostatud liiklusolukorra hinnangus antud soovitusi; detailplaneeringu ja lähiümbruse alal võivad esineda transpordivahendite liiklemisega kaasnevad negatiivsed mõjud välisõhu saastatuse ja müra näol, kuid need ei ole põhjustatud ainult antud detailplaneeringus kavandatust, vaid tulenevad piirkonna ja kogu kesklinna liikluse intensiivistumisest; planeeritava ala liikluskorraldus ja parkimine lahendatakse detailplaneeringus ja ei vaja seetõttu eraldi keskkonnamõju strateegilist hindamist; planeeritaval maa-alal ei esine Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud arvutuste “Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine” alusel müra, mille tasemed oleksid olulist mõju avaldavad, samuti ei ole kriitilise taseme arvsuurused antud hinnangu järgi ületanud vastavaid norme; planeeritava ala lähialal, Vana-Lõuna tänava ääres asuvad arhitektuurimälestised, endise A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku hoonete kompleksi kuulunud elu-, tootmis- ja vabaajahooned, mis moodustavad tervikliku ansambli, jäävad ka pärast planeeringu elluviimist hästi vaadeldavateks, kuna nende ja uute hoonete vahele jäetakse piisava suurusega haljasalad; edasise projekteerimise käigus uuritakse täiendavalt pinnase ja pinnasevee võimalikku reostust ning varasemast tootmistegevusest tulenev keskkonnareostus likvideeritakse lõplikult detailplaneeringu elluviimisel; detailplaneeringu eskiisis oli enne detailplaneeringu algatamist kajastatud olulise keskkonnamõju esinemise puudumine ja seatud keskkonnatingimused planeerigu elluviimiseks ja keskkonnatingimusi on detailplaneeringu koostamise käigus täiendatud; kui ehitusprojektide koostamisel ja ehitiste püstitamisel järgitakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. Harjumaa Keskkonnateenistus ei ole pidanud vajalikuks detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Ka ei ole kaebajad vaidlustanud keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsust. Tänavavõrk ja ristmikud planeeringualal on kavandatud nii, et põhiosa liiklusvahendeist suunduks kvartali peatänavalt otse Tehnika tänava hiljuti rajatud lõigule. Sel viisil on välditud liiklusvoo olulist kasvu Vana-Lõuna tänaval ja Veerenni tänaval. Liikluskorralduse lahendus on kavandatud nii, et transiitliiklus ei suunduks läbi Veerenni tänavaga külgneva miljööala. Liikluslahenduse kavandamisel arvestati Osaühingu Stratum koostatud “Liiklusolukorra hinnangus” toodud soovitusi. Hinnang on detailplaneeringu seletuskirjale lisatud. Peale selle on detailplaneeringu lisades ka Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaali koostatud töö “Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine” ja MAVES koostatud Veerenni tn 36 maaüksuse keskkonnaseisundi uuring. Ka detailplaneeringu koostamise üle järelevalvet teostanud Harju maavanem märkis, et tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 38 lõikest 1 teostab järelevalvet 11 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise üle Keskkonnaamet (kuni 31.jaanuarini 2009 maakonna keskkonnateenistus), kui mõju ei ole piiriülene. Harjumaa Keskkonnateenistus ei ole pidanud vajalikuks nõuda detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist. Järelevalve teostaja viitas ka sellele, et planeeringu seletuskirja punkti 3.3 “Liiklusmüra” kohaselt saab ala planeeringujärgsel väljaehitamisel kavandatud elamualal osaliselt keskkonnaprobleemiks olema Veerenni tänavalt ja Tehnika tänava lõigult lähtuv autoliiklusest põhjustatud müra. Ala sees on müra vähendamiseks liikluskiirust reguleeritud ringristmikega ning pikkade sirgete tänavalõikude vältimisega. Liiklusest tuleneva müra taset detailplaneeringuga vähendada ei ole võimalik, sest liikluskoormused alast välja jäävatel suurematel tänavatel ei sõltu detailplaneeringu ala sees antavast lahendusest. Detailplaneeringu ja lähiümbruse alal võivad esineda transpordivahendite liiklemisega kaasnevad negatiivsed mõjud välisõhu saastatuse ja müra näol, kuid need ei ole põhjustatud ainult detailplaneeringus kavandatust, vaid tulenevad piirkonna ja kogu kesklinna liikluse üldisest intensiivistumisest. Liiklusest tuleneva õhusaaste leevendamise võimalusi on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 3.
2. Peamiseks meetmeks õhusaaste vähendamisel on ühistranspordi eelistamine ning jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks võimaluste loomine. Müra leevendamise võimalusi on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 3.4.
3. Korterelamute rajamine Veerenni tn 36 kinnistule mõjutab paratamatult teatud määral lähitänavate liiklust, kuid planeeringu liikluskorralduse lahenduse eesmärgiks ei ole Vana-Lõuna tänava liikluskoormuse suurendamine. Planeeringualale on ette nähtud kokku neli juurdepääsu: VanaLõuna tänavalt, Tehnika tänavalt ja kaks juurdepääsu Veerenni tänavalt. Vana-Lõuna tänav ei ole seega planeeringuala ainus juurdepääs. Teedevõrk ja ristmikud on planeeringualal kavandatud selliselt, et põhiosa sõidukitest suunduks kvartali peatänavalt otse Tehnika tänava hiljuti rajatud lõigule. Uue asumi rajamine kesklinna tootmisala asemele koormab linna teedevõrku oluliselt vähem kui sama arvu elanike äärelinna või linna lähialadele elama asumine või kesklinnas tootmise jätkamine. Kesklinnas on olemas elanike liikumise sihtpunktidena nii töö- kui ka vabaaja veetmise kohad. Lisaks on kesklinnas elades võimalik liikuda jalgsi erinevate sihtpunktide vahel. Jalgsi liikumine on tipptunnil kiirem kui autoga liikumine. Selle soodustamiseks on alale ette nähtud kergliiklusteed. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneeringuga kehtestatud lahenduses on hoonestus kavandatud tasakaalustatud ja õnnestunud ansamblina ning läbimõeldud kompositsiooniga kvartalina. Vaidlusaluse detailplaneeringu ala hoonestustihedus ei ole ebamõistlikult suur. Miljööväärtusliku Veerenni asumi poole, Veereni tänava äärde, on ette nähtud kolme maapealse korrusega hooned, mis moodustavad sarnase tänavajoone ka teiselpool Veerenni tänavat asuvate hoonetega. Kõrgemad hooned on kavandatud kvartali keskele, eemale miljööalast ja Vana-Lõuna tänava ääres asuvatest mälestistest. Miljööalapoolses kvartaliosas on välditud mitmesektsioonilisi pikki hooneid. Planeeritava ala tänavavõrk on kavandatud miljööala tänavavõrgust lähtudes ja kujundatud on hoonetevaheliste rekreatsioonialadega miljööalale pindalalt sarnase suurusega kvartalid. Kõrgemad hooned jäävad miljööala hoonetest ca 120 m kaugusele ja sobituvad piirkonna teiste kõrgemate hoonetega. Puutuvalt kaebaja väidetesse seoses väheneva päevavalguse ja lisanduvate varjudega märgime, et küsimus on planeeringumenetluses läbi arutatud ja jõutud tasakaalustatud lahenduseni. Detailplaneeringu arutelu järgselt täiendati detailplaneeringut OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekti P. Soopere koostatud insolatsiooni kestuse analüüsiga Veerenni tn 36m elamu kohta ning muudeti selle tulemusi arvestades planeeringulahendust ehitusmahu vähenemise suunas. Kaebajate väited elukeskkonda oluliselt halvendavate varjude ja väheneva päevavalgusega seoses on paljasõnalised ning ebaõiged. 12 01.09.2010 täiendatud vastuse kohaselt ei ole Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-101-09 nähtuvalt kehtiva õiguse kohaselt iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks õigus puhtale keskkonnale. Pealegi ei põhjusta detailplaneeringu realiseerimine kaebajate elukeskkonna olulist halvenemist. Samuti ei mõjuta detailplaneering ega selle realiseerimine kaebajate omandiõigust määral, et seda kaitseks mõni õigus. Vastustaja on detailplaneeringus põhjendanud, miks on linnakeskuses kasutusest väljalangenud tootmismaa muutmine kaasaegseks elurajooniks, samuti elanikkonna kasv kesklinnas avalikes huvides. Linnakeskuses elades tuleb isikutel leppida võimalusega, et ümbritsev elukeskkond võib muutuda (RKHK lahend nr 3-3-1-12-07). Käesoleval juhul jäävad detailplaneeringu võimalikud mõjutused õigusaktidega kehtestatud normide piiresse ja seega ei ole vaidlustatud haldusaktiga kaebajate õigusi rikutud. Lisaks märgime, et Riigikohus on
4. detsembri 2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, et: „ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada võib olla kaalukam kinnisasja naabri esteetilisest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või pelgast huvist otsuse seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu.“ Antud juhul ei nähtu kaebusest, et kaebus oleks esitatud muudest kaalutlustest lähtudes kui just nimelt huvist otsuse seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu. Seega ei kujuta kaebajate planeerimismenetluses väljendatud seisukohtadega kaalutlemise tulemusel mittearvestamine kaebajate õiguste rikkumist. Detailplaneeringu menetluses on kaebajate vastuväiteid analüüsitud ja kaalutud ning ka detailplaneeringu lahendust muudetud. Lisame, et kaebajad esitasid detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid juba eskiisi menetluses, samuti toimus
5. septembril 2007 detailplaneeringu eskiisi avalik tutvustamine (millest kaebajad teadlikud olid), mistõttu ei vasta tõele kaebajate väide, et alles avaliku väljapanekuga said elanikud oma arvamust detailplaneeringu suhtes väljendada. Kaebajad soovivad kaitsta kontaktvööndi elanike huvi, seega kolmandate isikute erahuvi. Populaarkaebust saab esitada vaid avalike huvide riive korral, mitte aga näiteks kolmandate isikute erahuvide kaitseks (nt kaebajate poolt välja toodud naabrivalve piirkonna elanike huvide kaitseks). Käesoleval juhul on detailplaneering kehtestatud Tallinna linna ehk avalikes huvides suletud tootmispiirkonna linnale avamise ning valglinnastumise vältimiseks. Uusasumi rajamine kesklinna alale koormab linna teedevõrku oluliselt vähem, kui sama arvu elanike äärelinna või linna lähialadele elama asumine. Seejuures vastab kesklinna asustustiheduse suurendamise eesmärk säästva arengu põhimõtetele, eelkõige tänu sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri heale kättesaadavusele. Kuna detailplaneering ei ole ka vastuolus ühegi õigusnormiga, tuleb avalikes huvides esitatud kaebus jätta rahuldamata. Detailplaneeringu menetluses koostas Inseneribüroo Stratum liiklusolukorra hinnangu Veerenni tn 36 kinnistule korterelamute grupi rajamiseks. Tekkiva liikluse mõju hindamiseks teostati kahe nii olemasoleva kui ka prognoositava olukorra läbilaskvusarvutused. Modelleeriti ja hinnati planeeritava elurajooni kõigi olulisemate juurdepääsuteede ristmike läbilaskevõimet ning pakuti välja võimalikud lahendused. Vastavalt Stratumi seisukohale on detailplaneeringu lähinaabruse liikluspilt kooskõlas Tallinna autostumisprognooside ja liikluskoormuse kasvuga. Tähtsamaks prognoositava liikluskoormuse kasvu leevendamise abinõuks loeb Stratum Tehnika-Filtri tänava ühendusteed, mis aitab oluliselt parandada olukorda Vana-Lõuna elurajooni juurdepääsu ristmikul ning Veerenni-Liivalaia ristmikul, samuti kogu Veerenni tänaval tervikuna. Teadaolevalt on käesolevaks hetkeks Tehnika-Filtri tänava ühendustee välja ehitatud ning kasutuses. Detailplaneeringu liiklusskeem on välja töötatud oma ala spetsialistide poolt, kelle pädevuses ei ole põhjust kahelda. Arvestada tuleb, et uusasumi rajamine kesklinna tootmisala asemele koormab linna teedevõrku oluliselt vähem, kui sama arvu elanike äärelinna või linna lähialadele elama asumine või kesklinnas 13 tootmise jätkamine (rasketranspordi vajaduse säilimine). Kesklinnas on olemas elanike liikumise sihtpunktidena nii töö- kui ka vabaaja veetmise kohad. Lisaks on kesklinnas elades võimalik hõlpsalt jalgsi liikuda erinevate sihtpunktide vahel. Jalgsi liikumise soodustamiseks on alale ette nähtud kergliiklusteed. Samuti on ala läbivad peatänavad vajadusel sobilikud bussiliikluse korraldamiseks. Planeeritavast alast 200 meetri kaugusel asub Pärnu maantee, millel on suhteliselt aktiivne bussi- ja trammiliiklus. Vastavalt tekkivale vajadusele võib kaaluda ka uue trammipeatuse lisamist, mis asuks planeeritavale alale lähemal (nt Vana-Lõuna haljaku idaküljel). Detailplaneeringu lahendus on kujunenud kuueaastase planeerimise tulemusena, mille käigus on kümned isikud ja institutsioonid oma arvamuse esitanud ning valdav enamus neist ka planeeringulahendusele heakskiidu andnud. 