Välja mõista M.T. ( T.) L.K.`i sünd. xx xx xxxx.a. kasuks elatusraha alates 01.12.2009.a. tema ülalpidamiseks 139 ( ükssada kolmkümmend üheksa ) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xx xx xxxx.a. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Poolte vabaabielust on sündinud xx xx xxxx.a. tütar L.K..Laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel.Lapse toidule ja muu eluks vajaliku muretsemiseks kulub kuus umbes 3 000 krooni, lisaks sellele käib tütar koolis. 1 Hagejal sissetulek puudub, kuna käib ise koolis.Hageja ainuke sissetulek on lasteraha ja toimetuleku toetus. Hageja abikaasa on töötu. Hageja palub kostjalt välja mõista elatusraha alates 01.12.2009.a. 2 175 kr kuus, hagi täpsustuses 139 eurot. Kostja kirjalik vastus Kirjaliku vastuses kostja selgitab, et hageja lahkus tema juurest koos lapsega 2003.aasta suvel ning kostjal ei ole õnnestunud hagejaga ühendust saada , last näha ja teda materiaalselt toetada. Kostja väitel oli viimane telefoniühendus hagejaga 2005.aastal kui kostja pakkus raha lapse ülalpidamiseks ning soovis teada saada hageja pangakonto numbrit kuhu raha kanda.Hageja keeldus kostja väitel kategooriliselt pangakonto numbri andmisest. Kahjuks kostja on hetkel töötu.Töökoha kaotas xx xx xxxxx ning tänaseni ei ole õnnestunud tööd leida.Pere ainsaks ülalpidajaks on kostja abikaasa.Kostja peres kasvab kaks alaealist last ning abikaasa täisealine poeg.5 -liikmelise pere kuu eelarve on 6 000 krooni.Kostja on nõus maksma elatusraha tütre L. ülalpidamiseks 2 175 kr kuus alates hetkest, kui saab töökoha. Kostja väitel ei võimalda pere majanduslik seis praegu elatusraha maksta. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja palub lubada tal kohtuda tütrega 1 kord kuus vähemalt 2 päeva ning 5 korda aastas koolivaheaegadel 4 päeva ja suvisel koolivaheajal vähemalt üks nädal. Kohus rahuldas hagi otsusega 01.märtsil 2010.a. Menetluse käik Kostja esitas Pärnu Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.Tallinna Ringkonnakohus tühistas Pärnu Maakohtu otsuse 18.juunil 2010.a. ja saatis uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Ringkonnakohus on oma otsuse p.11 märkinud, et maakohus jättis asja lahendamisel lapse vanemate varalise seisundi kindlaks tegemata.Otsuse p-s 13 on ringkonnakohus leidnud , et kohus oleks pidanud käesolevas asjas välja selgitama, milline on teiste laste vanemate ( kostja ja tema abikaasa) varaline seisund. Samuti tuleb kohtul anda hinnang, kas kostja töötus on selliseks asjaoluks, mis annaks aluse elatise väljamõistmiseks seadusest toodud alammäärast väiksemas suuruses. p-s 15 juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus.p-s 16 märgib ringkonnakohus, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama ka TsMS § 230 lg-ga 3, mille kohaselt lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel kui seadusest ei tulene teisiti.TsMS § 230 lg 5 kohaselt võib kohus ülalpidamise asjas nõuda ise asjakohast teavet selles sättes nimetatud isikutelt ja asutustelt. 13.10.2010 esitas kostja kohtule avalduse kohtuniku taandamiseks, mis jäeti kohtumäärusega rahuldamata. Kohus määras asjas eelistungi 19.10.2010.a. kell 15.00, mille kostja taotles edasi lükata.Kohtuistungile ilmus hageja esindaja A.K., kes selgitas, et hagi tagamise määruse alusel ei ole kostja talle midagi maksnud.A.K. selgitas kohtule, et tema praegune abikaasa on 40 % töövõimetu ja ta saab pensioni 2009 krooni kuus.Hageja esindaja seletab, et teda aitavad vanemad 1000 krooniga kuus ja abikaasa vanemad 1000 krooniga kuus.A.K.`i selgituste kohaselt kooselu ajal M T-ga tegi viimane juhutöid.Hageja esindaja on küsinud kostjalt raha, kuid vastus on olnud, et tal ei ole raha.Kohus määras vaadata hagi läbi kirjalikus menetluses poolte nõusolekul. 2 Kohus esitas poolte k.a. kostja abikaasa M.A.T. varandusliku seisundi kindlakstegemiseks taotlused pankadele ja xxxx vallavalitsusele. 29.11.2010.a. esitas kostja täiendavad vastuväited kohtule, milles kinnitas, et kogub täiendavaid tõendeid ja esitab need kohtule hiljemalt ühe kuu jooksul.Kostja ei ole viidatud tõendeid kohtule esitanud. 