Obsah (5)

§ 173§ 174§ 164§ 179§ 190

2-09-68342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-68342 T

) § 179 lg 9).

1. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas, arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis ja arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 16.12.2009a. esitas hageja E.B. Pärnu Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palutakse lahutada E.B. ja A.B. abielu. Hagiavalduse kohaselt on A.B. nõus abielu lahutamisega. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles ta palub vabastada ennast täielikult riigilõivu tasumisest summas 5000 krooni.
3. 02.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis hageja poolt esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata. 22.02.
4. esitas hageja määruskaebuse Pärnu Maakohtu 08.02.
5. kohtumäärusele. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks. 14.12.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumäärused, millega jättis hageja taotlused menetlusabi saamiseks käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 04.01.2011 esitas hageja kohtule täiendatud menetlusabi taotluse. 01.03.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel. 02.03.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja määruskaebuse ning tühistas Pärnu Maakohtu 08.02.2010 kohtumääruse, millega jättis rahuldamata hageja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel. 03.03.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. 03.03.2011 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt ei ela hageja ja kostja koos juba alates
6. Aastast. Kostja elab *. Hageja väidetel on kostja lahutusega nõus. Poolte abielust on sündinud * tütar M.B. Hageja palub poolte abielu lahutada. Hageja esitas kohtule abielutunnistuse /tl 7/, koopia lapse sünnitunnistusest /tl 8/. 05.05.2011 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja ütluste kohaselt ei ela nad kostjaga koos alates
7. Aastast. Hagejal on uus elukaaslane
8. aastast ja nende 2 peres kasvab lisaks tütar M.le ka hageja ja tema uue elukaaslase ühine laps. Hageja soovib peale lahutust kanda perekonnanime *. Kostja seisukoht Kostjale on hagiavaldus koos kostja kirjaliku vastuse nõudega kätte toimetatud. Kostja kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole, kuid
9. märtsil 2011 on ta kohtule kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist /tl 146/. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, ehkki kohtukutse saadeti talle e-maili aadressile, kust kostja kinnitas hagiavalduse kättesaamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 414 lg 1 sätetel kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Juhindudes eelnimetatud sättest vaatas kohus tsiviilasja läbi sisuliselt 05.05.2011 toimunud kohtuistungil. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leiab, et hageja abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tõendiga (tl 7) on tõendatud, et poolte abielu on registreeritud * * Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt, mille kohta on koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hagiavaldusest nähtub, et pooled on eraldi elanud alates

1. aastast. Kostja on saanud kätte hagiavalduse ja hagile ta vastanud ei ole. Kuna kostja hagile vastu vaielnud ei ole, siis loeb kohus tõendatuks, et pooltevahelised abielulised suhted lõppesid
2. aastal. Seega leiab kohus, et abilelusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole abielu taastamiseks mingeid väljavaateid, kuna abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja hagejal on juba uus perekond, kus kasvab lisaks hageja ja kostja lapsele ka hageja ja tema uue elukaaslase laps. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi E.B. on avaldanud, et soovib tagasi abielu eel kantud perekonnanime „*“. Eeltoodu alusel tuleb taastada E.B. perekonnanimeks pärast abielu lahutust *. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuast3 mete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulud jagada poolte vahel võrdselt. Ebaõiglane on jätta menetluskulusid hageja kanda

§ 164

lg 1 alusel, sest nii hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseadus kui ka kehtiv Perekonnaseadus sätestab põhimõtte, et perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada ainult juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kostja elab *, seega pooled ei saanud oma abielu lahutada kohtuväliselt. Eeltoodu alusel jääb kummagi poole kanda 50% menetluskuludest. Hageja oli vabastatud menetluskulude kandmisest so riigilõivu tasumisest summas 319,55 eurot hagiavalduse esitamisel 03.03.2011 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna kohus jagab poolte vahel

§ 164

lg 2 alusel menetluskulud pooleks, siis tuleb hagejal tasuda riigituludest ½ riigilõivust, mille tasumisest ta oli hagi esitamisel vabastatud ja kostjal tuleb samuti tasuda ½ riigilõivust. Kummagi poole kanda jääb seega 159,78 eurot.

§ 190

lg 7 sätetel, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Eeltoodu alusel määrab kohus, et hagejal tuleb tasuda ½ riigi kasuks välja mõistetavast riigilõivust 6 (kuue) osamaksena poole aasta jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest.

§ 179

lg 5 ja 9 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 4 Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5