Obsah (7)

§ 129§ 84§ 33§ 115§ 117§ 111§ 69

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-53996 Tsiviilasi

§ 129

lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

§ 84

lg 1 on aga alati olnud sätestatud, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja leiab, et kostja osanikud pole hagejaga töölepingu ega ühegi muu sellesarnase lepingu sõlmimist kunagi otsustanud, vastava tehingu tingimusi heaks kiitnud ega tehingu tegemiseks esindajat määranud. Nõndasamuti pole osanikud kunagi otsustanud, et L.Välise töö- vm lepingu tingimusi muudetakse või et kellelgi on õigus kostjat niisuguste muudatuste tegemisel esindada. Osanikud pole heaks kiitnud ei töölepingut ega ühtegi selle lisa. Kostja on seisukohal, et tööleping nr 1 xx.xx.xxxx koos kõigi omal isadega on kostjat lepingu sõlmimisel esindanud A.A esindusõiguse puudumise tõttu tühine ning et sellest lepingust ei saa hagejale ühtegi nõuet tuleneda. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Registrikartoteegi B-osa registrikaardist nähtub, et OÜ Vigala Apteek kanti registrisse alates 08.02.

1. Juhatuse liikmeteks 08.02.2005 kuni 07.10.2010 olid Lii Välis, A A ja H K. Osanikud on H K, Lii Välis, A A alates 08.02.2005 ning Lääne Finants OÜ alates 19.12.
2. Enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 5 sätestab, et töölepingu seadus laieneb kõigile töötajatele ja tööandjatele, kes sõlmisid töölepingu. Ettevõtte sõlmib töölepingu ka oma liikme, osaniku või aktsionäriga, kes töötab samas ettevõttes. Tuleb eristada ettevõtte liikmeks, osanikuks või aktsionäriks olemist ja samas ettevõttes töölepingu alusel töötamist. Liikmelisusest, osanikuks või aktsionäriks olemisest tekkivaid spetsiifilisi suhteid töölepingu seadus ei reguleeri. Töölepingu seadus laieneb ainult töösuhetele. Töölepingust nr 1 xx.xx.xxxx nähtub, et OÜ Vigala Apteek, keda esindas juhatuse liige ja osanik A A sõlmis hagejaga määramata ajaks töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle proviisori ametikohale. Proviisori ametijuhendist nähtub, et hageja põhiülesanded olid ravimite tellimine, vastuvõtt, kontroll ja hinnakujundus, ravimite väljastamine, ravimite arvestus ja aruandlus, kaupade säilitamine, psühhotroopsete ravimite käsitlemine, ravimite turult kõrvaldamine ja edasine käitlemine, tarbijatelt hävitamiseks toodud ravimite vastuvõtmine ja käitlemine, kaebustega tegelemine, ruumide korrashoid. Hageja kohustus kindlustama retseptiravimite kõigi reeglite järgi väljastamise ja juhinduma oma töös Riigi Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa määrustest ja ettekirjutustest; kasutama õppetööl, täiendkursustel ja praktikas omandatud kogemusi; jälgima ravimite säilitamistingimusi, välimust ja kõlblikkuseaegu; vastutama ravimite kvaliteedi eest; täiendama enda kutseoskusi ja –teadmisi; jälgima oma töökoha tervisekaitsenõudeid; täitma tuleohutuse juhendeid, apteegi töö- ja sisekorraeeskirju. 01.04.2011 toimunud kohtuistungil esitas kostja esindaja K.Sikk proviisori ametijuhendi, mis oli A.A ja hageja poolt allkirjastatud 01.12.
3. Hageja poolt kohtule esitatud ametijuhendist nähtub, et A.A on ametijuhendi allkirjastanud 01.02.2005 ja hageja 08.02.
4. Seega on hiljem, s.o peale 01.12.2005, parandatud A.A ja hageja ametijuhendi allkirjastamise kuupäevad. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et tema tegi hiljem ametijuhendisse parandused, muutes kuupäevi. Kohus loeb, et proviisori ametijuhend on esmakordselt allkirjastatud 01.12.2005 ning hilisemate parandustega on tahetud tõendada, et proviisori ametijuhend on allkirjastatud veebruaris
5. xx.xx.xxxx töölepingu nr 1 lisast nr 1 30.11.2005 nähtub, et OÜ Vigala Apteek juhatuse liige A.A sõlmis L.Välisega töölepingu lisa, millega kehtestati põhipalgaks xxxx.- kr kuus. OÜ Vigala Apteek juhatuse liige A.A ja L.Välis sõlmisid töölepingu lisa xx.xx.xxxx, millega kehtestati L.Välise põhipalgaks xx xxx.- kr kuus. OÜ Vigala Apteek juhatuse liige A.A ja L.Välis sõlmisid töölepingu lisa xx.xx.xxxx, millega kehtestati L.Välise põhipalgaks xx xxx.- kr kuus. Kuni 31.12.2005 kehtinud Äriseadustiku § 168 lg 1 p 4 sätestab, et osanike pädevusse kuulub kui ühingul ei ole nõukogu - juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, samuti tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega ja nendeks tehinguteks osaühingu esindaja määramine ning ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestab, et osanike pädevusse kuulub juhatuse või nõukogu liikme või osaniku vastu nõude esitamine, samuti juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise ja selle tingimuste otsustamine ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramine. Alates 01.01.2006 kehtis ÄS § 168 lg 1 p 10 redaktsioonis; osanike pädevusse kuulub juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluste pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Tunnistaja A A ütlustest nähtub, et enne töölepingu sõlmimist kõik osanikud leppisid kokku, et tunnistaja ja hageja teevad tööd proviisoritena töölepingu alusel ning tööleping sõlmitigi xx.xx.xxxx ning H K on raamatupidaja töövõtulepingu alusel. Hageja sai palka töölepingu alusel. Tunnistaja H K ütlustest nähtub, et tegelikult töötasid hageja ja tunnistaja A.A proviisoritena alates 01.01.
6. Kui osaühing kanti äriregistrisse, sõlmiti töölepingud. Hagejale maksti töötasu töölepingu alusel. Osanikud kirjalikku otsust töölepingute sõlmimiseks vastu ei võtnud. Ka töölepingute lisade tegemiseks ei võtnud vastu osanikud kirjalikku otsust. Kõik osanikud olid töölepingute ja lisade sõlmimisega nõus. Äriseadustiku § 173 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata ning § 173 lg 2 sätestab, et juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikult kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma kirjaliku seisukoha ning § 173 lg 3 sätestab, et hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata osanikele.

