KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Tammeniit Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2010.a, Pärnu, Tsiviilasja number 2-07-44324 Tsiviilasja hind

§ 8, § 76 lg.1, § 100, § 217, Ts

MS § 162 lg 1,2, § 173 lg 1, § 174 lg 1, § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 632 lg 1, § 633 lg 7

1. Rahuldada T.Š’i hagi OÜ ALS vastu osaliselt.
2. Välja mõista OÜ-lt ALS T.Š’i kasuks lepingu rikkumisega tekitatud varaline kahju summas 99 168.33 kr (üheksakümmend üheksa tuhat ükssada kuuskümmend kaheksa krooni ja 33 senti).
3. Kohustada OÜ-d ALS üle andma T.Š’ile kogu tema valduses olev Xxxxx x elamu ehitusdokumentatsioon.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 1 avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
5. Hageja nõue .T.Š on 19.10.2007.a. esitanud kohtule hagiavalduse OÜ ALS vastu müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva ja lepingu mittetäitmisest tekkinud varalise kahju summas 304 520.93 krooni ja lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju 50 000.- krooni hüvitamise nõudes. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja märkinud: Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg. 1-3, § 82lg. 1, 4, 7, § 100, § 101, § 115 lg.1, § 127 lg.1, § 128 lg. 3, § 134 lg. 1, § 635 lg.1, § 646 lg.1, § 647 lg.1, Ehitusseaduse § 48 p. 1-5, 8.

2. Nõuete aluseks olevad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja koos abikaasaga ehitada maja ning 2004.a maikuus leidis Pidni kinnisvara maakleri vahendusel Xxxxxxxxxx kinnistul oleva krundi. Edasised läbirääkimised toimusid Xxxxxxxxxx kinnistu omaniku OÜ ALS seadusliku esindaja A.S.’ga. Kostja tutvustas kinnistu detailplaneeringut ja pakkus maja ehitamiseks erinevaid projekte, millest hageja valis välja arhitekt T.K. projekteeritud elamu ehitusprojekti ja krundi Xxxxx x. Suulistel läbirääkimistel pakkus kostja ennast välja hageja poolt valitud elamu ehitajaks kuni elamu lõpliku viimistluseni põhimõttel „võtmed kätte“ ning tutvustas ka OÜ ALS vastutavaid isikuid ehitustööde osas – töödejuhatajat J.K.’d ja brigadir A.T.’t. 06.09.2004.a. sõlmiti OÜ ALS kui müüja ja T.Š kui ostja vahel kinnistu müügilepingu sõlmimiseks lepingueelsete kavatsuste protokoll nr
3. Protokollis pooled fikseerisid kirjalikult läbirääkimiste tulemused ja kavatsused seoses tulevase notariaalse müügilepinguga, s.h. hoonestatud kinnistu müügihinna, leppisid kokku ehituskohustuse tingimustes, protokolli lisa kohaselt krundi kommunikatsioonid, s.h. tuli kostjal välja ehitada joogiveetrass ja kanalisatsioon tulevase tsentraaltrassini ja majakarbi ehitustähtajaks lepiti kokku 15.12.2004.a. Kirjalikku töövõtulepingut elamu ehitamiseks ei sõlmitud, kuna kostja ei näinud selleks vajadust. Hageja leiab, et nimetatud protokolli nr 4 ja selle lisa alusel tekkis poolte vahel võlasuhe – kostja kohustus ehitustöövõtu teostamiseks

§ 635lg.

1 mõttes protokollis nr 4 ja selle lisas kokkulepitud tingimustel. 26.05.2005.a sõlmiti hageja T.Š’i ja kostja OÜ ALS vahel notariaalselt ühishüpoteegi osalise kustutamise leping, kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise ning asjaõigusleping, mis koostati ja tõestati Pärnu notar Marje Jürioja asendaja Margit Mets’a poolt (notari ametitoimingute raamatu registri nr 2982). Lepinguga hageja ostis kostjalt 1 225 000.- krooni eest Xxxxx vallas Xxxxxxxs külas asuva Xxxxx x kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonna kinnistusreg.osa nr xxxxx, pindalaga 1564 M2, sihtotstarbega elamumaa) koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu punkti 2.

