Obsah (6)

§ 168§ 444§ 162§ 174§ 138§ 144

2-10-49202 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011.

§ 168

lg 6 alusel jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda – kostja on hagi kohe õigeks võtnud ning pole enne hagi esitamist andnud põhjust selle esitamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on hagi õigeks võtnud, seetõttu ei pea kohus

§ 444

lg 4 alusel analüüsima kohtule esitatud tõendeid ega esitama õiguslikku põhjendust. Kohus leiab, et kuna kostja võttis hagi õigeks, kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4 785.19 eurot (so 74 872 krooni) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 218.78 eurot (so 3 423.15 krooni), samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks alates hagi esitamisest, so 07.10.2010. a, tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised protsendina tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas, hetkel määr 0,022% päevas). 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

¹ lg 1 alusel määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt

§ 168

lg-le 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 03.11.

1. a. hagivastuses kostja hagi õigeks võtnud. Kostja taotleb hageja menetluskulude tema enda kanda jätmist põhjendusel, et kostja on alati hageja nõuet tunnistanud, pooled asusid läbirääkimistesse võlgnevuse tasumiseks graafiku alusel, kuid hagi esitamise ajaks veel kokkulepet sõlmitud ei olnud. Hageja 04.11.
2. a seisukohtade järgi pöördus ta alates nõude sissenõutavaks muutumisest 21.03.
3. a. poole aasta jooksul korduvalt kostja poole nõudega võlg ära maksta ning tegi kostjale ka 18.08.
4. a e-kirjaga ettepaneku omapoolse pakkumuse tegemiseks võlgnevuse ositi tasumiseks (tl 29). Kostja on aga vaid paljasõnaliselt väitnud, et pooled astusid graafiku osas läbirääkimistesse, kuid ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks teinud hagejale mingi pakkumuse või muu tahteavalduse võla ositi tasumiseks. Seega ei anna osundatud asjaolud alust arvata, et hageja poolt nõude kohtulik maksmapanek oleks olnud põhjendamatu. 2

§ 138

järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud (

§ 144p 1).

Seega tuleb menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jätta kostja kanda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 543.25 eurot (so 8 500 krooni) ja õigusabi kulu 814.87 eurot (so 12 750 krooni). Kaija Kaijanen Kohtunik 3