§ 33

lg 1 sätestab, et hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja juhatus oleks töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks OÜ Vigala Apteek osanikele saatnud kirjaliku otsuse eelnõu ning määranud osanikele kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja ning koostanud hääletusprotokolli. Tunnistajate H.K ja A.A ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et kõik osanikud koos otsustasid, et A.A sõlmib hagejaga töölepingu xx.xx.xxxx. Samuti nõustusid kõik osanikud, et A.A sõlmib hagejaga 01.12.2005 töölepingu lisad. Seega osanikud H.K ja A.A võtsid vastu otsused hagejaga, kui osaniku ja juhatuse liikmega, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingutingimuste otsustamiseks, samuti võeti vastu otsus A A osaühingu esindaja määramiseks hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks. Äriseadustik ei sätesta, et osanike otsus peab olema vormistatud kirjalikult. Nõue on, et otsused peavad olema vastu võetud pädevate isikute poolt. A.A ja H.K, kui osanikud ja juhatuse liikmed, olid pädevad otsustama hagejaga, kui osaniku ja juhatuse liikmega, töölepingu ja selle lisade sõlmimise üle, töölepingu tingimusi, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramise üle. Tööleping, ametijuhend ja lisad sõlmiti kirjalikult ning nendes väljendub osanike tegelik tahe: sõlmida hagejaga tööleping, ametijuhend, lepingu lisad 01.12.2005, sõlmitavate lepingute tingimused, A.A esindusõiguse andmine nimetatud tehingute sõlmimiseks osaühingu nimel.

§ 115lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu.

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

§ 117

lg 1 sätestab, et esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Kohtuistungil leidis tõendamist, et OÜ Vigala Apteek osanikul ja juhatuse liikmel A A oli esindusõigus

§ 115

lg 1, 117 lg 1 alusel xx.xx.xxxx juhatuse liikme ja osaniku L.Välisega töölepingu, ja hiljem 01.12.2005 ametijuhendi ning töölepingu lisa sõlmimiseks.