1. kohaselt kinnitati, et kinnistu on hoonestatud ja kinnistul ei ole varjatud puudusi ega vigasid, millest müüja oleks teadlik. Punktis 4.
2. lepiti kokku, et kui mõni müüja poolt lepingu punktis 2.1 esitatud garantiidest ja kohustustest osutub valeks või jääb täitmata, on 2 hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu mittetäitmisest tekkinud kahju hüvitamist. Punktis 6.1 kohustus müüja andma kinnistu otsese valduse ja selle päraldiseks olevad dokumendid ostjale üle hiljemalt 15.06.2005.a. 14.06.2005.a sõlmiti poolte vahel Pärnu notar Marje Jürioja juures tõestatud (notari ametitoimingute raamatu registri nr 3529) kokkulepe kinnistu müügilepingu muutmiseks. Lepingu p. 5.
3. muudatuse kohaselt täpsustati, et kostja müüs hagejale kinnistu hinnaga 1 225 000 krooni, millest 397 800 kr moodustab krundi hind ja 827 200 kr ehitise hind. Hageja on kogu müügilepingujärgse hinna tasunud. 15.06.2005.a s.o. müügilepingu p. 6.1 kokkulepitud tähtpäeval hageja kinnistu otsest valdust ega päraldistena dokumente ei saanud. Ehitis oli lõpetamata, esines mitmeid vaegtöid, mida kostja lubas oma kuludega likvideerida, suuliselt lepiti kokku, et kostja teostab kompensatsiooniks lepingu rikkumise eest (ehitustähtaja oluline ületamine, vaegtööde rohkus jms) ehitise siseviimistlustööd. 20.11.2005.a käis Xxxxx x elamu ehitust üle vaatamas arhitekt T.K., kes fikseeris kirjalikult mitmete oluliste puuduste olemasolu nagu veekahjustused, põrandate kõrguste erinevused, tasanduspinna puudumine jms. 22.11.2005.a köis hageja kutsel ehitusega tutvumas kostja, kuid keeldus vaegtöid likvideerimast, viidates hageja võlgnevusele, mida tegelikult ei olemas ei olnud. 24.11.2005.a esitas hageja kostjale pretensiooni 26.05.2005.a. sõlmitud müügilepingu täitmiseks ja andis kostjale maja ehituse lõpetamiseks ja vaegtööde likvideerimiseks täiendava tähtaja
4. jaanuarini 2006.a. 06.12.2005.a teostas ehitusjärelvalve insener J.N. elamu ehitustööde ülevaatuse ja koostas selle kohta 09.12.2005.a ülevaatusakti, milles märkis, et ehitaja pooltteostatud töödes esines vaegtöid terve elamu ulatuses nii välis- kui sisetöödes. Ülevaatusel osales kostja töötaja J. K., kes edastas ülevaatuse tulemused kostjale. Kostja ülevaatuse aktile ei reageerinud. Hageja sai kinnistut igakülgselt valdama ja kasutama hakata alles alates 2006.a juunist, kui oma kuludega oli viinud elamu elamiskõlblikku olukorda. Siiski ei väljastatud hagejale elamu kasutusluba seoses kostja poolt kinnistu teenindamiseks mõeldud ja detailplaneeringus märgitud puurkaevu ja vee- ning kanalisatsioonitrasside väljaehitamata jätmisega vaatamata hageja 08.11.2006.a pretensioonile. 13.12.2006.a kirjas kostja jätkuvalt ei tunnista hageja nõuet puuduste kõrvaldamiseks seoses õiguslike aluste puudumisega, mistõttu esitas hageja 17.01.2007.a Lääne Politseiprefektuurile avalduse OÜ ALS poolt varalise kasu saamiseks Xxxxx x kinnistu kohta tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomises ja selle tagajärjel hagejale varalise kahju tekitamises. 22.01.2007.a alustati asjas ka kriminaalmenetlust. Kuni hagi esitamiseni 19.10.2007.a ei ole kostja hagejale kuuluva elamu ehitustöid lõpetanud ega vaegtöid likvideerinud ega ole elamut hagejale seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle andnud.
5. Hageja nõuete suurus ja materiaalõiguslik põhjendus: Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega on hagejale tekitatud varalist kahju

§ 100, § 101 lg.

