2-10-2537/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-2537 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2010, Jõhvi Menetlus Kirjalik menetlus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi M. K. hagi M. K. vastu elatise nõudes Hagihind 39 150 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised Hageja: M. K. (IK xxx, elukoht: xxxx) M. K. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: Resolutsioon
2. Hagi rahuldada osaliselt 1.1.Mõista kostjalt M. K.elt hageja M. K.e kasuks välja elatis B. M. K.e ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xxx või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni 1500 (üks tuhat viissada )krooni kuus alates 19.01.
3. 1.
4. Mõista kostjalt M. K.elt hageja M. K.e kasuks välja elatis K. H. K.e ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xxx või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni 1500 (üks tuhat viissada ) krooni kuus alates 19.01.2010
5. Kohtuotsus tuleb täita viivitamatult Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGIAVALDUS
6. M. K. esitas hagi Viru Maakohtusse M. K.`e vastu alaealistele lastele elatise nõudes.
7. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust xxx.a tütar B. M. K. ja xxx poeg K. H. K.. Lapsed elavad alates 15.06.2009 hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust laste suhtes. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates 15.06.2009 aastat. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana hageja kasuks kummagi lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. II KOSTJA SEISUKOHT
8. Kostja ei nõustu oma vastuses hagi alusega ja leiab, et elatise nõue ei ole põhjendatud ning hageja on oma väidetes kostja vastu valelik ja pahatahtlik. Kostja on hoolitsenud poolte ühiste alaealiste laste eest ning taganud lastele kõik eluks ja arenguks vajaliku. Ta on täitnud ülalpidamiskohustust erinevalt hagejast laste sünnist alates. Osalemine laste ülalpidamises on toimunud kostja poolt maksimaalselt võimalikul viisil, mis üldse kostjal on olnud võimalik. Olenemata sellest, et kostja varaline seis on hageja varalisest seisust oluliselt halvem , on kostja ülalpidamiskohustust täites lähtunud laste tegelikust vajadusest ja kinnitab, et lastele on olnud alati tagatud parimad võimalikud tingimused, mis puudutab nende elukvaliteeti olmekorralduse poole pealt. Kostja leiab, et hagiavalduses hageja poolt väljatoodud laste vajaduste loetelu tervikuna ei vasta tegelikkusele ning on pigem hageja enda eluaseme- ja sõidukulude hüvitamise katteks. III KOHTUISTUNG
9. juuni 2010
10. Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis miinimummääras tagasiulatuvalt alates 15.06.2009 a. Hageja kinnitab, et tal on kaks ülalpeetavat.
11. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgitab, et alates 15.06.2009 on ta lapsi ülal pidanud ning tagasiulatuvalt saaks nõuda ainult sel juhul, kui kostja ei oleks võtnud osa laste ülalpidamiskohustusest. Kostja kinnitab, et tal on neli ülalpeetavat. Kohus määras menetlusosalistel esitada kohtule hiljemalt 21.06.2010 tõendid sissetulekute kohta.
12. Hageja ja kostja esitasid 21.06.2010 Viru Maakohtule tõendid sissetulekute kohta.
13. 02.07.2010 esitas hageja Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse, mille kohaselt palub hagi tagamine rahuldada ning reguleerida menetlus ajaks seadusest tuleneva ülalpidamisekohustuse täitmist. Viru Maakohtu määrusega jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata, kuna kohtul ei olnud alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist.
14. Kostja esitas kohtule 12.07.2010 täiendavad seisukohad. Täiendavate seisukohtade kohaselt, kostja peab ebamõistlikult keeruliseks esitada kohtule tõendeid ülapidamiskohustuste täitmise kohta tagasiulatuva perioodi eest, kuna selleks puuduvad dokumentaalsed tõendid ning kostja seisukohalt ka tegelik vajadus. Kotja märgib, et ülalpidamiskohustuse täitmisega seotud kulude rahaline väljendus, perioodil 15.06.2009 kuni käesoleva ajani, on olnud muutuva suurusega. Olenemata kostja varalisest seisust ja sissetuleku suurusest, mis periooditi on kordades väiksem hageja sissetulekust, on laste vajadused paremal viisil tagatud. Samuti märgib kostja, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last ( sündinud xxx) kelle vajadused ja kasvatamise kulutused kasvavad ning seetõttu ülalpidamise ulatus on paljuski erinev. Osalemine laste ülapidamises on toimunud kostja poolt maksimaalsel võimalikul viisil, mis üldse on kostjal olnud võimalik teostada. IV KOHTU PÕHJENDUSED 9.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuni 01.juulini 2010 kehtinud PkS § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Ka alates 01.juulist 2010 kehtiva PkS § 97 sätestab ,et alaealine laps on õigustatud ülalpidamist saama . Ülalpidamist andma kohustatud isikute loetelu on sätestatud PkS § -s 96 . Need on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on kostja kohustatud laste emana kui esimese astme üleneja sugulane oma lastele ülalpidamist andma. Seda on kohustatud tegema ka laste isa. Kuni 01.juulini 2010 kehtivas PkS elatis lapsele määrati kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võis kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 2 ja 3). Alates 01.juulist 2010 kehtiv PkS §99 sätestab , et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg.1 sätestab , et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See oli sätestatud ka kuni 01.juulini 2010 kehtivas PkS § 61 lg.
15. Kuupalga alammäär on
16. aastal 4350 krooni, elatise miinimummäär ühe lapse kohta seega 2 175 krooni kuus. Vastavalt kehtinud PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatishagi on esitatud varem kehtinud PkS kehtivuse ajal 19.
17. 2010 a ning kohus mõistab elatise välja alates 19.01.
