← Eesti

3-10-126/36

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-126 Haldusasi A.S kaebus V

) § 1 lg-le 1, mille kohaselt käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra .

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ja lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormija raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 10 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse kaebuses kaebust põhjendavad asjaolud. Riigikohus on otsuses nr 3-2-134-05 selgitanud, et moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, milles selline kahju seisneb, st missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Kaebaja on kohustatud selgitama, milles seisneb tekitatud kahju ning viitama ka vastavatele tõenditele. Kaebusest ei tulene, milles seisneb temale tekitatud mittevaraline kahju, mistõttu kahju tekkimine on tõendamata. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 2

(4)3-10-126 57 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Seega ei hoia kinni peetavad isikud oma kõiki isiklikke asju enda juures kambris, vaid asjad on ka laos ning laost asjade väljastamine toimub taotluse alusel. Kinni peetavate isikute etapeerimisel kohtuistungitele ei anta kinni peetavatele isikutele kaasa kõiki isiklikke asju kuna tegemist on lühiajalise vanglast eemalolekuga ning laost asjade kaasa võtmiseks peab kinni peetav isik esitama taotluse. Taotluse esitamisel on vaja arvestada ka sellega, et laole peab jääma mõistlik aeg kinni peetavate isikute asjade kokkupanemiseks. Inspektorkontaktisik Toomas Pastak kinnitab, et kõik taotlused isiklike asjade väljastamiseks on ta laole edastanud. 03.12.2009 etapeerimisel asjade kaasa võtmiseks kaebaja taotlust esitanud ei ole. Seega on arusaamatu, kuidas sai kaebajale kahju tekkida, kui kaebaja on ise jätnud taotluse asjade kaasa võtmiseks esitamata. Samuti ei saanud kaebaja poolt soovitud esemete kaasa võtmata jätmine tekitada kahju

mõttes. Ilmselgelt ei saanud esemete kaasa võtmata jätmine tekitada tervise kahjustust, tegemist ei olnud vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, mille tuvastamisel võetakse arvesse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Euroopa Inimõiguste Kohus on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Esemete kaasa mitte võtmine võis tekitada kaebajale ebamugavusi, kuid ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HKMS § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas 14.12.2009 Viru Vangla taotluse kahju hüvitamiseks 100 000 krooni kuna väidetavalt ei andnud Viru Vangla talle arestimajja etapeerimisel kaasa kaebaja poolt soovitud esemeid. Viru Vangla ei jõudnud kaebaja taotlust kahju hüvitamiseks tähtaegselt, s.o kahe kuu jooksul läbi vaadata.

§ 7

lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ja lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormija raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Viru Vangla tekitas talle kahju 100 000 krooni. Kahju hüvitamise kaebuses tuleb tuvastada, kas ja milline kahju on taotlejale tekkinud, aga samuti, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kahju ei kuulu hüvitamisele, kui puudub ükski nimetatud tingimustest. Kaebaja on jätnud kaebuse esitamisel tõendamata, et talle on Viru Vangla poolt 3

(4)3-10-126 mittevaralist kahju põhjustatud. Kaebaja põhjendab kahju tekitamist vangla poolt sellega, et Narva arestimajja etapeerimisel ei antud talle kaasa tema poolt soovitud esemeid. Kooskõlas VSkE § 57 lg-ga 1 kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinni peetavad isikud ei hoia kõiki oma isiklikke asju enda juures kambris, vaid laos ning laost väljastatakse asju kinnipeetava taotluse alusel. Vangla selgitab, et kinni peetavate isikute etapeerimisel kohtuistungitele ei anta neile kaasa kõiki isiklikke asju kuna tegemist on lühiajalise vanglast eemalolekuga ning laost asjade kaasavõtmiseks peab kinni peetav isik esitama vastava taotluse. Sellise taotluse esitamisel on vaja arvestada asjaoluga, et laole peab jääma mõistlik aeg kinni peetavate isikute asjade kokkupanemiseks. 16.03.2010 esitas I üksuse inspektor-kontaktisik Toomas Pastak Viru Vangla direktorile õiendi, millest nähtub järgnev: vahistatu A.S on esitanud mulle mitmeid taotlusi isiklike asjade väljastamiseks laost etapeerimise ajaks. Kõik vahistatu poolt esitatud taotlused olen edastanud lattu ning vahistatu on taotletud esemed ka kätte saanud. Kontrollides laos A.S´i poolt esitatud taotlusi asjade väljastamiseks etapi jaoks, selgus, et 03.12.2009 toimuvale etapile asjade väljastamise taotlust A.S esitanud ei ole (t.lk.23). Seega on arusaamatu, mil moel sai kaebajale kahju tekkida, kui kaebaja ise jättis esitamata taotluse asjade kaasavõtmiseks seoses etapeerimisega. Eeltoodut aluseks võttes kohus leiab, et A.S´i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 31.05.2011 Riigikohtu 31.05.2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-143-11 alusel, millega otsustati jätta A.S´i määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2011 määrusega nr 3-10-126 otsustati jätta A.S´i taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning tagastada apellatsioonkaebus. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.