← Eesti

3-09-2801/40

Obsah (4)§ 100§ 101§ 64§ 67

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2801 Haldusasi A.S kaebus

) § 67 p-st 1 tulenevalt julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-st 8.1.1 tulenevalt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-st 7.3 tulenevalt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal.

§ 100

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 30-ks ööpäevaks.

§ 101

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

§ 64

lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus ja lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Samuti on kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras

§ 67

p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine vanglaametniku korraldusele allumata jätmises. Nimelt 21.09.2009 kell 20.15 õhtuse loenduse ajal andis valvur Astrid Porman kaebajale korralduse tõusta püsti ja seista oma voodi kõrval. Kaebaja korraldusele ei allunud ja vastas, et tema on vaba mees ja talle ei kehti Viru Vangla kodukord ning ta ei hakka seda täitma. Viru Vangla kodukorra p-i 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Seega on vanglaametniku poolt loenduse ajal kaebajale antud korraldus seista voodi kõrval kodukorraga kooskõlas. Kaebaja, olles teadlik vanglas 2

(5)3-09-2801 kehtivast korrast (Viru Vangla kodukorraga tutvus kaebaja ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009), oli kohustatud vanglaametniku poolt antud korraldusele alluma. Isegi juhul, kui kaebaja leidis, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, siis ei andnud see alust korralduse täitmata jätmiseks. Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebajale antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seadus § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Astrid Pormani ettekandega nr 3682, millest tuleneb, et kaebaja ei allunud talle antud korraldusele. Vanglateenistuja seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus

§ 67

p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et vanglaametnik peaks talle ennast esitlema ja kuna ta seda ei teinud, siis kaebaja keeldus ametniku korraldust täitmast. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust, millele on kinnitatud nimesilt, mistõttu kaebaja pidi aru saama, et tegemist on vanglaametnikuga. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 7.3 ametnikul õigus anda kinni peetavale isikule korraldus loenduse ajal püsti tõusta ning seista oma voodi kõrvale. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009, mistõttu on ta ka teadlik nimetatud kohustusest. Kaebuses on kaebaja väitnud, et keeldus korraldust täitmast, kuna ametnik ei esitlenud ennast. Seega sai kaebaja ametniku korraldusest aru, kuid eiras talle antud korraldust. Seega kaebaja tunnistab, et ta keeldus täitmast vangla ametniku korraldust. Kaebaja väited ametniku mittekohasest käitumisest on ennastõigustavad ja esitatud sooviga vabaneda vastutusest. Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning järjepidevalt eirab vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Vastustajal ei ole alust kahelda vanglaametniku ütlustes. Kaebaja, saades vanglaametnikult korralduse tõusta püsti ja seista oma voodi kõrval, jättis korralduse täitmata, vastates, et tema on vaba mees ja talle ei kehti Viru Vangla kodukord ning ta ei hakka seda täitma. Sellega on kaebaja näidanud üles soovimatust täita vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 käsitlenud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise temaatikat. Kohus on otsuse p-s 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmatajätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kohustust kellelgi täita. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Kinnipeetav peab alluma vanglaametnike korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud talle sellist korraldust anda. Distsiplinaarmenetluse käigus ei ole rikutud sätestatud nõudeid ning karistus vastab teo raskusele ja rikkumise toime pannud 3

(5)3-09-2801 isikule. Arvestades kaebuses väljendatud seisukohti on kaebaja puhul tegemist isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebusest tuleneb otseselt kaebaja negatiivne suhtumine vanglas kehtivasse korda ning soovimatus seda täita. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Tegemist on asutusega, kuhu paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Kaebaja on vanglasse paigutatud kui vahistatu. Ilmselgelt ei täidaks isikute vanglasse paigutamine

§-s 66 sätestatud eesmärke, kui vanglas viibides võimaldataks neil jätkata erinevate õigusrikkumiste toimepanemist ja ei nõutaks vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist/järgimist. Kinni peetavate isikute suhtes 2 korda päevas läbi viidav loendus on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla kodukorra p-s 7 on täpselt reglementeeritud loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumiskohustused loenduse ajal. Kaebaja on tutvunud Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.

  1. Seega on kaebaja teadlikult süstemaatiliselt eiranud kodukorras sätestatut. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja selline käitumine näitab üksnes tema ääretut küünilisust ja üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda. Kaebaja kandis vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud distsiplinaarkaristuse 5 ööpäeva kartserit ära ajavahemikul alates 25.10.2009.kuni 30.10.
  2. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on kandnud ära Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud distsiplinaarkaristuse. Käskkiri on kehtiv. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja on distsiplinaarkaristuse ära kandnud, ei teki veel kaebajale mittevaralist kahju. Kaebusest ei tulene, millest koosneb kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju, mistõttu jääb vastustajale arusaamatuks milles seisneb kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju ning selles osas vajab kaebus täpsustamist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx karistati teda

§ 67

p-i 1 ja Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja distsipliinirikkumine seisnes selles, et ta 21.09.2009 kella 20.15 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele seista oma voodi kõrvale. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud Viru Vangla valvuri Astrid Porman`i ettekandega nr 3682, millest nähtub, et 21.09.2009 kella 20.15 paiku E-hoone

  1. osakonna kambris nr 2351 viibiv A.S ei tõusnud õhtuse loenduse ajal voodist üles. Minu seaduslikule korraldusele üles tõsta ja voodi kõrvale seista A.S ei reageerinud, vaid luges ajalehti edasi. Seletuskirja kirjutamisest A.S keeldus (t.lk.32). Kaebaja väidab, et ta keeldus korraldust täitmast selle tõttu, et ametnik, kes talle korralduse andis, ei esitlenud ennast. Viru Vangla märgib, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kes järjepidevalt eirab vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi, väites, et ta on vaba mees ja Viru Vangla kodukord talle ei kehti. Viru Vangla rõhutab oma vastuses kaebusele, et vangla on asutus, kus tuleb tagada kinni peetavate isikute seaduskuulekas käitumine. Vanglasse paigutatakse isikud eelvangistuse või vangistuse kandmiseks. Kaebaja on vanglas vahistatu staatuses. Järelevalve teostamine kinni peetavate isikute üle on vanglas olulise tähtsusega. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Loenduse läbiviimise kord ning kinni peetava isiku käitumine loenduse ajal on reguleeritud Viru Vangla kodukorra p-s
  2. Nimetatuga tutvus kaebaja ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.
  3. Järelikult 4

(5)3-09-2801 kaebaja oli teadlik, kuidas ta pidi loenduse ajal käituma, kuid eiras kehtivaid reegleid. Vastustaja väitel kandis kaebaja vangla xx.xx.xxxxx käskkirjaga nr xx määratud distsiplinaarkaristuse viis ööpäeva kartserit ära ajavahemikul alates 25.10.2009 kuni 30.10.2009. Asjaolu, et kaebaja on Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määratud distsiplinaarkaristuse ära kandnud, ei tähenda, et sellest tekib talle automaatselt mittevaraline kahju. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Viru Vangla on talle kahju põhjustanud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Ühtegi eelpoolnimetatud asjaolu kaebaja puhul ei esine, mistõttu on kaebus põhjendamatu. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 01.06.2011 Riigikohtu 01.06.2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-120-11 alusel, millega otsustati jätta A.S´i määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2011 määrusega nr 3-09-2801 otsustati jätta A.S´i taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning tagastada apellatsioonkaebus. Mare Krull Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.