KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja A. P. kättetoimetatud
P. on isiklikult kättetoimetatud 26. jaanuaril 2011 ( tl 66). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja A. P. sõlminud 12.juulil 2007 tarbijakrediidilepingu, mille raames on sõlmitud kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ning kokkulepe nr 2 lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkulepe nr 2 kohaselt on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 7 579, 99 eurot. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 25, 32 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 12.juulil 2007 A. P. käenduslepingu ning 17.09.2007 ja 05.11.2007 kokkulepped käenduslepingu muutmise kohta. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja 2
sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt alates 21.septembrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25, 32 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 396 lg 1; 402; 415; 416. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. 3
lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 190 068, 88 krooni, so 12 147, 62 eurot ning arvestades
sätestatut alates 21.septembrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma 117 655, 72 krooni, so 7 519,57 euro täieliku tasumiseni välja mõista viivis 25,32 % tagastamata krediidisummalt aastas.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab
lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt
lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 798, 90 eurot, menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest tasutud riigilõiv 23, 01 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 95, 87 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 72-74) .
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades
§-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt riigilõivu 798, 90 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 798, 90 eurot. Vastavalt
Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 95,87 on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades
lg 5 ( jõustunud alates 01.01.2010) kohaselt kohtule elektrooniliselt esitatud dokumendist korraldab kohus ärakirjade või väljatrükkide tegemise, kui teisele menetlusosalisele ei saa eeldatavasti elektroonilist dokumenti edastada või ta ei saa selle sisuga eeldatavasti tutvuda või seda välja trükkida. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud juhul on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Seega on hageja tasunud riigilõivu 23,01 eurot toimingu eest, mis vastavalt
Eeltoodut arvestades tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskuluna riigilõiv menetlusdokumentide elektroonilise väljatrüki eest summas 23,01 eurot. Hagejal on õigus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.