16.detsembril 2005 toimus Tallinna Linnaplaneerimise Ametis esimene töökoosolek, mille käigus detailplaneeringu koostaja tutvustas ameti spetsialistidele eskiislahendust, kusjuures algselt oli planeeritud büroohoonete kõrguseks 15korrust. Ameti seisukoht oli, et mere poolt uus hoonestus linna siluetis kajastuda ei tohiks, lähtuda tuleb Hansapanga hoonest, mis asetseb keskmise maapinna võrdluses kõrgemal ning varjab vaate planeeritavale hoonestusele. 17.oktoobril 2006 lükkas ameti planeeringute läbivaatamise komisjon detailplaneeringu eskiisi tagasi muuhulgas põhjusel, et lõunaväila äärsete kruntide linnaehituslik lahendus ei ole vastuvõetav. 2.novembril 2006 toimunud töökoosolekul arutati planeeringuala suuruse küsimust, muinsuskaitse eritingimustega seonduvat ja muid jooksvaid küsimusi. Ameti 21.novembri 2006 planeeringute läbivaatamise komisjoni otsusega kiideti planeeringu eskiis heaks ning kohustati planeeringu koostajat hankima Talllinna linna ehitusmäärusega ettenähtud kooskõlastused detailplaneeringu eskiisile. 15.mai 2007 ameti planeeringute läbivaatamise komisjoni otsuse kohaselt nähti ette lasteaia asukoha muutus, hoonete vähendamine kinnistul, ühtse haljasvööndi moodustamine ja haljastuse muudatused.
6. mai 2007 töökoosolekul vaadati läbi detailplaneeringu koostaja poolt ameti nõudmisel tehtud muudatused – ette nähti 120-kohaline lasteaed, suurendati haljasala pindala ning muudeti osaliselt hoonete kõrgust, samuti nähti planeeringualale kavandatud uutel läbivatel tänavatel 2-poolne korrektne puude allee. Pärast detailplaneeringu algatamist Tallinna Linnavalitsuse poolt toimus 5.septembril 2007 Tallinna Kesklinna Valitsuses detailplaneeringu eskiisi avalik tutvustamine, kusjuures eskiisiga tutvumas käis ka kaebaja K.P.. Detailplaneeringu koostaja selgitas tutvustusel, et alale viidi läbi kolme osalejaga arhitektuurikonkurss, detailplaneeringu eskiisi käigus on hoonestust planeeritaval alal vähendatud ja arvestatud vastas oleva miljööväärtusliku Veerenni-Herne-Magasini kvartaliga. Arutati läbi kõik teemad, mille osas on kaebajad ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud, sealhulgas liiklus, hoonestusmahud, haljasalad jne. Vastavalt ameti
7. mail 2008 alustatud ringkäigulehele vaadati detailplaneering üle kõigi ameti teenistuste poolt ning pärast märkuste parandamist kiitis ameti projektide läbivaatamise komisjon 28.oktoobril 2008 detailplaneeringu heaks ning asus ette valmistama detailplaneeringu vastuvõtmise korraldust. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist Tallinna Linnavalitsuse poolt toimus 23.märtsil - 6.aprillil 2009 detailplaneeringu avalik väljapanek. 29.aprillil Tallinna Kesklinna Valitsuses toimunud detailplaneeringu avalikul arutelul osalesid ka kaebajad. Vastavalt arutelu protokollile tutvustati kaebajatele veelkord detailplaneeringu lahendust ning põhjendati linna seisukohti. Lepiti kokku, et detailplaneeringule lisatakse insolatsiooni kestuse muutumise analüüs, täpsustatakse tehnovõrkudega ning lasteaiaga seonduvat. Pärast muudatuste tegemist planeeringus vaatas ameti projektide läbivaatamise komisjon veel kahel korral detailplaneeringu läbi, esitades nõude suurendada haljastuse osakaalu, jättes pos 2 hooned kavandamata, samuti nõudes arendajapoolset nõusolekut tehnovõrkude väljaehitamise osas ja ehitustehnilist ekspertiisi kavandatava hoonestuse püstitamise võimalikkuse kohta. Detailplaneeringu järelevalve käigus kutsus maavanem kokku planeeringute järelevalve komisjoni ühisnõupidamise, mis toimus 30.juunil 2009 ning millel osales ka K.P.. Veel kord selgitasid ja põhjendasid nii detailplaneeringu koostaja kui ka ameti spetsialistid planeeringulahendust. Kuna nõupidamisel ühisele seisukohale ei jõutud, andis maavanem
8. juulil 2009 enda seisukoha, milles asus õiguspäraselt seisukohale, et planeeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele järelevalve teostaja poolt. Ameti 14 planeeringute komisjoni 8.septembri 2009 otsusega kiideti detailplaneering heaks ning otsustati ette valmistada planeeringu kehtestamise otsuse eelnõu tingimusega, et detailplaneeringus kavandatud 1621 korterist võib enam kui 1055 korterit (ca 65% korterite arvust) välja ehitada pärast seda, kui krundile pos 4 (aadressiga Tiiu tn 8) on ehitatud 120-kohaline lasteaed ja hoone kasutamiseks on väljastatud kasutusluba (lisa 11). Nimetatud tingimust muudeti veelkord enne kehtestamist selliselt, et 65% asemel võib ainult 50% korterite arvust välja ehitada enne lasteaia püstitamist. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebajate etteheited detailplaneeringu menetlemisel nende ettepanekute ja vastuväidete kaalumata ja analüüsimata jätmise osas on paljasõnalised. Detailplaneeringu menetluses on kaebajatele vastatud ning selgitatud miks ja kuidas planeeringulahendus on kujunenud. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu detailplaneeringu lahendusega ja vastustaja põhjendustega, ei tähenda, et detailplaneering oleks õigusvastane. Detailplaneeringu elluviimisel ei tõuse liikluskoormuse kasvust tingitud müra ja õhu saaste kaebajate elukohas kriitilise piirini. Vastustaja on 10.veebruari 2010 seletuse punktis 7 selgitanud, et lähiümbruse alal võivad esineda transpordivahendite liiklemisega kaasnevad negatiivsed mõjud välisõhu saastatuse ja müra näol, kuid need ei ole põhjustatud ainult antud detailplaneeringus kavandatust, vaid tulenevad piirkonna ja kogu kesklinna liikluse intensiivistumisest. Detailplaneeringu menetluse käigus koostas Insinööritoimisto Akukon OY Eesti Filiaal töö “Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine”, mille käigus teostati planeeringualal olemasolevast ja perspektiivsest auto-, trammi- ja raudteeliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Uuringu alusel tõdeti, et ei esine müra, mille tasemed oleksid olulist mõju avaldavad, samuti ei ületa kriitilise taseme arvsuurused vastavaid norme. Kaebajad väidavad, et Akukoni töö liiklusmürakaardi – 7471-A1 ja liiklusmürakaardi – 7471-A3 kohaselt tõuseb kaebajate elukohas müratase aastaks 2027 kordades, kuna Kodu tänava osas on 2006.a kaardil päevasel ajal müratase 40-45 dB ja 2027.a kaardil 55-60 dB.
9. juuli 2010 kirjaga palus vastustaja Akukonil täpsustada, mis andmed võeti aluseks
10. aasta mürakaardi koostamisel detailplaneeringu kontaktvööndi osas ning täpsemalt Kodu tn 10 ja Kodu tn 14 osas; kas ja millisel määral mõjutab detailplaneeringu elluviimine liiklusest tingitud mürataset Kodu tn 10 ja 14 osas ning kas müra nimetatud kinnistute osas ületab pärast detailplaneeringu elluviimist lubatud piirmäärasid. Lisaks palusime täiendavalt teostada olemasoleva liiklusmüra uuringu Kodu tn 10 ja 14 kinnistute osas. Vastavalt Akukoni 1.septembri 2010 selgitustele mürauuringu kohta oli nende töö
11. aasta liiklussageduste osas lähteandmeteks Startum OÜ 2006 Tallinna õhtuse tipptunni liiklussageduste kaart, kus väikeste kõrvaltänavate liiklussagedused ei sisaldu. Samas 2027.a kaartide osas olid need andmed olemas ja kajastati ka mürakaartidel. Akukoni hinnangul on liiklussagedus Veerenni - Herne - Õilme tänavate vahelisel lõigul
12. aasta mudeli alusel 11001200 ning
13. aasta mudeli kohaselt 1000-1100 liiklusvahendit tipptunnil. Peamiseks põhjuseks, miks liikluskoormus ei tõuse või isegi väheneb, on Tehnika tn pikenduse ning Veerenni ja Filtri tn ühendustee rajamine, mille tulemusel läbiv liiklus Veerenni tänaval väheneb. Akukoni täpsustatud töö tulemusena saab väita, et detailplaneeringu otsene müraalane mõju Kodu tn 10 ja 14 kinnistutele puudub, kuna Kodu tänavat ei kasutata detailplaneeringu alale/alalt sõitvate autode poolt. Veerenni tänava otsene liiklusmüra on Kodu tänava äärsete eluhoonete suhtes varjestatud Veerenni tänavaga piirnevate hoonete poolt. Arvutuste tulemustest selgub, et arvutusliku
14. liiklussageduse juures ulatuvad Kodu tn 10 kinnistule päevasel ajavahemikul 55-59 dB ja öisel ajal 50-54 dB müraindikaatori samatugevustsoonid; Kodu tn 14 kinnistule päevasel ajavahemikul 50-54 dB ja öisel ajal 45-49 dB müraindikaatori samatugevustsoonid. Perspektiivse 2027.a liiklussageduse juures ulatuvad Kodu tn 10 kinnistule päevasel ajavahemikul 55-59 dB ja öisel ajal 50-54 dB müraindikaatori samatugevustsoonid; Kodu tn 14 kinnistule päevasel ajavahemikul 55-59 dB ja öisel ajal 45-49 dB müraindikaatori samatugevustsoonid. Selliste lähteandmete juures on nii 2006 kui 2027.a liiklusandmete korral Kodu tn 10 ja 14 kinnistutel täidetud sotsiaalministri
15. märtsi 2002 määruses nr 42 kehtestatud liiklusmüra piirtasemed olemasolevatel aladel; vastavalt 60dB päevasel ja 55 dB öisel ajavahemikul. Täidetud on ka liiklusmüra taotlustasemed olemasolevatel aladel (60dB päevasel ja 50 dB öisel ajavahemikul). Käsitletava ala liikluskoormus ei muutu üldise 15 autostumise kasvu tulemusel selliselt, et ületataks nimetatud määruses sätestatud liiklusmüra piirnorme.
16. Kolmas isik (Satnam Estonia OÜ) leiab, et kaebuse väited on põhjendamatud, tõendamata ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ning mõista kaebajatelt välja kolmanda isiku menetluskulu. Kaebajad on esitanud kaebuse igaühe kaebeõiguse realiseerimisena (

