Obsah (7)
§ 100§ 97§ 99§ 101§ 61§ 102§ 108VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-11-6694 09. mai 2011, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised j
§ 100lg 4).
- Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-6694 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-11-6694 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 17.02.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt pooltel on ühine laps - tütar S S (perekonnanimi F muudeti S 20.06.2000 a.), sünd. XXX. Abielu on kostjaga lahutatud 15.01.1996 a. Perekonnaseisuaktide registreerimise büroo Narva osakonnas, kande number
- Narva Linnakohtu 01.12.1994.a otsusega (tsiviilasi nr 2-1263) mõisteti kostjalt välja elatis ¼ suuruses summas töötasust. Tütar Svetlana elab koos hagejaga, õpib Pähklimäe gümnaasiumi 11 a klassis. Kostja maksis elatist kuni 2010.a augustikuuni, alates 2010.a augustist hoiab kostja kõrvale tütre ülalpidamise kohustusest. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista elatis S S ülalpidamiseks poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates
- augustist 2010.a. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks. TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 139,01 eurot, seega selle nõue hagihind moodustab 1 251,09 eurot (139,01 eurot * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt kostja tunnistab hagiavaldust osaliselt. 2
(5)Tsiviilasi nr 2-11-6694 Kostja on nõus hageja seadusliku esindaja väitega, et vastavalt perekonnaseaduse § 96 ja § 97 p 1 on ta oma lapse ülalpidamiskohustuslane. On nõus ka mainitud seaduse § 99 ja § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 kuid hageja esindaja ei ole toonud oma hagiavalduses perekonnaseaduse § 102 lg 1 - isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja ja tema esindaja teavad väga hästi, et kostja on töötu, on arvel Eesti Töötukassas. Kostja tööleping on üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 1 alusel 08.07.2010 (pikaajaline töövõimetus). Kuni selle ajani maksis kostja igakuiselt Narva Linnakohtu 01.12.1994 otsuse (tsiviilasi nr 2-1263) alusel igakuiselt 1/4 suuruses töötasust. Kostja teatas, et tal ei ole kinnisvara, ei ole liiklusvahendeid. Praegu kostja sellist summat, millist nõuab hageja esindaja, maksma võimeline ei ole eeltoodud asjaolude tõttu. Kostjal on teine perekond ja peres on alaealine laps A F keda tuleb ka ülal pidada. Kostja on nõus maksma hagejale 64 EUROt igakuiselt. Samuti ei ole kostja nõus tasuma elatist alates 01.08.2010 kuna elatis nõutakse välja elatushagi esitamise momendist. Tagasiulatuvat nõuet hagiavalduses ei ole. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hageja esindaja T S hagiavaldus rahuldamata täies ulatuses; nõuda kostjalt A F hageja S S kasuks 64 eurot igakuiselt alates elatushagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni; kohtukulud jätta poolte kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta hageja leiab, et kostja hoiab kõrvale hageja ülalpidamiskohustusest mõjuva põhjuseta. Kostja pole esitanud kohtule mõjuvaid tõendeid ja aluseid hageja ülalpidamiseks elatise suuruse vähendamiseks. Kostja esitatud dokumendid ei anna samuti kohtule alust elatise väiksema suuruse väljamõistmiseks. Hageja palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et hageja sündis 23.05.1993 ja tema vanemateks on A F ja T F (peale abiellumist - S). Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega nr CL 0037231 (tl 3). 3
(5)Tsiviilasi nr 2-11-6694 Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt
§ 97p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
Tulenevalt
§ 99
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278,01 eurot, pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk 139,01 eurot.
§ 100
lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 (edaspidi RKTKo) leidnud, et
§ 61
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hageja nõuab elatist summas, mis ei ületa seaduses ettenähtud miinimummäära, ei pea ta dokumentaalselt tõendama oma vajaduste suurust. Vastavalt
§ 102
kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja poolt esitatud sünnitunnistusega (tl 20) on tõendamist leidnud, et kostjal on 09.07.1998 sündinud poeg A F. Kohus peab elatise suuruse määramisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Kostjaga on tööleping 27.07.2010 üles öeldud (tl 21) ja ta on arvel Eesti Töötukassas, kust saab hüvitist 285 eurot kuus (tl 22). Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Seega kostja ülalpidamisvõime on: 95 eurot /285 eurot : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat (tütar S S ja poeg A F)/. Arvestades, et kostja on arvel Eesti Töötukassas ning et tema ülalpidamisvõime on võrdne 95 euroga, peab kohus põhjendatuks mõista elatis välja summas 95 eurot. Kohus on arvamusel, et elatise väljamõistmisel hageja nõutud suuruses osutub kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja ei osale oma lapse ülalpidamises, rikub ta oma kohustusi ja hageja nõue elatise väljamõistmiseks on põhjendatud. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-11-6694 Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt, nimelt alates 01. augustist 2010.a. Kostja sellega nõus ei ole. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju olemasolu. Kahju tekkimist hageja ei tõendanud. Kohus leiab samuti, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis pidi hageja esitama elatise nõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates. Elatise tagasiulatuval väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et
§ 108
kohaldamisel tuleks vältida kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Kuna kohus mõistis elatise välja mitte hageja poolt nõutud summas ja mitte tagasiulatuvalt, rahuldab kohus hagi osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)