30.11.2010 määras kohus anda pooltele tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks kuni 20.12.2010.a, lõplike seisukohade esitamiseks tähtaeg kuni 10.01.2011.a. ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev 31.jaanuaril 2011.a. 10.01.2011.a. esitas hageja kohtule oma kirjaliku seisukoha. Hageja ei nõustu kostja väitega, et asjas kuulub kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseadus. Aates 01.07.2010.a. kehtima hakanud uue Perekonnaseaduse § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Kuivõrd alaealise lapse vanema ülalpidamise kohustus on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, see ei ole enne seaduse jõustumist tekkinud asjaolu ning see kohustus kestab kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuulub kohaldamisele 01.07.2010.a jõustunud Perekonnaseadus. Hageja leiab, et kostja vastuväited seonduvalt lapsega suhtlemise ja kasvatamisega ei ole käesoleva hagi esemeks. Tõe huvides hageja avaldab, et kostja ei ole ilmutanud huvi, et lapsega suhelda ja osaleda tema kasvatamises.Hageja ei ole teinud kostjale ja lapsele takistusi nendevahelises suhtlemise takistamiseks. Kostja on oma abikaasa vahendusel tasunud hageja kontole 28.12.2010.a. 500 krooni. Kostja vastuväide, et elatis tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise kuupäevast tuleb jätta tähelepanuta, sest Perekonnaseaduse § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamise kohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise korral tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist kohtule. Ebaõiged on kostja väited, et ta on saatnud hagejale hulgaliselt e-kirju, teada saamaks arvelduskonto numbrit.Ainsad kirjad selles küsimuses on hagejale esitatud 16.02.2010.a. ja 21.10.2010.a. Ükski kostja väidetest ei kujuta endast alust elatise maksmise kohustusest vabastamiseks.Kehtiv Perekonnaseadus ei näe võimalust vabaneda lapse ülalpidamise kohustusest.Äärmisel juhul näeb seadus (
lg 2) ette vaid võimaluse elatise vähendamiseks.Selliseid mõjuvaid põhjuseid ei ole kostja esitanud. Tõele ei vasta, et kostjal on puudunud rahalised vahendid elatise maksmiseks.Näiteks ilmneb kostja pangakonto väljavõttest, et tema kontole on perioodil 16.12.2009 kuni 17.02.2010 laekunud 24 408 krooni.Seega oli kostjal igakuiselt keskmiselt sellises koguses piisavalt rahalisi vahendeid, et maksta lapsele elatist. Asjakohatud on kostja väited hageja töötamise ja sissetulekute kohta.Hageja on töötu alates xx xx xxxx.a. ja õpib xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alates xx xx xxxxa. kus saab õppetoetust 600 krooni kuus. Samuti on asjakohatud viited hageja abikaasa J.K.-le, kes on töötu, tasub elatist eraldielavale alaealisele lapsele ning on osaliselt töövõimetu.Vastavad tõendid on kohtule esitatud. Vastuseks kostja vädetele, et tal on ülal pidada ka teised alaealised lapsed, kinnitab hageja, et ka temal on ülal pidada lisaks L. K ka alaealised A. T.jaR. K..Kohtuotsusega tsiviilasjas nr 208-59498 on kohus hagejalt välja mõistnud elatise A.T. kasuks, kuna viimane elab koos isaga.Hageja sissetulekuks praegusel ajal on vaid lapsetoetus ja õppetoetus. Ka hageja ja tema pere on saanud 2009.a ja 2010.a. kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust, millist asjaolu tõendab xxxxx Linnavalitsus. 3 Kostja väidab, et tema ja kõik tema lapsed on tema abikaasa M.A.T. ülalpeetavad.Arvestades, et hageja abikaasa on ka töötu, on kostja perekond ilmselt paremas olukorras, millist asjaolu tuleb arvestada kohtuotsuse tegemisel. Esitatud laenulepingu osas soovib hageja väita, et pank on tunnistanud kostja laenukõlbulikuks, so isikuks kellel on piisav sissetulek ja kellele seetõttu on põhjust laenu anda.Hageja ei jaga kostja seisukohta prioriteetide seadmisel, mille kohaselt on kostja võtnud endale õiguse arvata, et pangalaenu maksmise põhjusel ei pea lastele elatist maksma. Hageja soovib rõhutada, et tema pere ja sh L.K. minimaalselt elamisväärne elu materiaalsete vajaduste rahuldamise mõttes on olnud võimalik ainult hageja ja tema abikaasa vanemate igakuiste toetuste tõttu.Viimatinimetatud asjaolu on tõendatud hageja pangakonto väljavõttega. Hageja lisab loetelu lapse peamistest vajadustest ühes kuus , mis on järgmised: 1.söök 1200 krooni kuus ; 2. isiklikud hügieenitarbed sh saunapiletid kuus 250 krooni kuus ; 3.rõivad,kooli- ja spordirõivad, jalatsid- 4200 krooni aastas s.o. 350 krooni kuus; 4.ravimid, sh plaastrid, vitamiinid, köhasiirupid 220 krooni kuus; 5.mobiiltelefoni kõnekaart 100 krooni kuus; 6.