§ 26lg 1).

Kaebajad ei ole esitanud kaebust oma subjektiivsete õiguste riive alusel, vaid kaebus on esitatud kolmandate isikute erahuvide kaitseks. Kaebajatel puudub kaebeõigus, kuna kaevatav haldusakt ei riku kaebajate õigusi ega piira nende vabadusi. Tegemist on populaarkaebusega ning puudub subjektiivsete õiguste riive ja põhjendatud huvi. Populaarkaebuse läbivaatamisel on kohtulik kontroll piiratud. Kaebajad ei ole oma kaebuses välja toonud, milles seisneb avalike huvide riive, mistõttu on kaebus juba ainuüksi sel põhjusel alusetu ja põhjendamatu. Kaebajad on esitanud kaebuse kolmandate isikute erahuvide ehk Veerenni detailplaneeringu kontaktvööndi miljööväärtusliku kesklinna osa elanike huvide kaitseks. Kuigi käesoleval juhul kaebajad väidavad, et tegemist on populaarkaebusega, ei ole kaebuses välja toonud õigusvastaselt riivatud avalikke huve. Kaebajad viitavad küll konkreetselt kontaktvööndi elanike huvidele (ehk siis kolmandate eraõiguslikele isikute huvidele), kuid mitte Tallinna linna kui terviku huvidele ehk avalikele huvidele. Kolmas isik leiab, et sisuliselt on vaidlusalune detailplaneering oma olemuse tõttu avalikes huvides. Kaevatava haldusakti motiivide kohaselt rajatakse amortiseerunud tootmispiirkonna asemele uus kvaliteetne linnaruum ja seda väärtuslikku miljööala ning roheala vähendamata. Kolmas isik nõustub kaevatavas haldusaktis esitatud kaalutlusega, mille kohaselt avatakse vaidlusaluse detailplaneeringu ala avalikkusele ning „planeeritud kaubandus-, büroo- ja teenindusruumides pakutavate teenuste valik mitmekesistab Veerenni asumi infrastruktuuri laiemalt“. Samuti on vaidlustatud otsuses õigesti eraldi rõhutatud, et: „tootmisala elamualaks muutmine on otstarbekas ka seetõttu, et alast nii lääne- kui ka idapool asuvad olemasolevad elamualad ja sellega muutub linnaruum kogu piirkonna elanike jaoks senisest avatumaks, funktsionaalsemaks ja terviklikumaks“. Lisaks rõhutab kolmas isik, et Veerenni detailplaneering aitab vältida Tallinna valglinnastumist ja sellega seonduvaid probleeme nagu nt igapäevane liikluse suurenemine linna sisse ja linnast välja, vastustaja infrastruktuuri koormamine teiste kohalike omavalitsuste elanike poolt jmt. Peale selle on kehtestamise otsuses täiesti õigesti kaalutlemise tulemusel jõutud järeldusele, et uusasumine rajamine kesklinna alale koormab linna teedevõrku oluliselt vähem, kui sama arvu elanike äärelinna või linna lähialadele elama asumine. Seejuures vastab kesklinna asutustiheduse suurendamise eesmärk säästva arengu põhimõtetele, mille põhjuseks on eelkõige sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri hea kättesaadavus. Kaebuses toodud väited taanduvad üksnes kaevatud haldusaktiga kehtestatud Veerenni detailplaneeringu otstarbekusele ja sobivusele (nt vaidlustatud planeeritud ehitusmahte ja hoonete sobivust, kõrgust ning kokkuvõttes ka planeeringulahenduse otstarbekust) ning nimetatud asjaolud ei ole kohtulikult kontrollitavad. Vaidlustatud haldusakti näol on tegemist planeerimisalase diskretsiooniotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud. (RKHK lahendid nr 3-3-1-8-02; nr 3-31-9-98; nr 3-3-1-12-07; nr 3-3-1-54-03). Asjakohatud on kaebajate viited PS §-dele 32 ja 53, kuna naaberkinnistute omanike suhteid reguleerivaks seaduseks on hoopis asjaõigusseadus (AÕS). Kaebaja ei ole sisuliselt viidatud ühelegi konkreetsele õigusnormile, millise rikkumisest võiks vaidlustatud haldusakti õigusvastasus tuleneda. Planeerimismenetluse osas on küll kaebajad viidanud erinevatele haldusmenetluse seaduse (§ 4 lg 2) ja