1 p.3 ja § 115 lg. 1 ja 2 ning

§ 127lg.1 alusel.

Kuna kostja vaatamata hageja antud täiendavale tähtajale 31.01.2006.a seisuga oma kohustusi ei täitnud, st vaegtöid ei likvideerinud, elamu ehitamist ei lõpetanud ja kõiki vajalikke dokumente üle ei andnud, tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, mille suurust hindab hageja 304 520.93 kroonile. 3 Hagejal kulus kostja poolt teostatud tööde ümberehitamiseks ja elamu ehituse lõpetamiseks kuni hagi esitamiseni rahalisi vahendeid kokku 150 181 krooni 40 senti. Hageja kulutused on loetletud hagiavalduse lisas nr 10 : 1) elamu peasissepääsu fassaadi ja terrassi puuduste kõrvaldamise kulud summas 11 700.40 kr; 2) katusetööd: pragunenud katusekivide väljavahetamine, korstnaümbruse veekindlaks tegemine jms summas 15 961.80 kr; 3) lagede ja seinte parandustööd summas 12 095.50 kr; 3) põrandate parandustööd – sh laminaadi, parketi ülesvõtmine, tasandustööd ja parketi paigaldus – kulud 38 610.50 kr; 4) projektijärgsete uste, peaukse tihendi, uste kattekorkide, kuuriukse piirdeliistu paigalduse kulud summas 10 747.- kr; 5) elektritööd, s.h. mõõdistused ja liitumine Eesti Energia AS-ga , kulud summas 17 670.50 kr; 6) küttesüsteemi seadistamine, küttetorude vahetus jms summas 15 225.70 kr; 7) ventilatsioonitööde lõpetamine ja teostusjoonised summas 5000.- kr; 7) muu kulu, s.h. elamu küttekulu ehituse ajal s.h. elamu ehitustööde ülevaatus, põrandakütte torustiku kontroll jms kokku 23 170 kr. Hageja on esitanud kulusid tõendavad arved, ostutšekid, teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktid jms. • Lisaks juba tekkinud kahjule lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamise nõudes kahju suurust hindab hageja kogutud hinnapakkumiste võrdluste alusel kaalutud kulutustena summas 154 339.53 kroonile järgmiselt: 1) 150 liitrise boileri ostmine – 4603.13 kr; 2) tsentraalse põrandakütte väljaehitamine ja/või küttesüsteemi täiendamine – 91 211.50 kr; 3) küttesüsteemiprojekti koostamine – 20 000.- kr; 4) ventilatsiooniprojekti koostamine teostusjooniste alusel – 3650.- kr; 5) plaatimistööde ümbertegemine – 34 874.90 kr. Hageja on esitanud tõendamiseks hinnapäringud ja hinnakalkulatsioonid. • 3. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju nõue. Hageja leiab, et OÜ ALS on elamu mitteõigeaegse valmisehitamise, vaegtööde likvideerimata jätmise ning hageja joogi- ja olmeveeta jätmisega tekitanud hagejale 2005.a alates kuni hagi esitamiseni stressiolukorra, millega halvenes 2006.a alguses hageja tervis ja mille tõttu aprillis 2006. diagnoositi hagejal püsiva tervisekahjustusena xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx e. x. xxxxx xxxxxxx ja syndroma depressiva e. depressioon. Hageja tervislik seisund ei ole paranenud ega loodetud heaolu saabunud mistõttu hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 krooni

§ 134lg.

