(edaspidi LS) § 50 lg-te 1 ja 6 alusel rahatrahviga karistatud ebaõigesti, kuna vastavalt LS § 49 lg-te 4 ja 5 kohaselt võib mootorsõiduk õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks. Kohtuistungil kaebaja täpsustas, et väärteomenetlust tema suhtes ei algatatud. Samuti leidis kaebaja, et rikutud on LS § 50 lg 4, mille järgi korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Vastustaja AS Ü leidis, et esitatud kaebus viivistasu otsuse 0072000102 tühistamise nõudes ei ole põhjendatud ja palus jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 30.01.03 määrusega nr 9 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Lätte tänav kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka.
lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellesse alasse sisenemist ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimisala). Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki 387 ning liikluseeskirjade kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust lõpetamist tähistavad märgid. Kehtivatest asjaomasest õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistusele on veel täiendavalt vaja paigutada tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid. Samuti ei ole aadressil Lätte 7 pandud mõjualamärgile 387 vasturääkivaid liiklusmärke, mille nõudeid tuleks vastaval alal liikluseeskirjade kohaselt järgida. Vastustaja leidis, et ka liiklejal endal on vastutus ja kohustus tähelepanelikuks liiklemiseks.
lg 4 alusel mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Mootorsõiduk Toyota (609 AYG) oli 08.01.2010 kell 11:18 pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal aadressil Lätte 7 ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta. Kolmas isik T nõustub kaebajaga selles osas, et vahetult parkimiskoha kõrval puudusid tasulist parkimist kehtestavad liikluskorraldusvahendid, kuid kaebaja sisenes tasulisse parkimisalasse. Sõiduk asus LE märkide 387 (tasuline parkimisala) mõjupiirkonnas ning seega esines kohustus parkimistasu maksta. Mõjuala märgi kehtivuspiirkonnas ei korrata liiklusmärki ning kehtestatud liikluskorraldusliku mõju lõpetab üksnes liiklusmärk 397 (tasulise parkimisala lõpp), kuid mitte mõni muu LE märk. 3 Antud liikluskorraldus kehtib alates
(edaspidi LS) § 50 3 lg 2 sätestab, kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse. Liiklusregistriandmete kohaselt on kaebaja O. V sõiduki Toyota Corolla reg. märk 609 AYG vastutav kasutaja. Seega oli tal õigus pöörduda kaebusega kohtu poole viivistasu otsuse vaidlustamiseks. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebajale on koostatud 08.01.2010 viivistasu otsus põhjusel, et kaebajal oli maksmata parkimistasu. 4 Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduk asus tasulise parkimise alal ning sõiduki esiklaasil või armatuurlaual puudus parkimise õigust tõendav dokument või parkimiskell. Samuti puudub vaidlus selle üle, et viivistasu otsus koostati seepärast, et parkimistasu oli maksmata. Kuna kaebaja poolt oli parkimise algusaeg märkimata, ei olnud võimalik tuvastada parkimisaja algust ning seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha ka millal möödud 15 minuti parkimise algusest. Seetõttu ei saa kaebaja käesoleva vaidluse lahendamisel tugineda õigusele parkida 15 minutit tasuta. Kaebaja arvates karistati teda LS § 50 2 lg 1 alusel rahatrahviga. Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole teda vaidlusaluse parkimise osas liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud.
1 lg 1 alusel võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Kohalike maksude seaduse § 5 p 10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks. Seega saab tasulise parkimise alas parkimise teokoosseisu tuvastamine kaasa tuua maksuõigusliku tagajärje ning seetõttu ei olnud viivistasu otsuse koostamisel tegemist kaebaja karistamisega, vaid kaebajale pandi rahaline kohustus kohaliku maksu tasumata jätmise eest. Kaebuse kohaselt parkis kaebaja Lätte tn 7 maja ette seetõttu, et tegemist on
kohaselt õuealaga, kuhu on lubatud sõita peatumiseks ja parkimiseks.
lg 6 kohaselt on õueala jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud tee, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. Ti esindaja kinnitas kohtuistungil, et Lätte tänava näol ei ole tegemist õuealaga ning vastavad liiklusmärgid selle kohta puuduvad. Nimetatud asjaolu kinnitavad kohtule esitatud fototabelid Lätte tänaval asuvate liiklusmärkide kohta (tl 9,21, 22). Kaebaja ei vaidlustanud vastustaja eelpool käsitletud väiteid. Hinnates asjas esitatud väited, fototabeleid ja Tallinna kesklinna kaarti, on Lätte tn 7 maja ees oleva ala puhul tegemist Tallinna linna tänavaga. Seega on asjakohatud kaebaja väited tema poolt sõiduki parkimise kohta õuealal. Kohus märgib siinkohal, et juhul, kui vastavad märgistused oleksid Lätte tänaval ka olnud, ei oma see antud juhul asjas tähtsust, kuna
seletuskirja kohaselt paigutatakse märgid „Õueala“ üksnes põhjusel, et tagada elamisväärne elukeskkond. Vastav liiklusmärk ei muuda kehtetuks tasulise parkimise mõjuala ega vabasta parkimise eest tasumisest. Kaebaja on seisukohal, et viivistasu otsuse määramine oli alusetu, kuna Lätte tänavale sõites puudusid vastavad viited tasulise parkimisala kohta, lisaks puudus vastav viide ka Lätte tn 7 maja juures. LS § 50 lg 5 järgi teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse käesoleva seaduse §-des 501–503 sätestatu kohaselt. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 (edaspidi määrus nr 9) „Parkimistasu kehtestamine“ lisa p-ga 5.1 on kehtestatud tasuline kesklinna parkimisala. 5 Vastavalt Määruse nr 9 lisa p-le 5.1 on Kesklinna avalik tasuline parkimisala piiritletud lahe Kalasadama tänava - Põhja puiestee - Kotzebue tänava - Kopli tänava - Telliskivi tänava - raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) - Filtri tee - Odra tänava - Türnpuu tänava - Vilmsi tänava - Gonsiori tänava - Roheline Aas tänava - Poska tänava - Narva maantee - Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Vaidlusalune Lätte tänav jääb eeltoodud piirkonda ning sellel alal parkimise eest tuli tasuda parkimistasu (tl 78). Viidatud määrus määratleb avaliku tasulise parkimisala alana, mitte tänavate või sõiduteedena. Määruse nr 9 punkti 5.4 kohaselt tähistatakse mootorsõidukite avalikud tasulised parkimisalad liikluskorraldusvahenditega. Avalikke tasulisi parkimisalasid piiritlevad tänavad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies mahus. Lätte tänavale sisse sõites on paigaldatud liiklusmärk 578 a „tasuline parkimine“ kus on toodud parkimistasu suurus ja märgi ajaline kehtivus. Kaebaja nimetatud asjaolu ei vaidlustanud, vaid selgitas, et sõitis Lätte tänavale Kentmanni tänava kaudu, kus vastav märgistus puudus. Arvestades seda, et Lätte tänav on tupiktänav (vastav liiklusmärk asub Tatari ja Lätte tänava ristmikul), siis ei saa Tile ette heita vastava märgistuse puudumist Lätte tänaval teises otsas. Kaebaja sisenes tasulisele parkimisalale mittetavapärast sõiduteed kasutades, vaid sõitis Lätte tänavale üle Kentmanni tänava haljasala. Kuid arvestades seda, et ka Kentmanni tänav paikneb tasulisel parkimisalal, ei saanud kaebajal ka haljasala ületades tekkida ootust, et ta liikleb tasuta parkimise alal, kuna nimetatud piirkonnas puudusid kogutud tõendite kohaselt märgid tasulise parkimisala lõppemise kohta. Kohtu hinnangul oleks pidanud kaebaja põlise Tallinna elanikuga (tl 81) teadma, et Lätte tänav asub kesklinnas. Enne parkimise alustamist oleks kaebaja pidanud veenduma asjaolus, kas tegemist on tasulise parkimisalaga või mitte. Määrus nr 9 kehtib juba 2003. aastast ja on kättesaadav Tallinna linna veebilehel või linnakantseleis. Samuti on Tallinna linna veebilehel avaldatud rubriik „Parkimine“, kus on olemas informatsioon tasulise parkimise alade, aegade, hindade ja muu tasulise parkimisega seonduva kohta. Märgitud on ka telefoninumber, kust on võimalik ööpäevaringselt saada parkimisinfot, parkimispiletite müügipunktide, parkimisautomaatide ja parkimiskelladega seonduva kohta. Kui kaebajal tekkis kahtlus, kas koht, kuhu ta oma autot parkida kavatses, kuulub tasulise parkimise alasse või mitte, oleks kaebaja kerge vaevaga saanud selle endale selgeks teha. Seega jääb Lätte tänav kesklinna tasulise parkimise alasse ning sellel alal parkimise eest tuli tasuda parkimistasu. Määruse nr 9 lisa punkt 4.2 sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. 6 Puudub vaidlus selles, et parkimise eest oli parkimistasu maksmata. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ei olnud parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale teada andnud, seega tekkis tal parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Menetlusosalised menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Annika Vendik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.