-i üldistele menetluslikele sätetele (nt

§ 1

lg 2, § 18 lg 6 p 2), kuid jätnud sisuliselt nimetatud normid käesoleva faktilise olukorraga sidumata ning seetõttu on kirjeldatud viited käesoleval juhul asjakohatud. 16 Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Haldusakti vastuvõtmisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. Kaebuses esitatud väited ei lükka eeltoodut ümber. Kaevatava haldusakti motiveeringud sisalduvad nii kaalutletud ja motiveeritud haldusaktis eneses kui ka selle osaks olevas seletuskirjas. Vastustaja poolt oma kaalutlusõiguse kasutamise põhjalikkusele viitab ka otsusele lisatud seletuskirja põhjalikkus ja sisukus. Oluline on rõhutada, et kõiki asjaolusid ja väiteid, millega kaebaja põhjendab kaevatava haldusakti õigusvastasust, on põhjalikult käsitletud ja kaalutletud nii enne vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamist kui ka kehtestamise otsusese eneses. Nimelt, needsamad vastuväited, mida kaebajad on kaebuses toonud kaebuse põhjendustena, on kaebajad esitanud vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse (avaliku väljapaneku) raames. Nende vastuväidete põhjendamatust on vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse kestel selgitanud vastustaja muuhulgas nt oma 20.04.

1. a kirjas nr 2-1/
2. Samuti on kaebaja vastuväiteid põhjalikult käsitlenud Harju Maavanema 28.07.2009 Veerenni detailplaneeringu järelevalve menetluses koostatud kirjas nr 2.1-13/
3. Seega on vastustaja vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja seaduslikult kaalunud kõiki huve, sh kaebajate poolt viidatud kontvööndi elanike huve. Veerenni detailplaneeringu menetlemisel ega kehtestamisel ei ole õigusakte rikutud ja planeering vastab kehtivale õigusele ning kaebuses toodud väited ei lükka eeltoodud ümber. Kehtestamise otsuses on kaebajate n-ö sisulisi vastuväiteid ja ettepanekuid kaalutud ja kajastatud seletuskirja lehekülgedel 10-
4. Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega, mille kohaselt on Harju Maavanem teostanud Veerenni detailplaneeringu üle puudulikult järelevalvet. Eeltoodut põhjendavad kaebajad sellega, et planeeringu menetlemisel on rikutud

§ 4

, mida maavalitsus ei ole arvestanud ning pole järgitud tasakaalustatud huvide arvestamist ning arvestatud pole ka Tallinna linna kehtestatud ja koostatud teemaplaneeringutega. Käesoleval juhul rõhutab kolmas isik, et