18. Seadus näeb ette ka võimaluse elatise välja mõista tagasiulatuvalt ,kuid hageja ei ole millegagi tõendanud, et kostja poolt on ülalpidamiskohustus jäetud täitmata. Kostja väidab, et on seda täitnud. Ainuüksi laste elamine hageja juures, mille määras Viru Maakohus oma määrusega 25.märtsil 2010 , ei pea tähendama seda, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustused täitmata jätnud. Millises ulatuses ta oma kohustusi täitis, ei oska kostja küll rahalises vääringus tõendada, kuid kohus loeb usutavaks kostja poolt öeldu: “Ülalpidamine on toimunud maksimaalselt võimalikul viisil, mis üldse on kostjal olnud võimalik teostada. Kulude rahalise väljenduse kohustus tagasiulatuva perioodi eest seab kostja ebamõistlikult keerulisse olukorda, kuna kulude tõendamiseks puuduvad dokumentaalsed tõendid. Lapsed saavad kulude tegemist kinnitada “. Kohus ei pea õigeks hakata ülalpidamiskohustuse täitmist kontrollima kaasates sellesse poolte alaealised lapsed, kellele poolte poolt antud informatsioon ülalpidamisvahendite andmise kohta ei pruugi olla seda täpselt kajastav . Tuginedes PkS § 100 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega .Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda ,et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Hageja soovibki saada lastele elatist perioodiliste maksetena . Kostja ei ole viidanud mingile muule sobilikumale viisile elatise andmises. Kuigi kostja märgib , et hageja teeb takistusi kostaje tema poolt vanemakohustuste täitmisel ,ei ole ta selgitanud, kuidas see takistamine toimub. Juhul kui see ongi toimunud, ei saa see enam sellisel juhul korduda kui kostjalt mõistetakse lastele elatise andmise kohustuseks välja kindel summa ,mille maksmisele ei saa hageja takistusi teha. Hageja või kostja võetud laenud või nende tagasimaksed ,samuti poolte ühisvara jagamisega seonduvad probleemid ei tohi mõjutada lastele ülalpidamise võimaldamist. Hageja on kohtule esitanud Ida- Prefektuuri tõendi enda sissetulekute kohta perioodil juuni 2009 kuni mai 2010 (tl 30) Hageja keskmiseks bruto sissetulekuks on xxx krooni kuus. Kostja saab alates 26.03.2010 kuni 25.09.2011 vanemahüvitist xxx krooni (tl 37) ning igakuist peretoetust 1200 krooni (tl 38) Kostja on saanud xxx palka perioodil juuni-august 2009 ning tema keskmine brutopalk oli xxx krooni(tl 40). Septembrist 2009 kuni juunini 2010 oli kostja töötuna arvel ja sai töötuskindlustushüvitist 10 kuu eest keskmiselt xxx krooni kuus . Kohus märgib , et hageja sissetulekud võrreldes kostjaga on suuremad .Hagejal on kaks ülalpeetavat : poolte ühised lapsed. Kostjal on 4 ülalpeetavat : ühised lapsed hagejaga, kellele hageja elatist soovib ning kaks last K. M. K. ja G. M. K.,kes sündisid kostjal xxx aastal. Nende isa ei ole M. K.. Ei saa eitada kostja kui kaksikute vallasema mitmekülgseid kulutusi oma viimati sündinud kaksikutele lastele ,kuid hageja juures elavatele lastele elatise andmine „kostja poolt maksimaalsel võimalikul viisil“(kostja 09.juuli 2010 vastus kohtule)on abstraktne ja määratlemata ning hageja ei saa tema juures elavatele lastele kulutusi tehes sellega arvestada. Seetõttu on elatise väljamõistmine rahalises vääringus ja igakuiste maksetena mõistlik ja vajalik. Kohus võib vähendada PkS § 102 lg 2 kohaselt väljamõistetud elatise suurust ,mis on sätestatud PkS § 101 lõikes
19. Kui elatis mõista hageja juures elavatele lastele PkS § 101 lõikes 1 määras (2175.- krooni kuus igale lapsele), jääksid teised kaks kostja last ,kes elavad kostjaga , vähem kindlustatuks. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et kostjale endale jääks miinimumsummas elatiste maksmise korral tema enda vajaduste katteks väiksem summa kui saab iga tema laps mõlemilt vanemalt kokku (viimaste laste puhul riigilt ja ühelt vanemalt kokku ). Seetõttu mõistabki kohus hagejale välja kummagi lapse elatiseks mitte 2175 krooni ,vaid 1500 krooni. Kui vanemate varaline seisund muutub , on võimalik väljamõistetud elatise suuruse muutmist kohtult taotleda nii hagejal kui kostjal. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise otsustas kohus tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 467-le . Menetluskulude jaotus
20. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Marge Tamme kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2011.a. kohtuotsusega:
21. Tühistada Viru Maakohtu
22. juuli 2010 otsus elatise suuruse osas. Teha selles osas uus otsus, millega määrata elatise suuruseks 19,17 eur. Muus osas jätta otsus muutmata.
23. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
24. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks tervikuna järgmiselt: 3.
25. Hagi rahuldada osaliselt. 3.
26. Mõista M. K.elt välja elatis B. M. K.e (ik xxx) ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xxx või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni 19,17 (üheksateist eurot ja 17 senti) (300 kr) eurot kuus alates 19.01.
27. 3.
28. Mõista M. K.elt välja elatise K. H. K.e (ik xxx) ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xxx või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni 19,17 (üheksateist eurot ja 17 senti) (300 kr) eurot kuus alates 19.01.
29. Jätta menetluses kantud kulud menetlusosaliste endi kanda. Otsuse peale võib kättetoimetamisest. esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.