kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. TsMS § 528 lg 1 kohaselt eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkosteasutus on arvamusel, et ei ole käesolevaks ajaks ära langenud V F eestkostja määramise vajadus ning teeb ettepaneku pikendada V F üle seatud eestkostet ja eestkostja V F ametiaega. TsMS § 528 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata, ei pea kohus eestkostja ametiaja pikendamisel uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, samuti kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Kohus leidis, et V F eestkostja ametiaja pikendamise otsustamiseks ei pea kohus uut ekspertiisi määrama. Kohtule esitatud Narva Hailga psühhiaater Ilona Kalugina 02.02.2011.a väljastatud tõendist nähtub, et viibis V F psühhiaatri vastuvõtul 02.02.2011.a. Psühhiaatri diagnoos V F suhtes on vaskulaarne dementsus (tl 83). 2008. aastal läbiviidud V F kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt tulid eksperdid arvamusele, et V F kannatab vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistlikkuse) all ning vajab eestkostet oma elupäevade lõpuni, kuna psüühilise seisundi paranemine ei ole võimalik (tl 42-43). TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. TsMS § 477 lg 4 kohaselt kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab piisavaks V F ärakuulamisest talle määratud esindaja kaudu, kes on isiklikult eestkostetavaga kohtunud, temaga vestelnud ning esitanud kohtule kirjaliku seisukoha. V F 3/5 2-08-7265 esindaja on veendunud, et V F ei mõista eestkostemenetluse tähendust ega suuda avaldada arvamust eestkostja isiku suhtes, ei ole suuteline tegema tehinguid (s.h pisitehinguid), ei mõista perekonnaõiguslike tehingute tähendust, mistõttu vajab jätkuvalt eestkostet. Esindaja toetab senise eestkostja V F V F eestkostjana jätkamist. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii arsti tõendiga, kui eestkosteasutuse ning V F esindaja arvamusega, et V F vajab jätkuvalt eestkostet, sest ta ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. Kohtul ei ole alust muuta eestkostja ülesannete ringi, sest V F vaimne tervislik seisund on muutusteta ning ta vajab jätkuvalt igakülgset eestkostet.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. V F on andnud oma kirjaliku nõusoleku V F eestkostjaks jätkamiseks. Tema on varem Viru Maakohtu määruse alusel teostanud eestkostet V F üle ja täitnud eestkostja ülesandeid. Ta on saanud eestkostja ülesannetega hakkama. Kohus on veendunud, et V F on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et ta sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et V F ametiaja pikendamine V F eestkostjana on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades V F esineva vaimuhaiguse olemust ja laadi, leiab kohus, et V F ei ole endiselt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb V F lugeda jätkuvalt teovõimetuks valimisõiguse tähenduses.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus pikendab V F üle seatud eestkostet ning eestkostja V F ametiaega viieks aastaks, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
lg 1).
kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud 4/5 2-08-7265 kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.