§ 23

lg 1 punkti 1 ja 2 kohaselt piirdub maavanema kui planeeringumenetluse üle järelevalve teostaja pädevus planeeringu õigusaktidele ja planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimisega. Seejuures ei saa maavanem otsustada sarnaselt halduskohtuga kohaliku omavalitsuse planeerimisotsuste otstarbekuse üle linnaruumi kujundamisel. Maavanem asus oma järelevalve teostamise käigus Veerenni detailplaneeringule antud heakskiidus nr 2.1-13/3334 õiguspäraselt seisukohale, et planeeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele järelevalve teostaja poolt. Kolmas isik ei nõustu kaebuses haljasaladega kohta sedastatuga. Nõustuda tuleb maavanema kirjas sedastatuga, mille kohaselt on kehtiva üldplaneeringu kohaselt tegemist hoonestusalaga, mitte loodusliku haljasalaga. Planeeringualal asuvad uued haljasalad (pos 1, 2 ja 7). Planeeringulahendusega on ette nähtud planeeringualale täiendava haljastuse istutamine. Hoonetevaheliste alade rohelisemaks muutmise istutatakse kokku 23 uut kõrgekasvulist puud maaalustest parklatest vabaks jäävate aladele. Seejuures jäävad kontaktvööndi sisse Tallinna rohealade teemaplaneeringuga määratud Vaikne park ja Vana-Lõuna haljak. Käesoleval juhul on oluline silmas pidada, et kaevatavas haldusaktis põhjalikult kaalutud täiendava haljastuse vajalikkust ja selle tulemusel on kaebajate ettepanekuga nõustutud ja varem äriruumidega neljakorruselise elamu asemele on planeerinud täiendava haljasala (positsioon nr 2). Järelikult on kohut eksitavad kaebajate väited selle kohta, et nende poolt esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid ei ole üldse kaalutud ja arvesse võetud. Eestis ei ole haljasalade hulk elaniku kohta normeeritud, kuid kesklinnas on rohealasid 29% linnaosa territooriumist ehk 190 m2 inimese kohta (linnas keskmiselt 100 m2 inimese kohta) ja haljasalasid 43 m2 inimese kohta ehk enam kui kõigis teistes linnaosades (linna keskmine on 27 m2). Seega on kesklinna elanikele rekreatiivsete väärtuste kättesaadavus paremini tagatud kui linnas keskmiselt. Seejuures on Veerenni tn 36 kinnistu näol on tegemist endise tootmisalaga ja iga kavandatud haljasala ruutmeeter on täiendus linna rekreatsiooni- ja haljasaladele. Samuti on väärib 17 äramärkimist asjaolu, et kogu elanike ja ka suurem enamus külaliste parkimisest on planeeritud maaalustel parkimiskorrustel, mis jällegi lisab planeeritud piirkonnale rohelisema ja keskkonnasõbralikuma elukeskkonna. Vaidlusalune detailplaneering on Tallinna rohealade teemaplaneeringuga kooskõlas. Planeeritav ala on teemaplaneeringus määratud, kui arendusala loodava või säilitatava rohevõrgustikuga haljastuse minimaalse osakaaluga vastavalt kavandatavale välisruumi tüübile. Selle tingimusega on Veerenni detailplaneeringu koostamisel arvestatud ja alale on planeeritud rajada uut kõrg- ja madalhaljastust. Seejuures asub Tallinna rohealade teemaplaneeringu järgi asub planeeritav ala neljast küljest piiratud haljastänavate keskel: Pärnu maantee, Liivalaia tänava, Veerenni tänava ja raudtee äärsel alal. Samuti on haljastänavaks teemaplaneeringuga määratud Lõime tänav. Kuigi planeeringuala ei ole teemaplaneeringus roheala, saab selle sisse kavandatud uusi tänavaid pidada haljastänavateks, sest sinna on kavandatud puude alleed. Kuna kogu piirkonna hoonestamine on ettenähtud ilma kruntide vahelisi piirdeaedu rajamata, seega võib ka kogu planeeringu alal asuvaid hoonete vahelisi väiksemaid haljastusalasi käsitleda kui avalikkusele avatud puhke ja rohealadena. Lisaks tuleb silmas pidada, et Veerenni detailplaneeringu ala on kehtiva üldplaneeringu kohaselt hoonestusala mitte looduslik haljasala. Seega on kaebajate väited rohealade kohta asjakohatud ja ka sisuliselt ebaõiged. Kolmas isik ei nõustu kaebajate poolt müra ja õhusaaste kohta sedastatuga. Kolmas isik nõustub maavanemaga ka osas, et ala sees on müra vähendamiseks liikluskiirust reguleeritud ringristmikega ning pikkade sirgete tänavalõikude vältimisega. Seejuures ei ole liiklusest tuleneva müra taset detailplaneeringuga vähendada võimalik, sest liikluskoormused alast välja jäävatel suurematel tänavatel ei sõltu detailplaneeringu ala sees antavast lahendusest, vaid tulenevad piirkonna ja kogu kesklinna liikluse üldisest intensiivistumisest. Müra leevendamise võimalusi on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 3.4.1 – teedevõrk ja ristmikud on planeeringualal kavandatud selliselt, et põhiosa sõidukitest suunduks planeeringualale Tehnika mitte aga Veerenni tänava kaudu. Suurim panus on Tehnika tänava uuel lõigul, mis aitab oluliselt parandada olukorda Vana-Lõuna – elurajooni juurdepääsu ristmikule ning VeerenniLiivalaia ristmikul, samuti ka kogu Veerenni tänaval tervikuna. Peamiseks meetmeks õhusaaste vähendamisel on ühistranspordi eelistamine ning jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks võimaluste loomine. Kaebajate väited kontaktvööndi elukeskkonna halvenemise kohta müra ja õhusaaste suurenemise kohta on paljasõnalised. Seejuures on pädevad asutused asunud seisukohale, et vaidlusaluse detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus tervisekaitse-, keskkonnakaitse-, tuleohutuse- või liiklusalaste nõuetega. Kolmas isik vaidleb vastu kaebajate väitele, mille kohaselt ei ole ettenähtud ehitusmahud ja hoonete lubatud kõrgused õigustatud ning sobivad. Samuti väitele, mille kohaselt pole vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatud piisavalt lasteaiakohti. Kolmas isik rõhutab, et planeeritud hooned on kavandatud õnnestunud ansamblina ja läbimõeldud kompositsiooniga kvartalina. Vaidlusaluse detailplaneeringu ala hoonestustihedus ei ole ebamõistlikult suur. Miljööväärtusliku Veerenni asumi poole, Veereni tänava äärde, on ette nähtud kolme maapealse korrusega hooned, mis moodustavad sarnase tänavajoone ka teiselpool Veerenni tänavat asuvate hoonetega. Kõrgemad hooned on kavandatud kvartali keskele, eemale miljööalast ja Vana-Lõuna tänava ääres asuvatest mälestistest. Miljööalapoolses kvartaliosas on välditud mitmesektsioonilisi pikki hooneid. Kolmas isik pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et tänavavõrk on kavandatud miljööala tänavavõrgust lähtudes ja kujundatud on hoonetevaheliste rekreatsioonialadega miljööalale pindalalt sarnase suurusega kvartalid. Kõrgemad hooned jäävad miljööala hoonetest ca 120 m kaugusele ja sobituvad piirkonna teiste kõrgemate hoonetega. Kaebajate väited elukeskkonda oluliselt halvendavate varjude ja väheneva päevavalgusega seoses on paljasõnalised ning ebaõiged. 18 Puutuvalt lasteaia kohtadesse soovib kolmas isik rõhutada, et kehtestamise otsuse punktis kaks on sätestatud järgmine tingimus: „Detailplaneeringus kavandatud 40 elamust võib enam kui 20 elamut ja kavandatud 18 äri- ja eluhoonest võib enam kui 9 äri- ja eluhoonet, milles kokku ei või olla rohkem kui 810 korterit, välja ehitada ainult tingimusel, et krundile positsioon 4 (aadressi ettepanekuga Tiiu tn 8) on välja ehitatud 120-kohaline lasteaed ja hoone kasutamiseks on väljastatud kasutusluba.“ Kaebajad asuvad oma kaebuses alusetult seisukohale, et kavandatud 120 kohaga lasteaed suurendab hoopis oluliselt piirkonna liikluskoormust, ega lahenda lasteaiakohtade puudust piirkonnas. Eeltoodud kaebajate väited on kolmanda isiku jaoks vastuolulised ning arusaamatud. Kaevatavas haldusaktis on kohustuslikuna ette nähtud kesklinna piirkonna lasteaiakohtade arvu suurendamine ja sellest ei saa kuidagi tuleneda, et rajatavat lasteaeda ei hakkaks kasutama planeeringuala selle kontaktvööndi vaid teiste piirkondade elanikud. KOHTU PÕHJENDUSED 12. Antud asjas väidavad tühistamiskaebuse esitanud kaebajad, et kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks (nn populaarkaebus) ja kaebuse esitajate subjektiivsete õiguste kaitseks. 12.1. Kaebajad tuginesid kohtuistungil subjektiivsete õiguste rikkumise põhjendamisel PS §-le 28 (õigus tervise kaitsele) ja §-le 32 (omandi kaitse). Kaebajate väidete kohaselt vaidlustatud planeeringu realiseerumisel suurenevad liikluskoormusest tingituna müra ja heitgaasid; senine elukeskkond halveneb rekreatiivala piisava puudumise tõttu ning rikutakse harjumuspärane vaade kaebajate kinnistutelt. Samuti rikuti kaebajate subjektiivseid õigusi planeeringumenetluses, kuna jäeti nende vastuväidetele ja ettepanekutele vastamata või vastati formaalselt. Haldusorgan on jätnud kaevatavat haldusakti andes kaebajate subjektiivsed õigused tuvastamata, huvid õigesti kaalumata ning haldusakti huvide kaalumise osas põhjendamata. Kaebajad väidavad, et müra ja heitgaasid ei jää planeeringu realiseerimise tagajärjel enam normide piiresse. Planeeringu realiseerimine toob kaasa nende kinnisvara väärtuse vähenemise (vaate ja elukeskkonna halvenemise tulemusel). Puudub vaidlus, et kaebajate eramud asuvad planeeringuala kontaktvööndis miljööväärtuslikul alal (tlk 67, Akukon Oy Eesti filiaal mürauuringu joonis), kuid ei külgne vahetult planeeringualaga. Planeeringuala asub korruselamute ala ja kesklinna segahoonestusala vahel. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-101-09 asunud seisukohale, et kehtivast õigusest (PS § 53) ja Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks on õigus puhtale keskkonnale. Samuti pole miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest subjektiivse õigusena kaitstavad väärtused (RKHK lahend nr 3-3-1-29-10). Kaebajad on viidanud ka PS §-le 28, mille esimene lause sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele, kuid märgitud õiguse tagamise hindamisel tuleb lähtuda õigusnormidest, mis reguleerivad keskkonnanäitajaid (kaebuses väidetud müra, heitgaasid, liikluskoormus, rohealade kättesaadavus). Kaebajad viitasid rahvatervise seadusele, mille § 10 p-d 1 ja 2 sätestavad, et tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine ning elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maaalal on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kaebajad viitasid säästva arengu seaduse §-le 3, mille lg 1 sätestab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast; lg 2 kohaselt omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust; lg 3 kohaselt looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded. Samuti viitasid kaebajad välisõhu kaitse seaduse § 1 lg-le 1, mille kohaselt käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi 19 parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Kohus on seisukohal, et viidatud normid ei ole sellise sisu ja reguleerimisastmega, et nendest saaks tuletada kaebajatele subjektiivseid õigusi.

§ 1

lg 2 (millele kaebajad kaebuse alusena viitavad) kohaselt käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

§ 4

lg 2 p 2 kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Õige on kaebajate seisukoht, et planeerimismenetluses peab leidma avalike ja puudutatud isikute ning arendaja huvide kaalumisel tasakaalustatud lahenduse. Kohus peab siiski vajalikuks kaebajatele selgitada, et kohus teostab kaevatava haldusakti õiguspärasuse kontrolli ega sekku haldusorgani kaalutlusõigusesse (kohus ei hinda planeeringulahenduse otstarbekust ega sobivust). Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kontrollib kohus esmalt seda, kas kaebajate subjektiivseid õigusi on riivatud. Kui subjektiivsete õiguste riive puudub ei pea kohus hindama haldusakti õiguspärasust, sh kaalutlusõiguse reeglite järgimist. Kohus leiab, et kaebajate väide omandiõiguse rikkumisest vaate varjamise tõttu ei ole põhjendatud arvestades kaebajate elukoha kaugust planeeringualast ning seda, et kõrgemad hooned (12korruselised) asuvad planeeringuala keskel. Tallinna kesklinnas elades ei saa eeldada, et vaateulatusse ei ehitata ühtegi individuaalelamust kõrgemat hoonet. Antud juhul puudub ka õigusnorm, mis keelaks sellise kõrgusega hoonete ehitamise vaidlusalusele alale, seega puudub kaebajate subjektiivseid õigusi kaitsev norm. Samuti ei ole veenev kaebajate väide kinnistu väärtuse vähenemisest seoses elanikerohke uue kvartali loomisega kasutusest väljalangenud ja keskkonnareostusega tootmismaa asemele. Loogilisem on vastustaja järeldus, et kaasaegse elukeskkonna loomine planeeritavale alale võib objektiivselt kinnisvara väärtust tõsta. Kaebajate subjektiivsed õigused võivad olla rikutud kui kehtestatud detailplaneering toob kaasa õigusaktides keskkonnanäitajatele (müra, saaste