õppematerjalid ja õppevahendid 225 krooni kuus; 7.silmaarsti poolt määratud prillid 125 krooni kuus; 8.taskuraha 150 krooni; 9.juukselõikus juuksuris 75 krooni; 10.arsti juures käies visiiditasu 50 krooni kuus; 11.bussipiletid linnas käimiseks 60 krooni kuus; 12.ujulas käimine 75 krooni kuus; 13.laste üritused ( kino,teater, koolipeod, sünnipäevakingitused) 300 krooni kuus; 14.klassiekskursioonid koos transpordiga 200 krooni kuus; 15. kulutused kommunaalteenustele ( küte, vesi xxx x-xx eluruum) 150 kroonu kuus; 16.kulutused elektrile xxx x-xx xxxxxx 65 krooni kuus, kokku 3 595 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 139 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.Kohus on hagi taganud määrusega 08.detsembril 2009.a. , määrus on jõustunud 25.02.2010.a., kohustades kostjat maksma elatist alates hagi esitamisest 07.12.2009.a. kuni kohtumenetluse lõpuni summas 2175 krooni. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks esitanud kohtule ei taotlusi ega tõendeid oma varandusliku olukorra kohta.Kohus on kõik täiendavad tõendid ise kogunud. Kohtu seisukoht Kohus selgitab, et alates 01.07.2010.a. kehtima hakanud Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 järgi on õigustatud elatist saama alaealine laps.Alaealist last kasvatav vanem saab lapse seadusliku esindajana esitada hagi alaealise lapse nimel ( RK lahend nr 3-2-1-85-10).Seega tuleb käesolevas asjas lugeda hagejaks laps L.K. ja tema ema A.K. lapse seaduslikuks esindajaks. Hagi kohaselt ei ole kostja osa võtnud lapse ülalpidamisest alates 2002.aastast s.o. juba 8 aastat on lapse ema last üksinda ülal pidanud ja kasvatanud.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.Ka kuni 01.07.2010 kehtinud
Ülalpidamise nõue on seotud eesmärgiga, mis tähendab, et lapse huvid peavad olema elatise väljamõistmisel ja selle suuruse otsustamisel tähelepanu keskmes.Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvatamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.Hageja esindaja on esitanud lapse vajaduste loetelu koos rahalise arvestusega, mis katab lapse minimaalsed vajadused. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et õpib ( tl 73) xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alates 01.09.2009.a. õppeajaga 3 4 aastat ja saab õppetoetust 600 krooni kuus. A.K.il endal on veel kaks ülalpeetavat last :A. T. sünd.xx xx xxxx.a. kes elab koos oma isa A.T-ga ja kohtuotsusega 28.oktoobrist 2008 tsiv asi nr 2-08-59498 ( tl 76) maksab A.K. elatist tütre A.T. ülalpidamiseks 900 krooni kuus, lisaks on hageja esindaja kasvatada 28.07.2003.a sündinud M.K..Kostja M T. on peres kaks alaealist last xxxx Vallavalitsuse poolt esitatud andmetel 28.10.2010.a.: J. T. sünd.xx xx xxxx.a. ja K.J. T. sünd.xx xx xxxx.a.Vallavalitsuse andmetel on perekonna peamine ülalpidaja M.A. T., kes töötab xxxx valla hallatavas xxxxx xxxxxxxxxxxxxx.M.L. T kohtu poolt välja nõutud pangakonto väljavõtte kohaselt laekub tema kontole ( tl 111-115) töötasuna xxxx Vallavalitsuset 6500 krooni kuus.Kokku on M.L.T. kontole ajavahemikus 14.06.2010- kuni 15.10.2010 laekunud 89 016 kr ja 12 s s.o. 22 254 krooni kuus. Samas on xxxx Vallavalitsus oma kohtule esitatud kirjas teatanud, et kostja laste J. T. ja K.J. T. lasteaia toiduraha ja kohatasu kulud kaeti sotsiaalhoolekandeteenistuse eelarvest , samuti tasutakse samad kulud valla eelarvest ka 2010.aastal.14.10.2010 on perele makstud valla poolt sotsiaaltoetust 4 000 krooni.Valla andmetel on kostja M T. sissetulekuks töötuskindlustushüvitis. Kostja M T. konto väljavõtte kohaselt ( tl 132-143) vahemikus 14.06.2010 kuni 15.10.2010 .a. on Eesti Töötukassa väljamaksed olnud järgmised: juuli 2010.a. 3 193.60 krooni, juuli 3 284.40 krooni, september 3 284.40 krooni, oktoober 3 193.60 krooni. A.K.`i konto väljavõtte kohaselt on 2010.aasta septembris tema kontole laekunud 3 160 krooni , mis koosneb isa poolt makstud summast 1900 krooni, õppemaksu tagasimaksust 360 kr ja peretoetusest 900 krooni.Augustis 2010 on tema kontole laekunud 1800 krooni,juulis 3100 krooni, juunis 5 403 krooni, millest 3393 krooni on laekunud xxxxx linnavalitsuselt toetusena.Hageja abikaasa J.K.i konto väjavõtte kohaselt saab ta pensioni 2009 krooni kuus, maksab elatist oma lapsele M.K.le 1 000 -2000 krooni kuus, 15.06.2010- 15.10.2010 kontole laekunud 22 000 krooni s.o. 5 500 krooni kuus, millest maksab ka hageja ja kostja lapse elukoha kommunaalmaksed.Hageja abikaasa J.K.il ei ole kohustust ülal pidada hageja ja kostja ühist last, sest tulenevalt Perekonnaseadusest, on see kohustus lapse vanematel, kuigi J.K. seda teeb. Xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx õiendi kohaselt ( tl 188) saab hageja esindaja koolist õppetoetust 600 krooni kuus.Kohtu poolt väljanõutud A.K.i konto väljavõtte kohaselt ajavahemikus 01.08.2010 kuni 30.11.2010 .a. laekus tema kontole isalt U.K.`ilt 900 krooni kuus, mille hageja kannab elatisena edasi A.T., kes kasvatab nende ühist last, perioodi laekumine kontole 10700 krooni s.o. 2675 krooni kuus. xxxxx Linnavalitsuse õiendi kohaselt ( tl 202-203) on A.K.ile makstud sotsiaalosakonna kaudu toimetulekutoetust 2010 aasta mais 426 krooni ja juunis 3002 kr. , lisaks on makstud ühekordset toetust 2009.aastal kolmel korral summades 522 kr, 522 kr ja 222 kr, ning 2010.aastal 5-l korral summades 180 kr,522 kr,2076 kr,342 kr ja 391 kr ja 50 s. Hageja esindaja on esitanud kohtule ka enda praeguse abikaasa J.K.i töövõimetust tõendava õiendi 27.juulist 2010, mille kohaselt on isikule määratud ajavahemikus 31.07.201031.07.2012 töövõime kaotuse % 40 ( tl 206). Hinnates kogutud tõendeid kogumis, leiab kohus, et kostjalt tuleb alaealise lapse kasuks välja mõista elatis seaduses toodud alammääras s.o. hageja poolt nõutud suuruses 139 eurot alates 01.12.2009.a..Elatise väljamõistmisel ei jää kostja lapsed kooselust tema uue abikaasa M.A. T.ga vähem materiaalselt kindlustatuks kui kostjalt elatis nõudev tütar L.K.. Hageja kasutada on poolte ühise lapse ülalpidamiseks vaid lastetoetus 300 krooni ja õppetoetus 600 krooni. Lisaks on A.K. kasutanud igapäeva vajaduste rahuldamiseks oma vanemate rahalist abi. Kostja on saanud töötuskindlustushüvitust igakuuliselt 3200 krooni. Kostja ja tema uue abikaasa M.A. T. ühiste laste ülalpidamiseks on piisavalt vahendeid M.A. T.l, kelle 5 pangakontole on laekunud keskmiselt 22 500 krooni kuus,vaatamata xxxx Vallavalitsuse andmetele, et kostja pere on toimetulekuraskustes. Oluline on, et kostja on terve ja tööjõuline isik, kes on võimeline endale tööd leidma ka väljaspool oma elukohta.Kostja ei ole lapse ülalpidamise kohustust täitnud alates 2002.aastast.Last on kasvatanud ja ülal pidanud siiani lapse ema üksinda.Kostja on esitanud laenulepingu tõendamaks, et temal on varalisi kohustusi panga ees.Asjaolu, et pank on ( tl 57-58) 02.12.2009.a kostjale laenu andnud, annab tunnistust sellest, et tegu ei ole varatu isikuga, kes ei suuda laenu teenindada.Pangalaenu tagasimaksmise kohustus ei vabasta kostjat kohustusest leida endale tööd ja maksta lapsele elatist. Kohus kohaldab otsuse tegemisel kuni 30.06.2010.a. kehtinud ja alates 01.07.2010 .a. kehtima hakanud perekonnaseaduse sätteid, sest tegemist on jätkuva oma ülalpidamise kohustuse täitmata jätmisega kostja poolt.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 07.12.2009.a. ja hageja on palunud elatise välja mõista alates 01.12.2009.a. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2011.a. kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.