kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
lg.1 ja 2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Liisingulepingu p.14.4, 14.5 ja liisingulepingu üldtingimuste VII peatükist tulenevalt nägi liisinguleping ette ka võimaluse lepingu ülesütlemiseks. Samas on lepingus ja üldtingimustes sätestamata kuidas peaks liisinguvõtja käituma, kui ta soovib lepingut üles öelda seoses suutmatusega lepingut täita. 11.
lepingu ülesütlemise vormi ette ei näe.
lg.3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud , et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Liisingulepingu kindlustusleppe lõpetamise akti (toimik I tl 46), Hat Auto AS tõendiga (toimik I tl 67), Topauto Rakvere OÜ 12.10.2010 tõendiga (toimik I tl 127), tunnistajate S. P. (toimik I tl 193195) ja A. K. ütlustega (toimik II tl 10-11) on tõendamist leidnud, et kostja tagastas liisitud auto 10.08.2008 selle müüjale (Topauto Rakvere OÜ), peale seda, kui oli suhelnud hageja esindajaga soovist lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Peale seda said müüja esindajad S.P. ja A.K. hageja esindajalt telefoni teel kinnituse liisinguandja nõusolekust, et kostja liisinguvõtjana annab auto üle müüjale, kel on õigus auto komisjonimüüki panna. Maakohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendamist leidnud kostja poolt liisingulepingu ülesütlemine hagejale 10.08.2008. Kohtule esitatud tõenditest (toimik I tl 67 ja 127) ja tunnistajate ütlustest ei tulene, et hageja oleks nõudnud kirjaliku ülesütlemise avalduse esitamist. Auto müüjale tagastamist ning müüjale auto komisjonimüüki lubamist loeb kohus kostja suulise ülesütlemise avalduse aktsepteerimisena hageja poolt. 12. Liisinguleping on olemuslikult kestvusleping. 13.
lg.1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Tunnistaja S.P. ütlustega on tõendamist leidnud, et kostja informeeris müüjat ka liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjustest (toimik I tl 195). Kostja vastuväidete kohaselt liisis ta hagejalt sõiduauto taksoteenuse osutamiseks. Seoses terviserikkega (südame haigestumine), ei saanud kostja jätkata tegevust taksojuhina, sest arstid keelasid tal transpordivahendi juhtimise. Sellega seoses tekkisid tal materiaalsed raskused ja ta oli sunnitud lepingu üles ütlema. Kohtule esitatud sõiduauto liisingutaotluse (toimik I tl 47), hageja 02.01.2008 kirjaga (toimik I tl 128), maksu- ja tolliameti 22.02.2011 tõendiga nr 8-8/11416, kostja ja M. M. poolt allkirjastatud avaldusega (toimik I tl 176-177), kostjale välja antud kutsetunnistusega (toimik II tl 2) on tõendamist leidnud, et kostja liisis hagejalt sõiduauto Citroen Berlingu eesmärgil osutada sellega taksoteenust ja perioodil 21.12.2007 kuni 01.01.2008 ta osutaski füüsilisest isikust ettevõtjana taksoteenust. FIE L. Je. 06.10.2010 tõendiga on tõendamist leidnud, et kostja oli statsionaarsel ravil AS-s … 11.06.2008 kuni 20.06.2008 südamerütmihäirete ja suhkrudiabeediga ning sel perioodil oli vastunäidustatud auto juhtimine (toimik I tl 126). Pensionitunnistuse väljavõttega (toimik I tl 165) on tõendatud, et kostjale on määratud töövõimetuspension. Maakohus on seisukohal, et tervisehäire, mille tõttu kostjal oli vastunäidustatud transpordivahendi juhtimine ning sellest tulenevalt edasine taksoteenuse osutamine, on mõjuvaks põhjuseks
lg.1 mõttes, mis võimaldas kostjal liisingulepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Nimetatud põhjusel ja mõlemapoolset huvi arvestades, ei saanud hageja mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. 14.
kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Maakohus leiab, et kostja on nimetatud kohustust täitnud. 15.
lg.2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
lg.5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud ja vara tuleb tagastada vastavalt
Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tagastas liisingueseme müüjale 10.08.2008. 16.
lg.1-2 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg.1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hagiavaldusest ja selle lisadest tulenevalt oli kostjal perioodi eest 31.05.2008 kuni 30.06.2008 tasumata arve summas 47 krooni, perioodi eest 01.07.2008 kuni 30.07.2008 2844,78 krooni ja perioodi eest 31.07.2008 kuni 30.08.2008 (periood mille kestel esitati ülesütlemise avaldus) 2884,20 krooni. Kokku oli kostjal lepingu ülesütlemise ajaks tasumata 5775,98 krooni ja tasumata arvete tõttu on põhjendatud viiviseks 34,52 krooni (toimik I tl 21). Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale liisingueseme ostuhinna ja ostuhinnafinantseerimise kuluna ülesütlemise avalduse esitamise ajaks kulud kokku summas 5810,50 krooni (5775,98 + 34,52). Liisingulepingu maksegraafiku kohaselt oli tasumata osamakseks 30.09.2008 seisuga 8 332,88 € ehk 130 381,24 krooni.
lg.3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb
lg.1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hat Auto AS tõendi (toimik I tl 67) ja tunnistaja S.P. ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja oli kostja poolt tagastatud liisingeseme Hat Auto AS-s müümisel (periood 10.08.2008 kuni 16.09.2009) müügihinna osas jäigal positsioonil ja ei lubanud hinda alandada, mis tingis selle, et nimetatud 13 kuu jooksul ei õnnestunud autot Hat Auto AS-s müüa. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt oli hageja poolt liisinguesemele määratud sõidukihinnaks selle äraviimise ajal 11 184,54 eurot ehk 175 000 krooni ja selle hinnaga auto ei suudetud müüa. Liisinguese müüdi vastavalt 07.10.2009 vara müügiaktile 89 000 krooni eest (toimik I tl 27). Maakohus on seisukohal, et hageja on ülesütlemise ajal oma jäiga suhtumisega liisingueseme hinda ise põhjustanud endale suurema kahju, mis tuleneb liisingueseme ülesütlemise aja ja selle realiseerimise aja hinnavahest. Hageja ei ole suutnud kohtus tõendada kahju olemasolu ja suurust liisingulepingu ülesütlemise aja seisuga (10.08.2008). Maakohus on seisukohal, et hageja on tekitanud endale põhjendamatuid lisakulutusi, kui otsustas liisingueseme teisaldada Rakverest Hat Auto AS müügikohast Saksa Auto AS kasutatud autode müügikohta (toimik I tl 25-30) ning lasi Saksa Auto AS-l teha kulutusi auto uueks müügiettevalmistuseks. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt jäi liisinguese Hat Auto AS-s müümata just hageja jäikuse tõttu auto hinna osas. Sama hinna eest millega auto realiseeriti Saksa Auto AS poolt, suutnuks selle müüa ka Hat Auto OÜ. Seega puudus vajadus liisingueseme transportimiseks teise asulasse ning auto uueks müügiettevalmistamiseks. Maakohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud liisingueseme tagastamise ja realiseerimise kulud on põhjendamatud. 17. Maakohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud summas kokku 5810,50 krooni ehk 371,36 €. V MENETLUSKULUDE JAOTUS 18. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. 19. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Olev Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.