kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus – või kutsetegevuses. Vastavalt
kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus – või kutsetegevuses.
kohaselt võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale.
Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või notariaalselt kinnitatud avalduse tegemisest. Tagasiostu puhul eeldatakse, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi.
kohaselt võib tagasiostuõigust teostada kinnisasjade puhul kümne aasta, muude asjade puhul aga kolme aasta jooksul tagasiostuõiguse tingimuse kokkuleppimisest. 10 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et N. V.´i hagi T. R.´i (endine A.), J. V.´i, J. K.´i, I. M.a ja M. M.a vastu oli põhjendamata kõigi nõuete osas ja ei kuulu rahuldamisele, kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta N. V.´i kanda. Kohus luges tõendatuks, et kohtuotsust käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik langetada J. K.´i, I. M.a ja M. M.a suhtes, kuna nad ei ole hagile esitanud oma kirjalikku seisukohta, aga samuti ei ole kohtul olnud võimalik neid isikuid isiklikult ära kuulata, kuna nad ei ilmunud kohtuistungile. Kohus luges tõendatuks, et igal isikul on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt õiguslikult ära kuulatud. J. K.´ile, I. M.ale ja M. M.ale ei ole võimaldatud selle õiguse kasutamist käesolevas menetluses. Kuna kohalviibinud menetlusosalised N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K. ning T. R. (endine A.) ja J. V. taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma mitteilmunud kostjateta ning kohus kohtuistungil rahuldas selle taotluse, siis luges kohus tõendatuks, et hagi tuleb kõigi nõuete osas J. K.´i, I. M.a ja M. M.a vastu jätta rahuldamata. T. R.´i (endine A.) ja J. V.´i vastu esitatud haginõuded tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et N. V. taotles hagis tehingu näilikuks tunnistamist, kuid samas ei ole ära näidanud, milline tehing poolte vahel tegelikult tehti ja miks peaks notariaalselt sõlmitud ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu tunnistama näiliseks. TsÜS §89 sätete kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. N. V. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, miks tahtsid N. V. ja T. R. (endine A.) jätta mulje tehingust, kui tegelikult tehingut ei olnud. Seaduse kohaselt, kui T. R. (endine A.) ja N. V. tahtsid korteriomandi, aadressiga: xxx linn, ostu – müügilepinguga varjata mõnda teist tehingut, siis tuleks rakendada ostu – müügilepingule varjatud tehingu sätteid. N. V. ei ole kohtule nimetanud millise lepingu sätteid tuleks kohaldada, millega luges kohus tõendatuks, et notari poolt sõlmitud leping oli õige ning mingit näilikku tehingut ei ole teostatud. Kohus luges tõendatuks, et N. V. esitas vastava nõude korteriomandi, aadressiga: xxx, endale tagasisaamiseks. Korteriomandi, aadressiga: xxx, tagasisaamist N. V.´i poolt võimaldab hoopis TsÜS §90, mille kohaselt võib tehingu, mis oli tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Lepingu 11 tühistamise nõuet ei ole N. V. ja tema lepinguline esindaja, V. K., aga esitanud. Samuti ei ole hageja astunud muid seaduses ettenähtud samme lepingu tühistamiseks. Kohus luges tõendatuks, et N. V. ja T. R. (endine A.) sõlmisid notari juures korteriomandi, aadressiga: xxx, kehtiva ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Kohus luges tõendatuks, et N. V. soovis müüa oma korterit T. R.´ile (endine A.), kuna soovis vastutasuna T. R.´ilt (endine A.) võlgu (omamata selleks raha) omandada sõiduauto Mercedese, aga samuti pidas N. V. ostu – müügilepingu sõlmimisega silma, et kustutab sellisel viisil ka kõik teised rahalised võlgnevused T. R.´i (endine A.) ees.
kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus luges tõendatuks, et sellisel seadusega lubatud viisil N. V. ja T. R. (endine A.) ka toimisid. Kohus luges tõendatuks, et 10.septembril 2004.a. sõlmitud korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepingule ja asjaõiguslepingule lisasid N. V. ja T. R. (endine A.) p.2.1.3, mis sisaldas endas N. V.´i võlatunnistust selle kohta, et 10.septembril 2004.a. on N. V. laenanud T. R.´ilt (endine A.) 60 000.- krooni, laenu tagasimaksmise tähtajaga kuus kuud.
kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul sõlmisid T. R. (endine A.) ja N. V. võlakohustuse notariaalses vormis. Kohus luges tõendatuks, et asjaolu, et laenulepingut ei sõlmitud ning, et selle asemel sõlmis N. V. T. R.´iga (endine A.) hoopis teised lepingud: sõiduauto Ford Scorpio rendilepingu, sõiduauto Mercedese ostulepingu ja teised lepingud, millest tekkisid N. V.´il rahalised kohustused T. R.´i (endine A.) ees summas 60 000.- krooni, ei oma käesolevas tsiviilasjas tähtust. Samuti ei muuda eelpoolnimetatud asjaolu korteriomandi, aadressiga: xxx, ostu – müügilepingut ja asjaõiguslepingut iseenesest tühiseks. Kohus luges tõendatuks, et
kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisel seaduses lubatud viisil N. V. ja T. R. (endine A.) käesoleva tsiviilasja raamides ka olid toiminud. 12 Kohus luges tõendatuks, et T. R.´i (endine A.) poolt ei olnud N. V.´i õigusi rikutud ning ka korteriomand, aadressigaxxx, ei olnud lepingu sõlmimisega N. V.´i jaoks veel lõplikult kaotatud, kuna pooled sõlmisid ostu – müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasiostuõigusega.
kohaselt võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). Tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale.
Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või notariaalselt kinnitatud avalduse tegemisest. Tagasiostu puhul eeldatakse, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi.
kohaselt võib tagasiostuõigust teostada kinnisasjade puhul kümne aasta, muude asjade puhul aga kolme aasta jooksul tagasiostuõiguse tingimuse kokkuleppimisest. Kohus luges tõendatuks, et N. V. ei ole oma tagasiostuõigust veel kasutanud, kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et N. V. oleks esitanud T. R.´ile (endine A.) notariaalses vormis avalduse korteriomandi, aadressiga: xxx, tagasiostuõiguse kasutamiseks. Kuna tegemist on kinnisasjaga, siis on N. V.´il tagasiostuõiguse teostamiseks aega 10 – aastat, alates lepingu sõlmimise päevast. See tähtaeg ei ole seotud laenulepingu järgi 60 000.- krooni suuruse võla sissenõutavaks muutumise tähtajaga, milleks oli lepingu järgi kuus kuud. Johannes Külaots Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2011.a. kohtuotsusega: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. mai 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta N. V.i kanda. Välja mõista N. V.ilt riigilõiv 543 (viissada nelikümmend kolm) eurot 24 senti riigituludesse. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 13 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.