§ 129

lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele ning § 111 lg 2 sätestab, et kui tehingu tegemise jaoks on seaduses ette nähtud teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks olema samas vormis. Kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse § 28 sätestab, et tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Osanikud ei võtnud vastu kirjalikke otsuseid hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks. Vaatamata sellele on tõendamist leidnud A.A nõusolek ja H.K eelnev heakskiit hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks. A.A nõusolek kajastub hagejaga sõlmitud lepingutes, kuna ta allkirjastas need. H.K on enne lepingute sõlmimist need heaks kiitnud. Tunnistaja H K ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et tegelikult töötasid hageja ja tunnistaja A.A proviisoritena alates 01.01.2005. Kui osaühing kanti äriregistrisse, sõlmiti töölepingud. Hagejale maksti töötasu töölepingu alusel. Osanikud kirjalikku otsust töölepingute sõlmimiseks vastu ei võtnud. Ka töölepingute lisade tegemiseks ei võtnud vastu osanikud kirjalikku otsust. Kõik osanikud olid töölepingute ja lisade sõlmimisega nõus. Kohus leiab, et antud lepingute heakskiit võib toimuda ka suulises vormis, kuna töölepingu kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. 20.12.2010 esitas H K kinnituskirja, milles kinnitab osaühingu osanikuna, et ta oli hagejaga sõlmitud töölepingu tingimustega tutvunud ja andis oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks. Eelpooltoodu alusel kohus leiab, et xx.xx.xxxx A.A ja L.Välise vahel sõlmitud tööleping nr 1, ametijuhend 01.12.2005, töölepingu lisa 01.12.2005 ei ole tühised. Registrikaardilt nähtub, et kuni 19.12.2005 olid A.A ja H.K osamaksud kokku xx xxxx.- kr. Seega hagejaga töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks, töölepingu tingimuste otsustamiseks, töölepingu ja selle lisade sõlmimiseks esindaja määramiseks olid nõusoleku andnud üle poolte osaühingu osanikest. Alates 01.01.2006 kehtiv ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel ning ÄS § 181 lg 4 sätestab, et juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.

§ 129

lg 3 sätestab, et kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale ning

§ 129

lg 4 sätestab, et kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Kuni 31.12.2005 kehtinud Äriseadustiku § 174 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse käesoleva seadustiku §-s 173 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Alates 01.06.2005 kehtis ÄS § 174 lg 2 redaktsioonis: kui otsus tehakse käesoleva seadustiku § 173 2.lõikes sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole osanike häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuni 31.12.2005 kehtinud äriseadustiku § 177 lg 1 sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramist. Alates 01.01.2006 kehtinud ÄS § 177 lg 1 kehtestas, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Küll aga leidis kohtuistungil tõendamist, et OÜ Vigala Apteek üle poolte osanikest ei ole vastu võtnud otsuseid A.A poolt sõlmida lepingud 01.05.2007 ja 01.01.2008 L.Välisega töölepingu tingimuste muutmiseks. 01.05.2007 sõlmitud töölepingu tingimuste muutmine, 01.01.2008 sõlmitud töölepingu tingimuste muutmine on tühised

§-de 115 lg 1 ja 129 lg 1 alusel, ja ka ÄS § 181 lg-de 3, 4 alusel. 19.10.2010 esitati hagejale ülesütlemisavaldus, millega kostja ütles üles töölepingu nr 1 08.02.