1. jm)ettenähtud piirnormide ületamise. Müra normtasemed määrab Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kohtumenetluse ajal tehtud, konkreetselt kaebajate kinnistuid puudutav mürauuring (tlk 63 pöördel, 2 kd, p 4) näitab, et detailplaneeringu otsene müraalane mõju kaebajate kinnistutele puudub, kuna Kodu tänavat ei kasutata detailplaneeringu alale/alalt sõitvate autode poolt. Mürauuringu p-st 5.3 (tlk 64 pöördel, 2
2. kd)nähtub, et liiklusmüra piirtasemeid ei ületata ning müra tugevus praktiliselt ei muutu. Uuringus on hinnatud mürataset lähtudes eelviidatud õigusakti nõuetest. Kaebajate vastupidised väited on tõendamata. Tallinna Tervisekaitsetalitus on detailplaneeringu kooskõlastanud (tlk 253, 1 kd). Kooskõlastuse andmisel on hinnatud mõjusid planeeringualal, kuid puudub mõistlik põhjus arvata, et kaebajate kinnistutel ja eluruumides võiks heitmete kontsentratsioon olla suurem kui vahetult Veerenni tänava ääres paikneval planeeringualal. Kaebajad ei ole tõendanud oma väidet, et õhusaaste ületab planeeringu realiseerimisest tulenevalt normatiive. Kaudne, kuid mitteoluline mõju on Veerenni tänava liiklussagedusele planeeringualalt liiklusvahendite suundumisel Veerenni tänavale (tlk 63 pöördel 2 kd, p 4), kuid see ei too eelviidatud tõenditest nähtuvalt kaasa sellist mõju, mida võiks käsitleda kaebajate õiguste rikkumisena. Kohus peab siiski vajalikuks käsitleda kaebajate väiteid seoses liiklustihedusega ja vaidlustatud planeeringu mõjuga sellele. Insenerbüroo Stratum 2006.a. liiklusolukorra uuringus (tlk 109, 1
3. kd)märgitakse vältimatu liikluskoormuse põhjusena autostumise üldist kasvu, mistõttu ei saa järeldada, et Veerenni tänava olukord ilma vaidlusaluse detailplaneeringuta pikemas perspektiivis ei muutuks 20 või vaidlusaluse detailplaneeringu tõttu tekiksid sellised liikluskorralduslikud probleemid, millest tingituna ei oleks võimalik planeeringut kavandatud mahus realiseerida. Kaebajad on 08.09.2010 seisukohas esitatud väited võtnud uuringust selle tegemise aega ja uuringu lõppjäreldusi arvestamata, lähtudes kontekstist väljavõetud lausetest. Kaebajate väide, et planeeringuga ei lahendata kõrvaltänavatelt (sh kaebajate kodutänavast) läbisõidu probleemi on õige, kuid konkreetne planeering saabki käsitleda planeeritaval maa-alal rakendatavaid meetmeid. Planeeringuala sisene liikluskorraldus ei mõjutaks uuringu kohaselt märkimisväärselt kontaktvööndi peamiste liikluseks kasutatavate tänavate liiklusvooge. Eeltoodu ei välista linna poolt kõrvaltänavate liiklusolukorra reguleerimist ning kaebajatel on käesolevast planeeringuvaidlusest sõltumatult võimalik nõuda oma huvide tagamist. 2006.a. liiklusuuringus (annab hinnangu piirkonna liiklusolukorrale laiemalt) on samas käsitletud kaebajate tõstatatud probleemi, so kõrvaltänavate kasutamine nö läbilõigeteks, mille leevendamise meetmena on pakutud transiitliiklust vähendavate detailide kasutamist (teekitsendused, kiiruse vähendajad jm). Muude meetmetena pakutakse Tehnika-Filtri ühendustee valmimist (on käesolevaks ajaks juba kasutuses), vaidlusaluse piirkonna juurdepääsutee ristmike laiendamist ning ühistranspordi kasutamise soodustamist. Kõiki eelnimetatud meetmeid ei saanud ette näha vaidlustatud detailplaneeringus, kuid oluline oli välja selgitada tekkiv olukord ja selle leevendamise meetmed. Detailplaneeringus on uuringust tulenevaid seisukohti arvestatud nt väljasõitude suunamisel Filtri teele, Veenrenni tänava väljasõitude piiramisel. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et planeeringualale elama asuvad inimesed hakkavad eelduslikult rohkem kasutama võimalust liikuda ühistranspordiga, jalgrattaga või jala kui seda teeksid inimesed, kes elamispindade vähesuse tõttu linnakeskuses asuvad elama äärelinna. Eeltoodud seisukohta toetab ka kõnealune liiklusuuring (tlk 126). Seega vaidlustatud detailplaneeringul on ka liiklustihedust parandav mõju. Kohus on seisukohal, et kaebajate vastuväidetele ja ettepanekutele on planeeringumenetluses nõuetekohaselt vastatud. Puudub vaidlus, et planeeringu algatamisest on nõuetekohaselt teavitatud, algatatud planeeringust informeeritud, olemasolevad planeeringu materjalid on olnud kättesaadavad, planeering on olnud avalikul väljapanekul, seoses kirjalike vastuväidete esitamisega avaliku väljapaneku käigus, on korraldatud avalik arutelu, planeeringu üle on toimunud järelevalvemenetlus.

§ 20

lg 1 sätestab igaühe õiguse avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

§ 20

lg 2 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse planeeringu avaliku väljapaneku ajal saadetud kirjalikele vastuväidetele ja ettepanekutele põhjendatud kirjaliku vastuse esitamiseks. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus kuni 06.04.

1. Kaebajad esitasid kirjalikud vastuväited ja ettepanekud 06.04.2009 (tlk 21-24, 1 kd). Kaebajad esitasid vastuväite rohealade kättesaadavuse, keskkonnamõju hindamata jätmise, müra ja heitgaaside kasvu, ehitusmahtude ja hoonestuse kõrguse ning liikluskoormuse kohta. Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas kaebajate 06.04.2009 kirjale 20.04.2009 (tlk 39-41, 1 kd). Vastuses põhjendatakse haljasala suurust ning lisatakse, et vastuväidetest tulenevalt on planeeringu lahendust muudetakse ja lisatud 1163m² suurune haljasala krunt. Vastuses käsitletakse kaebajate seisukohta, et tuleks läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Vastuses viidatakse Tallinna Keskkonnaameti seisukohale, et kuna olulist keskkonnamõju ei kaasne, siis ei ole KMH algatamine vajalik. Viidatakse Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2008 korraldusele nr 822-k, millega jäeti KMH algatamata ja tuuakse ära selle haldusakti põhjendused. Samuti on kirjas käsitletud liikluskoormuse küsimust ja viidatud sealjuures OÜ Stratum poolt koostatud liiklusolukorra hinnangule ning märgitud, et planeeringus on arvestatud uuringus toodud soovitusi leevendusmeetmete rakendamiseks. Samuti põhjendatakse vastuses kvartali hoonestuse kõrgust ja tihedust ning selgitatakse haldusorgani kaalutlusi kesklinna asustustiheduse sellisel määral suurendamiseks. Kohus leiab, et vastustaja eelkäsitletud vastust ei saa pidada formaalseks. Selles on käsitletud kõiki kaebajate esitatud väiteid sisuliselt. Asjaolu, et kaebajad vastuse sisuga ei nõustu, ei anna alust 21 pidada vastust mittenõuetekohaseks. Kohus peab vajalikuks selgitada kirjas toodud väidet, et keegi ei ole KMH algatamata jätmist vaidlustanud. Antud märkusest, nagu kaebajad õigesti leiavad, ei ole põhjust järeldada, et algatamata jätmist ei saa seetõttu enam vaidlustada. KMH algatamine toimub aga juhul, kui seadus näeb selle siduvalt ette või kui kohalik omavalitsus otsustab algatamise kaalutlusõiguse alusel. Puudub vaidlus, et antud juhul oli tegemist olukorraga, kus KMH algatamist tuli haldusorganil kaaluda. Kohus on seisukohal, et KMH algatamata jätmine on piisavalt põhjendatud ja õiguspärane. Õigusaktid ei reguleeri, millises menetlusetapis tuleks KMH algatamise või algatamata jätmise otsustus teha, kuid tavapärane on sellise otsustuse tegemine enne planeeringu avalikku väljapanekut. Haldusorgan on otsustamisel lähtunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-st 2 ja 3 ning § 35 lg-st 4 ja
2. KMH jäeti algatamata, kuna planeeringualale ei kavandatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi, alal ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid, puudub planeeringust tulenev oluline negatiivne mõju ümbritsevale linnakeskkonnale, planeeringust tulenevate mitteoluliste keskkonnamõjude osas kasutatakse leevendavaid meetmeid. (07.05.2008 Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 822-k, tlk 101-102, 1 kd). Tallinna Keskkonnaameti 29.02.2007 kirjas, millega kooskõlastati detailplaneeringu eskiislahendus märgiti, et KMH algatamine ei ole eeldatava olulise keskkonnamõju puudumise tõttu vajalik. (tlk 100, 1 kd) Kaebajate väide, et lisandub suur hulk inimesi ja autosid, ei anna alust järelduseks, et teostama peaks KMH, kui on võimalik hinnata, et sellest olulist keskkonnamõju eelviidatud seaduse mõttes ei teki. Kohus leiab, et haldusorganil on olnud piisavalt teavet (eelkõige liiklusolukorra uuring, muinsuskaitse seisukoht, keskkonnaseisundi uuring, mürauuring) hindamaks, kas tekkiv keskkonnamõju on oluline. 29.06.2009 kuupäeva kandev ilma adressaadita ja saatja nimeta kiri (tlk 25-31, 1 kd) oli kaebajate enda selgituste (tlk 106, 2 kd, kohtuistungi protokoll) kohaselt saadetud Harju maavalitsusele seoses 30.06.2009 toimunud aruteluga. Seega ei ole põhjendatud etteheite tegemine vastustajale seoses kirjale vastamata jätmisega. Ka juhul kui kiri oleks saadetud kohalikule omavalitsusele ei saa seda käsitleda vastuväitena, millele oleks tulnud vastata

