2-10-10430 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011. a. Tallinn Tsiviilasja number 2-10-10430 Tsiviilasi A

) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel.

1. Kohus leiab, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmisest tuvastatud asjaolust: 2 • 05.05.
2. a. algatas kohtutäitur sissenõudja OÜ E (likvideerimisel) 05.05.
3. a. esitatud avalduse ja AK ja OÜ E (likvideerimisel) vahel 27.02.
4. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel täitemenetluse võla 250 000 krooni sissenõudmiseks AK(asjaolu nähtub täiteasja nr 014/2008/521 täiteasja toimiku tiitellehelt [tl 43]).
5. Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et vaidlustatav täitemenetlus viiakse läbi tuginedes täitedokumendile, millest tuleneva nõude üle on sissenõudja asunud pidama sisulist kohtuvaidlust. Avaldaja hinnangul ei ole sissenõudja õigustatud vaidlusalust võlga täitemenetluse kaudu sisse nõudma, sest nõue võib kohtumenetluse tulemusena osutuda täielikult või osaliselt alusetuks, mistõttu selle menetlemine samaaegselt kohtuväliselt on alusetu ja õigusvastane ning täitemenetlus kuuluks lõpetamisele. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 23 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus märgib, et tulenevalt täitemenetluse läbiviimisel kehtivast formaliseerituse printsiibist ei ole kohtutäituril õigust lahendada materiaalõiguslikke küsimusi. Seega tuleb kohtutäituril üldjuhul alustada täitemenetlust, kui TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt täidetud, st talle on esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja vaidlusaluses täiteasjas kaevanud kohtutäituri tegevuse peale ka varasemalt tuginedes asjaolule, et täitemenetlus on alustatud täitedokumendi alusel, mis ei vastanud TMS § 2 lg 1 p 18 sätestatud nõuetele, milline jäeti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.05.
6. a. kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-38-09 rahuldamata. Asjaolu, et sissenõudja on pidanud vajalikuks täitedokumendiks oleva notariaalselt tõestatud kokkuleppest tuleneva nõude ka kohtulikult maksma panna, ei mõjuta vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise aluseks, juba olemasoleva täitedokumendi kehtivust.
7. Kui täitemenetlusosalistel on vaidlus täitmisele esitatud nõude olemasolu üle, on võlgnikul täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamiseks õigus esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) ning hagimenetluse esemeks on pooltevahelise materiaalõigusliku vaidluse lahendamine. Osundatud seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses järgmiselt: täitemenetluses kehtib nn formaliseerituse printsiip, mille järgi ei pea kohtutäitur sundtäitmisele esitatud nõude kehtivust hindama ning võlgniku õiguskaitse vahendiks on TMS § 221 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille ta võib esitada sissenõudja vastu nõudega tunnistaja sundtäitmine lubamatuks nt seetõttu, et nõue ei ole sissenõutav, on arvestatud ebaõigesti või on tasutud (vt nt Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 246 lk). Seega, kui võlgniku arvates sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole või ei ole seda vähemalt sissenõudja väidetud ulatuses on võlgnikul võimalik seda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses tõendada, kuid kohtutäituril puudub õigus pooltevahelist materiaalõiguslikku vaidlust lahendada. Seega ei saa ka käesoleva tsiviilasja menetlemisel kohus hinnata võlgniku vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude lõppemise kohta tasaarvestusega, kohus hindab vaid kohtutäituri tegevuse seaduslikkust täitemenetluse korraldamisel. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluses täiteasjas on alustatud täitemenetlust OÜ E (likvideerimisel) 05.05.
8. a. esitatud avalduse ja AK ja OÜ E (likvideerimisel) vahel 27.02.
9. a. sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel ning tänaseks on ka kohtulikult kontrollitud, et sundtäitmise aluseks on TMS § 2 lg 1 p-ile 18 vastav täitedokument. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur alustanud täitemenetluse õiguspäraselt ning täitemenetluse TMS § 48 p 7 alusel lõpetamine ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et täitemenetluse lõpetamine on vastavalt TMS §-ile 48 kohtutäituri pädevuses, mistõttu ei saaks kohus ka kaebuse põhjendatuse korral ise täitemenetlust lõpetada. Kohus on aga kontrollinud sisuliselt kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel ning tegevusetust täitemenetluse lõpetamata jätmisel ning leiab, et see on seaduslik. 3
10. Kohus peab vajalikuks lisada, et vaidlusaluse täiteasja nr 014/2008/521 täitetoimiku tiitellehelt nähtuvalt on kohtutäitur vähendanud täitmisele kuuluva nõude suurust 161 380.48 kroonini. Seega võib aru saada, et sundtäitmisele esitatud nõuet on tulenevalt Harju Maakohtu 29.01.
11. a. otsusele korrigeeritud seoses tasaarvestusega ning eelduslikult ei toimu ka selles osas avaldaja õiguste rikkumist. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kaija Kaijanen Kohtunik 4