1. Kohus asus eelpool seisukohale, et tööleping nr 1 xx.xx.xxxx ei ole tühine ja leiab, et tööleping vastab kuni 30.06.2009 kehtinud töölepinguseaduse töölepingu määratlusele. Seega tuleb ülesütlemisavaldust käsitleda töölepingu ülesütlemisavaldusena. Käsunduslepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Ülesütlemisavaldusest nähtub, et tööleping öeldi üles põhjustel, et hageja ei soovi osaühingu uue juhatusega koostööd jätkata, ilmseid juhtimisvigu, hageja püüdlusi kallutada apteegi töötajaid uuele juhatusele mitte alluma ning hageja vihkav toon, millega ta apteegi majandusdokumendid Ingrid Lõukile üle andis. Hageja on kaotanud usalduse ja ilmselt tekitanud kostjale ka olulist kahju. Kahju on väljaselgitamisel. Kohtuistungil ükski nimetatud asjaoludest tõendamist ei leidnud. Tunnistaja A.A tõendas, et K H käitus väga inetult 18.10.2010 tunnistaja, L.Välise ja H.K suhtes. L.Välis oli väga hea proviisor, töökas, ta täiendas ennast. Teda hinnati väga kõrgelt. 18.10.2010 andis ta dokumente üle uuele juhatuse liikmele. Ta ei olnud vihkav, aga õnnelik ka mitte. Pigem šokis. Hageja soovis jätkata töötamist proviisorina. Ta läks järgmisel päeval Kivi-Vigala apteeki tööle. Tunnistaja H.K ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et OÜ Vigala Apteek tuli Lääne Finants OÜ soovile vastu ning viimane on alates 19.12.2005 kostja osanik. OÜ-l Vigala Apteek Lääne Finants OÜ-d osanikuks vaja ei olnud. See oli viga, nad oleksid pidanud ka endi osamaksu suurust tõstma. Lääne Finants tahtis saada juurdepääsu pangaga tehtavatele ülekannetele. See neile võimaldati. Lääne Finants OÜ hakkas võtma arvelt raha laenuks ning see halvas osaühingu enda tööd. Seejärel lõpetati K H juurdepääs pangakontole. Sellest ajast tekkisid probleemid. Tunnistajale saadeti e-mail, milles öeldi, et kui K.H juurdepääs ei taastata, kutsutakse tunnistaja juhatusest tagasi. Apteegi renoveerimisega ei olnud mingeid probleeme, rahalist abi saadi PRIA-lt. Tunnistaja ei ole osaühingu rahaliste vahenditega temale kuuluva ettevõtte maja renoveerinud. 18.10.2010 anti dokumente üle. K H ütles tunnistajale: saite, mis tahtsite. A.A ja L.Välis olid väga löödud. Nad tegid, mida kästi. L.Välis oli proviisorina väga töökas. Kohus leiab, et hageja otsustada on, kas ta soovib või mitte uue juhatuse liikmega koostööd teha ning kui ta ei soovi, siis avaldab seda. Ei ole kostja pädevuses hageja eest seda otsustada. Seega sellel motiivil kostja poolt hagejaga tööleping üles öelda on ebaseaduslik. Kohtuistungil ei tuvastatud, et hageja proviisorina on teinud juhtimisvigu. Hagejale kui juhatuse liikmele saaks ette heita juhtimisvigu. Tööleping üles öelda juhatuse liikmena tehtud juhtimisvigade tõttu on ebaseaduslik. Kostja esindaja I.Lõuk täpsustas kohtuistungil, et KiviVigala apteek ei olnud korras. Seal olid kasutatud riiete pakid, tolmune, täis makulatuuri. Proviisori ülesanne on apteek korras hoida. I.Lõuk täpsustas, et apteegis olevate riiete pärast lepingut üles ei öeldud. Kohus leiab, et tolmu olemasolu apteegis ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks. Nimetatud puuduse kõrvaldamiseks oleks piisanud suulise märkuse tegemisest. Kostja esindaja ise ei lasknud L.Välist apteeki sisse, siis ei saanud tekkida võimalust ka koristamiseks. Kostja ei ole seega tõendanud, ei hageja proviisorina oleks teinud juhtimisvigu. Kohtuistungil kostja esindaja I.Lõuk täpsustas, et - hageja püüdlusi kallutada apteegi töötajaid uuele juhatusele mitte alluma – all pidas ta silmas 20.10.2010 avaldust, milles teatati, et ei vastutata inventuuri tulemuste eest, ning selle avalduse alusel sai I.Lõuk aru, et käib töötajate üleskütmine. Kohus I.Lõuki seisukohta ei jaga. Avaldusest nähtub, et osaühingule kuuluvates apteekides vahetati lukud, töötajad sisse ei pääsenud. Kohtuistungil ei tuvastatud, et Vana-Vigala, Märjamaa ja Kivi-Vigala apteekides oleks valitsenud olukord, kus oleks pidanud töötajate teadmata vahetama lukud, töötajaid apteekidesse mitte sisse laskma. Kostja selline käitumine ja suhtumine töötajatesse ei olnud põhjendatud. Arusaadavalt ei usaldanud siis töötajad ka kostjat. Sellises olukorras ei ole vaja töötajaid tööandja vastu kallutada, vaid tööandja enda käitumine kallutab töötajad tema vastu. Seega ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et hageja oleks kallutanud töötajaid uue juhatuse liikme vastu. I.Lõuk leidis, et hageja andis talle majandusdokumendid üle vihkaval toonil. Tunnistaja H.K ütlustega leidis tõendamist, et uue juhatuse liikme valimise põhjuseks oli K H solvumine, et tema ei saanud omatahtsi osaühingu rahaliste vahenditega opereerida. Kohus leiab kohtuistungil tuvastatu põhjal, et K H on käitunud L.Välise, A.A ja H.K ebaõiglaselt ja ülekohtuselt. H.K tõendas, et 18.10.2010 andsid L.Välis ja A.A dokumendid üle vaikides, tegid seda, mida kästi. Kui dokumendid antakse üle vaikides, siis ei saa kuidagi kõne alla tulla toon, vihkav või mitte. L.Välise ja A.A šokk ning pahameel on mõistetav, tehtud ülekohus mitteandestatav. Rõõmsa oleku nõudmine antud olukorras on liiast. Hageja poolt kostjale kahju tekitamine ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit hageja poolt kahju tekitamise kohta. TLS § 88 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 toodud hagejast tulenevad mõjuvad põhjused töölepingu ülesütlemiseks tööandja poolt tõendamist ei leidnud, seega puuduvad. TLS § 88 lg 2 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kostja hagejale teist tööd ei pakkunud. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohtuistungil ilmnes, et hagejat enne töölepingu ülesütlemist ei hoiatatud. Kohtuistungil leidis tõendamist, et hageja ühtki tööalast kohustust ei rikkunud, mis oleks eeldanud töölepingu ülesütlemist eelnevalt hoiatamata. Kohtuistungil ilmnes, et tegelikult soovis kostja hagejaga töösuhte lõpetamist, kuna K H keelati kasutada omatahtsi pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. I.Lõuki poolt ülesütlemisavalduses toodud põhjused hagejaga töölepingu ülesütlemiseks on otsitud, paljasõnalised ja alusetud. TLS § 97 lg 2 p 3 sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat - vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest seaduses ettenähtud viisil ette ei teatanud. Hagejale tulnuks töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada 60 päeva. Tööleping öeldi üles 19.10.2010, hageja sai avalduse 21.10.
2. Hagejal olnuks õigus edasi töötada kuni 20.12.
3. 22-31.10.2010 oleks hageja saanud töötada 6 tööpäeva; 2010.a novembris 22 tööpäeva; 2010.a detsembris 14 tööpäeva. Hageja konto väljavõttest nähtub, et tema 2010 aprillist kuni septembrikuuni igakuine töötasu oli xx xxx.- kr (bruto). Hüvituse arvestus: 2010 oktoobrikuu eest xxxx,xx kr ( xx xxx : 21 (tööpäevade arv oktoobris) = xxx,xx kr; 6 x xxx,xx = xxxx,xx kr); 2010 novembrikuu eest xx xxx.- kr ( xx xxx : 22 (tööpäevade arv novembris) = xxx,xx kr; 22 x xxx,xx = xx xxx.- kr); 2010 detsembrikuu eest xxxx,xx kr ( xx xxx : 22 (tööpäevade arv detsembris) = xxx,xx kr; 14 x xxx,xx = xxxx,xx kr). Kokku xx xxx,xx kr ehk xxxx,xx eurot (bruto). Eeltoodu alusel leiab kohus, et tööleping on hagejaga üles öeldud seadusest tuleneva aluseta ning seaduse nõuetele mittevastavalt. Seega töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on hagis märkinud, et tema sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 21.10.
4. Kostja ei ole seda vaidlustanud.

§ 69

lg 1 sätestab, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahete väljendamisega. Seega kuulub töölepingu lõppemise ajaks lugemisele 21.10.2010. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohtuistungil leidis tõendamist, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on tühine. Tööleping öeldi üles töötajaga, kes on kohusetundlik ja korrektne; töötajaga, kelle ülalpidamisel on 4 alaealist last. Kodukohas proviisori töö saamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et tegemist on tööandja poolt tööseadusandluse raske rikkumisega ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses: Hüvitise arvestus: 2010.a aprillikuust kuni septembrikuuni hageja igakuine sissetulek xx xxx.- kr. Nimetatud ajaperioodil 127 tööpäeva. xx xxx : 127 = xxx,xx kr; 21 x xxx,xx kr = xx xxx,xx kr; 3 x xx xxx,xx kr = xx xxx,xx kr ehk xxxx,xx eurot. Hageja loobus kohtuistungil töötasu ja puhkusekompensatsiooni kostjalt väljamõistmisest, kuna kostja tasus hagis nõutud summad pärast hagi esitamist vabatahtlikult. Seega nende nõuete osas kuulub menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik: