) § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 3 sätestab, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta AR on pankrotimenetluse ajal töölepingu alusel töötanud C OÜ-s ning viimasel aastal ka ETL. Seega on võlgnik olnud tööga enamuse pankrotimenetluse ajast hõivatud. Kuna võlgniku töötasu on jäänud miinimumtasu lähedale ja võlgnikul on ka kaks alaealist ülalpeetavat, ei ole halduril võlgniku töötasust olnud võimalik olulises ulatuses kinnipidamisi teha. Käesoleval ajal ei ole näha, et võlgnik suudaks teenida suuremat sissetulekut, et tekiks täiendavaid vahendeid väljamaksete tegemiseks pankrotivarast. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli võlgniku arveldusarvetel 1 118,22 eurot (17 496,41 krooni) ning võlgnikule kuulus osalus OÜ-s T . Osalus OÜ-s T realiseeriti halduri poolt hinnaga 639,12 eurot (10 000 krooni). Pankrotivarasse arvati võlausaldaja poolt tasutud deposiit pankrotimenetluse kulude katteks summas 973,25 eurot. Tulenevalt asjaolust, et halduril on õnnestunud arestida ka võlgniku töötasu, on pankrotivara võrreldes pankroti väljakuulutamise seisuga suurenenud kokku 8 694,80 euro võrra ehk kogu pankrotivara moodustab kokku 9 813,02 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata vara puudub. Samuti puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud Pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 9 813,02 eurot (798,90+5208,08+3805,04): 1. vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad; 2. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise suurus – 798,90 eurot; 3. massikohustused (s.o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida
loeb massikohustuseks, moodustavad kokku 5 208,08 eurot: Massikohustused: 3.
Ajutise halduri tasu (välja makstud) 635,09 eurot 4.
lg 1 p 2) väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud, seega jääb võlausaldajatel saamata raha tunnustatud nõude suuruses summas. AR’i võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: Jrk nr 1 2 3 Nõude esitaja Saamata summa eurodes OÜ M MR HR Nõude summa eurodes 214 283,35 4 218,17 28 185,04 4 5 I OÜ MT 90 839,74 17 256,15 90 839,74 17 256,15 6 LL 9 874,35 9 874,35 7 M H OÜ 399 779,12 399 779,12 8 UM 30 294,12 30 294,12 9 Swedbank AS 1 616,51 1 616,51 10 Maie Urm 4 793,37 4 793,37 11 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 63 951 63 951 12 LV 5 736,07 5 736,07 13 RO 1 917,35 1 917,35 214 283,35 4 218,17 28 185,04 Maksejõuetuse tekkimise põhjus Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks peab pankrotihaldur liigset laenamist, ettevõtete finantseerimist ja käendamist, st võlgnik käendas vähemalt ühte suurt rahalist kohustust ning vähemalt ühe suure rahalise kohustusega võlgnik ühines, millest tulenevalt tekkis võlgnikul rahalisi kohustusi summas, mida võlgnik temale kättesaadavatest rahalistest vahenditest ei 4
Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus nõustub pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Terje Eipre tuleb vabastada tema kohustustest AR’i pankrotimenetluses. Pankrotihalduri tasu määramine
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt on
lg 1 kohaselt: 1 597 eurot + 15 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (7721,80-6401) x 15 % = 1597 + 344,07= 1941,07 eurot. Pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär on 1 941,07 eurot. Halduri tasule lisandub sotsiaalmaks 33% (640,55 eurot) ehk halduri lõplik tasu alammääras koos sotsiaalmaksuga moodustab kokku 2581,62 eurot. Halduri lõplik tasu kuulub tasaarvestamisele haldurile määratud esialgse tasuga. Kuna halduri esialgne tasu on kohtumääruse alusel välja makstud summas 319,56 eurot (sisaldab ka sotsiaalmaksu), siis halduri lõpliku tasu väljamaksmata osa koos maksudega moodustab 2 262,06 eurot (2581,62 – 319,56). Pankrotitoimkond on esitatud väljamaksete summa oma otsusega kinnitanud. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid 5
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 9 813,02 eurot (798,90+5208,08+3805,04):
loeb massikohustuseks moodustavad kokku 5208,08 eurot ja pankrotimenetluse kulud (
lg 1 p 4 ja § 150 alusel) 3 805,04 eurot Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab võlgnikule, et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Hannes Olev Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.