§ 20lg 2 alusel, kuna antud seisukoht oli esitatud peale avalikku väljapanekut.

Seega ei ole õige väide, et planeerimismenetluse norme on rikutud. Kaebajate väited nende kirjalikele vastuväidetele ja ettepanekutele vastamata jätmisest on alusetud. Vastuväiteid on käsitletud ka detailplaneeringu kehtestamise otsuses. Kuna kehtestatud planeering kaebajate subjektiivseid õigusi ei riku, puudub vajadus käsitleda väiteid kaebajate subjektiivsete õiguste väljaselgitamata jätmisest haldusmenetluses ja nende kaalumisest. Rohealade piisavuse väidet käsitleb kohus populaarkaebuse argumendina. Kohus, eeltoodust lähtudes ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 leiab, et subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebused tuleb jätta rahuldamata. 12.2.

§ 26lg 1 alusel esitatud populaarkaebusega saab kaitsta avalikke huve.

Kaebajad väidavad avalikult kasutatava roheala vähenemist planeeringuala lähipiirkonnas, sh nende elukoha läheduses asuva Vaikse pargi ülekoormuse tekkimist. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-29-10 (p 19), et detailplaneeringu alal asuva ühe kinnistu piiresse jääva haljasala suurust antud asjas ei saanud kaitsta avaliku õigushüvena. Kohus leiab, et käesolevas asjas on planeeringuala haljasala suuruse vaidlustamine populaarkaebusega aktsepteeritav, kuna arvestades lisanduvate elanike hulka, võib see mõjutada olulise osa ümberkaudsete elanike roheala kättesaadavust. Kuigi avaliku kasutusega roheala suurust 22 inimese kohta ei ole õigusaktidega normeeritud, on tegemist avaliku hüvega, mille võimaliku kättesaadavuse vähenemist elanike jaoks tuli planeeringu kehtestamisel kaaluda. Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringu „Tallinna rohealad“ (kehtestamata) planeeringukaardi (www.tallinn.ee/ehitus/g6446s36553) kohaselt on planeeringuala märgitud arendusalana loodava või säilitatava rohevõrgustikuga, haljastuse minimaalse osakaaluga vastavalt välisruumi tüübile. Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi on maa-ala juhtfunktsiooniks ettevõtluse segahoonestusala (tlk 244, 1 kd, maakasutusplaan). Seega on õige vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et planeeritaval alal haljastuse rajamine on täiendus piirkonna rohealadele, kuna kõnealune ala on praegu praktiliselt ilma haljastuseta (va üksikud puud, mis säilitatakse). Antud seisukoht ei välista siiski hinnangu andmist, kas planeerimisel on lähtutud roheala planeerimise põhimõtetest ning kas planeeringualale ettenähtud haljasala ei ole ilmselgelt ebapiisav. Puudub vaidlus, et detailplaneeringu koostamisel tuli muuhulgas lähtuda menetluses olevast Tallinna rohealade teemaplaneeringust. Rohealade teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud planeerimistingimused, so põhimõtted, millest tuleb lähtuda planeerimisdokumentide koostamisel (so kergliiklusteede rajamine, rohealade ühendamine ja läbitavaks muutmine), millest vaidlustatava planeeringu puhul on kohtu hinnangul kinni peetud. Samuti on antud planeeringualal parkimine lahendatud valdavalt maa-aluste parkimiskohtadega ning hoonetevaheline ala on avalikult kasutatav (puuduvad suletud territooriumid, va lasteaed). Alale on planeeritud hoonetevahelised alleed (haljastänavad) ning haljasala krundid ning hoonetevahelisele alale istutatakse puid. Õige on ka kolmanda isiku selgitus, et planeeringuala asub Ülemiste-Järve-Raku rekreatiivala läheduses (vt üldplaneeringu maakasutusplaani väljavõte, tlk 244, 1 kd). Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et elamispindade rajamine kesklinna sellises mahus ei ole avalik huvi. Planeeringu kehtestaja on seda selgelt määratlenud avaliku huvina ning kohus nõustub kohaliku omavalitsuse põhjendustega. Samuti näeb Tallinna üldplaneeringu p 3.1 ette, et säästlik areng eeldab linnaruumi tihendamist. Kaebajate väide (tuginedes roheala teemaplaneeringule), et valglinnastumise vähendamiseks on linnas vaja luua piisavalt roheala, on üldistusena õige, kuid antud planeeringu seisukohast ekslik, kuna kohtu arvates on vaidlusaluses planeeringus ettenähtud optimaalne haljasala ning lähiümbruses on piisavalt rohealasid. Haljasala kättesaadavust on planeeringumenetluses ka piisavalt analüüsitud ning kaebajatele seisukohti selgitatud. Kaevatava haldusakti seletuskiri sisaldab haljastusse puutuvalt olemasoleva olukorra kirjeldust (haljasala endisel tootmisterritooriumil praktiliselt puudub, vähesed olemasolevad puud säilitatakse) – p 1; kontaktvööndi analüüsi – p 2; detailplaneeringuga kavandatu kirjeldust (hoonestuse vahelise ala maastikukujunduse eesmärk) – p

1. Juba kaebajate kirjalikule vastuväitele esitatud vastuskirjas (millele viidatakse kaevatavas haldusaktis) selgitati, et haljasala suurust ei määra ükski õigusnorm ning antud juhul arvestati kesklinna piirkonna paremat haljastatust teiste linnaosadega võrreldes, st peeti haljasala kättesaadavust piisavaks ka kehtestatava planeeringu järgselt. Kaebajate vastuväidete tulemusel planeeringualal haljasala mahtu ka suurendati. Selgitati, et haljasalade planeerimisel on arvestatud, et tekiks avalikkusele juurdepääsetav ja läbitav rohevõrgustik (mis on menetlemisel oleva Tallinna rohealade teemaplaneeringu üheks põhimõtteks). Kaevatavas haldusaktis viidatakse ka detailplaneeringu kontaktvööndi rohestruktuuri ja puhkealasid käsitlevale detailplaneeringu seletuskirjale, milles roheala kättesaadavust piisava põhjalikkusega käsitletakse. Kaebajad viitavad Tallinna Keskkonnaameti 10.04.2008 kirjale, milles märgitakse, et käesolevaks ajaks meile esitatud detailplaneeringu lahendusest ei selgu, et oleks tehtud koostööd Tallinna roheala teemaplaneeringu koostajatega ning märgitakse ära planeeritava ala potentsiaali roheala loomiseks, samuti peetakse vajalikuks täiendada tööd uuringuga rekreatiivalade kättesaadavusest ja koormusest arvestades planeeringuga lisanduvaid elanikke. Detailplaneeringu lõplikus seletuskirjas (p 2.6.1) tuuakse välja rohealade kättesaadavuse kohta tehtud uuringu (TÜ bioloogiageograafiateaduskonna geograafia instituudi 2006 uuring) andmed, mille kohaselt on kesklinnas rohealasid 190m² inimese kohta; planeeritav ala on neljast küljest piiratud haljastänavatega, sh lisanduvad planeeringuala sisesed haljastänavad ning kavandatud on uued haljasalad (planeeringu 23 joonis seisuga 01.09.2009); tuuakse ära andmed kontaktvööndi haljastuse mahtude kohta (20-40%) ning märgitakse ära, et roheala teemaplaneeringuga nähakse ette piirkonda veel täiendavat haljasala. Harju maakonnaplaneeringu I etapp (kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k) lk 157 näeb ette tegevussuunad asustuse suunamiseks. Kaebajate viidatud maakonnaplaneeringu osas märgitakse, et tuleb säilitada ning vajadusel rajada üldkasutatavad rekreatiivalad ja neid ühendavad haljaskoridorid. Selleks tuleb teostada iga uue asumi planeerimisel üldkasutatavate rekreatiivalade analüüs, määrates projekti mahus tingimusteta säilitatava (üldkasutatava) haljasala mahu. Kohus leiab, et tegemist ei ole õigusnormiga, millel oleks iseseisev regulatiivne sisu (seega ei saa sellele tugineda populaarkaebuses), sh ei ole tegemist normiga, mis peaks kaitsma kaebajate subjektiivseid õigusi. Tegemist on planeerimise üldvisiooni määrava dokumendiga, mida tuleb arvestada hierarhiliselt järgnevate planeeringute (Tallinna roheala teemaplaneering, üldplaneering) koostamisel. Samas nagu kohus eelnevalt leidis, on vaidlustatud planeeringu menetluses haljasala kättesaadavust piisavalt analüüsitud. Planeeringu kehtestamisel ei pea lähtuma eeldusest, et kontaktvöönd peaks jääma täielikult mõjutamata. Kuigi kohus möönab, et tõenäoliselt suureneb ka ümbruskonna parkide kasutatavus uue kvartali elanike lisandumisel, ei saa eelnevast siiski järeldada, et avaliku hüve kättesaadavus oluliselt halveneks. Planeeringu kehtestamisel on erinevaid avalikke huve mõistlikul viisil kaitstud. Kohtu pädevuses ei ole hinnata planeeringu lahenduse otstarbekust, st kas antud juhul oleks pidanud planeeringualal hoonete mahu vähendamise arvelt looma veel rohkem haljasala. Sellise otsustuse tegemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohtul ei ole asja materjalide põhjal alust järeldada, et haldusorgan oleks jätnud kaalutlusõiguse kasutamata või teinud meelevaldse otsustuse. Ka Tallinna Keskkonnaamet on detailplaneeringu kooskõlastanud (tlk 248), seega ei ole leidnud vastuolu kehtiva õigusega. Kohus leiab, et populaarkaebuse argumendina on aktsepteeritav ka miljööväärtusliku piirkonna kaitse. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 on kehtestatud teemaplaneering „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutustingimuste määramine“. Nimetatud haldusakti lisa 11 seletuskirjas on märgitud, et miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele. Kehtestatud detailplaneeringus on kohtu hinnangul eelmärgitud nõudest lähtutud, kuna hoonestus on mahu ja kõrguse osas Veerenni tänava ääres väiksem ja kasvab planeeringuala keskosas (vt detailplaneeringu põhijoonis, tlk 262, 1 kd). Samuti on hoonestustihedus planeeringualal võrreldav kvartali keskmise hoonestustihedusega. Puudub planeering (üldplaneering, teemaplaneering), mis keelaks antud alal detailplaneeringus ettenähtud kõrgusega hoonete ehitamise. Planeeringus on arvestanud miljööväärtusliku ala paiknemist planeeringuala naabruses ja kujundatud hoonestuse kõrguste osas sujuv üleminek. Planeeringu kehtestaja kaalutlust, et kõrgus on valitud arvestades lähiala hoonete kõrguseid (Swedbank; Baltika kvartal; Pärnu mnt äärsed, planeeringuala vahetus läheduses asuvad kõrgemad hooned) ei ole alust pidada meelevaldseks. Planeeringuala hooned ei pidanud olema täpselt sama kõrgusega kui nt Swedbanki hoone. Samuti ei ole õige kaebajate väide, et Swedbanki hoone ei asu planeeringuala lähialas. Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni, antud juhul võtta seisukohta, et pisut madalamad hooned olnuks sobivamad. Kohus leiab, et avalikku huvi miljööväärtusliku piirkonna kaitsmisel ei ole rikutud. Kolmandate eraisikute huvide kaalumist ei hinda kohus populaarkaebuse läbivaatamisel, kuna populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse (RKHK lahend nr 3-31-84-08). Kolmandate isikute erahuvi kaitsmisena on käsitletavad kaebajate väited insolatsiooni ebapiisavusest, Veerenni tänava äärsete puumajade elanike eluruumide vastavusest müra ja heitgaasidele ettenähtud piirnormidele, kuna need väited saaksid olla asjakohased vaid väikese osa Veerenni tänava ääres elavate isikute puhul. 24 Kaebajate väited otsuse tegija erapooletuse kohta ei ole veenvad. Antud planeering teenib avalikku huvi. Uue elurajooni planeerimisel on tavapäraseks ka vajalike infrastruktuuri asutuste ettenägemise nõue, mistõttu asjaolust, et alale rajatakse arendaja kulul munitsipaallasteaed, ei saa järeldada õigusvastase otsuse tegemist. Asja materjalidest (koosolekute protokollid) nähtub, et avalikust huvist lähtuvad lahendused on viidud planeeringusse sisse juba planeeringu koostamise käigus. Asjaolu, et peale avalikku väljapanekut tehti planeeringusse võrreldes varasema menetlusega vähe muudatusi ei anna iseenesest alust järelduseks nagu oleks avalikkuse osalemise võimaldamine avalikust väljapanekust arvates olnud vaid näiline. Tehtud ettepanekud ja vastuväited on nõuetekohaselt läbi vaadatud. Ükski õigusakt ei kohusta planeeringulahendust ettepanekutest ja vastuväidetest lähtuvalt muutma, kuid kohustab menetlejat lahendust põhjendama, mida antud juhul on tehtud. Maavanema järelevalve ei ole olnud formaalne. Maavanem on lähtunud õiguspärasuse kontrolli nõuetest, sekkumata haldusorgani planeerimisdiskretsiooni. Planeeringumenetlus on läbi viidud õigusaktides ettenähtud korda järgides. Planeeringuotsus sisaldab põhimotiive nagu näeb ette kohtupraktika. Kohus ei tuvastanud avalike huvide rikkumist, mistõttu tuleb avalikes huvides esitatud kaebus jätta rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).
2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole ning kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Kolmas isik taotles kohtuvälise kulu (õigusabile) väljamõistmist kaebajatelt summas 79 035 krooni. Menetluskulude väljamõistmiseks on esitatud HKMS § 93 lg 1 kohaselt kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebajad leiavad, et kolmanda isiku menetluskulu tuleks jätta välja mõistmata või kulusid vähendada. Kolmas isik osales planeeringumenetluses ning oleks saanud kohtumenetluses esineda ilma advokaatide abi kasutamata või kasutades seda väiksemas mahus. Õigusabikulude summa on põhjendamatult suur ning nende väljamõistmine füüsilisest isikust kaebajatelt oleks ebaõiglane. HKMS § 92 lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulu hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 oleks kaebajad pidanud põhimõtteliselt vastustaja menetluskulud hüvitama, mistõttu on kulude hüvitamine kolmandale isikule võimalik. Asjaolu, et kohtupraktika kohaselt planeerimisotsuste kaitsmisel kohtus otsuse teinud haldusorgani kulusid reeglina ei hüvitata, ei too kaasa kolmandale isikule kulude hüvitamata jätmist. Eraõiguslikul kolmandal isikul on õigus kohtumenetluses kasutada kvalifitseeritud õigusabi. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 92 lg 10 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arve nr 895 kohta käiva kulunimekirja kohaselt on õigusabi antud vastuse koostamiseks kaebaja 11.05.2010 vastusele. Kuna kohtule sellist kolmanda isiku vastust esitatud ei ole, tuleb märgitud summa (825 krooni) kulunõudest maha arvata. Kohus leiab, et õigusabikulu tuleb ka vähendada, kuna arvestades vaidluse vähest keerukust ja kolmanda isiku esindajate töö mahtu (nõupidamised kliendiga, tõlkimine, kohtule vastuse koostamine 5 lk ilma tõendeid lisamata) ei ole summa suurus põhjendatud. Kaebajad esitasid kohtuistungil tõendamata väited oma majandusliku olukorra kohta, mistõttu 25 HKMS § 92 lg-t 10 kulude vähendamise täiendava alusena kohaldada ei saa. Kohus leiab, et HKMS § 93 lg-t 5 kohaldades on põhjendatud menetluskulu 18 000 krooni (sisaldab käibemaksu), mis tuleb kaebajatelt kolmanda isiku kasuks võrdsetes osades välja mõista. Kristina Maimann Kohtunik 26