1 alusel, kuna kohustus oli suunatud hageja jaoks mittevaralise huvi järgmisele, millest kostja oli ka teadlik. Kostja oli teadlik, et hageja ostis kinnistu ja tellis ehitustööd elamu ehitamiseks enda koduks, seega enda ja oma perekonna heaolu parendamiseks. Samuti oli kostja teadlik, et hageja põetas kodus voodihaiget ja pimedat isikut. Hageja on seisukohal, et kostja sai aru, et oma kohustuste rikkumisega põhjustab ta hagejale olulise psüühika ja närvitegevuse häire, tervise halvenemise ja heaolu languse, tingituna ajutisest piirangust hageja elukorralduses ja põhjendatult loodetud õigeaegse heaolu loomise võimaluse kaotuse. 4) Ehitusdokumentatsiooni üleandmise nõue. Kostja rikub Ehituseseadise § 48 p.1-5, 8 ja 9 nõudeid. Kostja on kohustatud esitama hagejale kõik seaduses sätestatud ehitustööde dokumendid, s.h. ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid, töökoosoleku protokollid ja muud 4 ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid, mille üleandmist hageja kostjalt nõuab. Kostja 26.11.2007.a kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu, palus jätta selle täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda järgmistel vastuväidetel: Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selles, et poolte vahel 06.09.2004.a. lihtkirjalikult sõlmitud Protokolliga lepiti kokku OÜ ALS ehitamiskohustuse tingimustes ning sätestati ehitustähtajaks 15.12.2004. Protokolli sisust (eelkõige p. 1 ja 2) nähtuvalt on kostja arvates tegemist pooltevahelise müügilepingu eellepinguga, sest selles on nimetatud müügilepingu olulisemad tingimused (objekt ja hind) ning tahe müügilepingu sõlmimiseks. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmitud Protokolli ei ole võimalik vaadelda muuna kui xxxxx tn x kinnistu müügilepingu eellepinguna, kuid tulenevalt

§-st 33 lg 2, AÕS §-st 119 lg 1 ja Riigikohtu lahendist (RKL 08.05.2006.a otsus nr. 3-2-1-32-06) pidi protokoll olema sarnaselt kinnisasja müügilepingu vorminõudega notariaalselt tõestatud ning seetõttu on protokoll seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (TsÜS § 83 lg 1). Juhul kui protokoll ei oleks tühine, oleks protokoll kui hageja väidetud võlasuhe tekkimise aluseks olev tehing lõppenud poolte kokkuleppel notariaalse müügilepingu p.4.2 alusel, mille kohaselt lõpetavad pooled Lepinguga kõik nende vahel sõlmitud lepinguobjekti müüki puudutavad kokkulepped, st ka protokolli kui lepinguobjekti müüki puudutav kokkuleppe ja kõik sellega kaasuva. Kostja leiab, et poolte vahel 26.05.2005.a sõlmitud notariaalsest müügilepingust ega selle 14.06.2005.a notariaalsest muudatusest ei nähtu, et notariaalne müügileping oleks sõlmitud ühes ehitamise töövõtukohustusega ega ole lepingus äratoodud ka ehitamistingimusi. Ka ei sisalda müügilepingu p.2.1 hageja jaoks mingeid garantiisid, vaid üksnes kostja kui müüja avaldusi ja kinnitusi, mis ei ole valeks osutunud. Seega hageja pretensioonid ehituse puuduste osas on alusetud, sest hageja ostiski kostjalt kinnistu poolelioleva ehitisega. Ka ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju nõude esitamisel

§ 134

sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise lubatavuse tingimuste esinemist. Kostja kinnitusel ei ole hageja kunagi avaldanud enne protokolli, lepingu ja kokkuleppe sõlmimist kostjale hageja poolt kellegi hooldamisse puutuvat ega enda heaolu sisulistest ja ajalistest lootustest. Menetluse käik 09.10.2008.a. toimunud eelistungil andis kohus poolte taotlusel pooltele aega kompromissi läbirääkimisteks ja kohustas pooli esitama kõik taotlused ja tõendid, mida soovivad veel esitada hiljemalt 19.12.

1. Samaks ajaks teatada kas on võimalik asi lahendada kompromissiga. Kuna pooled kokkulepet ei saavutanud, taotlesid mõlemad pooled täiendavate tõendi kogumist ja tunnistajate ülekuulamist. 14.10.2009.a istungil kuulati üle tunnistajatena J.K., A.M., J.N., J.P., E.L.. J.K. ütluste kohaselt viibis ta läbirääkimiste hageja ja kostja vaheliste läbirääkimiste ja oli seotud kinnisasja müügi ja ehitusprotsessi kaudu: sai klientidega kokku, valmistas pabereid ette, s.h. lepinguid seoses maja ehitamisega. Info lepingute ettevalmistamise kohta andis temale A.S., kes ütles, mis juurde on vaja panna ja mis maha võtta. Otseselt hageja ei olnud lepingute koostamise juures. OÜ ALS ja T.Š`i vaheline kokkulepe oli krundi müük ja maja ehitus, mis hõlmas seda, et maja teha väljast valmis ja seest kuni siseviimistluseni (põrandaid ei olnud, seinad värvimata, pahteldus on ka siseviimistlus). Esialgses kirjalikus protokollis andis tingimused ette OÜ ALS. Ehitusega 15.detsembriks 2004a. valmis ei saanud, oli 5 raskusi.
2. detsembriks oli enamus majast valmis, kuid ehitus viibis ilmastiku tõttu. J. K. tunnistuse kohaselt ehitusega seotud dokumentatsioon oli lohakil, tema polnud nii pädev, et kõike korraldada. Lahkus objektilt 2005.a, koostöö OÜ-ga ALSei laabunud ja lõppes 2005 a mais. Tunnistaja E.L. OÜst Adres Grupp ütluste kohaselt kohtus ta hageja ja kostjaga 2005.a juunis kostja kontoris, kui lepiti kokku maja siseviimistluse osas. Ettepanekud tegi J.K., A.S. oli ka juures. Saadi kokkuleppele, et 280 000 krooni eest tehakse siseviimistlus, tegijaks oli OÜ ALS ja tellijaks oli T.Š, maksmise tähtajaks veebruar 2006 – kuulis seda kõrvaltoast. Tunnistaja pani 2005.a augustis –septembris hageja majas parketi, hiljem kutsuti tagasi, sest töö oli halvasti teostatud. Tunnistaja J. N. ütluste kohaselt diplomeeritud ehitudinsenerina teostas 2005.a detsembris ehituse ülevaatuse, see oli koostatud arhitektuurse projekti järgi. Üldmulje oli selline, et osaliselt puuduse tõttu olid aknalauad ja üks uks loodist väljas ja osa töid oli lõpetamata, s.h. nurgaliistud panemata. Tegemist oli korralise tehnilise ülevaatusega. See tehakse 2-3 nädalat enne valmimist, ja kui esineb puudusi, tuleb need kõrvaldada vähima mõistliku aja jooksul. Sisetööd võivad olla ebakvaliteetsed ka selle tõttu, et alused on ebakvaliteetsed. Tunnistaja A.M. OÜ-st AmixEhitus teostas hageja tellimusel parandustööd objektil. Probleem oli põrandaga, betoon oli laines. Võtsid üles parketi, valasid tasandussegu ja panid parketi tagasi. Veel oli probleeme korstnaga, see oli laotud kärgtellistest ja tekkis kondensvesi. Võtsid lae osad lahti, parandasid ära ja panid lae tagasi. Tunnistaja väitel parketi niiskuskahjustus võis olla seotud betooniga, aga ka korstnaga. Parkettpõranda all tehtud töö ei vastanud ehituse heale tavale. Tunnistaja J.P. ütluste kohasel oli tema töö nõustamine ja ülevaatamine, et oleks õigeid materjale kasutatud. Teostas ülevaatust kuni 2006a. esimeste kuudeni, umbes märtsisaprillini, kui tuli signaal, et mingit raha töö eest ei saa. Ehitusdokumentide puuduvus ilmnes selles, et A.S. ütles ükskord, et peab dokumendid üle andma. See oli 2005a. suvel enne jaanipäeva. Ehitusdokumentatsiooni hulgas võis olla paks kogumik dokumente. Ta nägin seda papkat projektidokumentatsioonis. A.S. ulatas selle T.Š`ile. See võis sisaldada ehituspäevikut. 03.12.2009.a istungil kohus kuulas ära tunnistajad: A.T. ja R.J. ning uuesti J.K.. 26.07.2010.a istungil kohus võttis kostja soovil kostja seaduslikult esindajalt A.S.’lt vande all seletuse, määras asja kirjalikku menetlusse ning andis pooltele aega esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 23.08.2010.a. Mõlemad pooled esitasid määratud kuupäevaks oma seisukohad, milles jäid seni esitatu juurde. Hageja jäi täies ulatuses esitatud hagi juurde ja palud selle esitatud kujul rahuldada, leides, et nii kirjalike tõenditega kui ka tunnistaja ütlustega on tõendatud ehitustöövõtulepingu olemasolu, selle rikkumine ja kahju tekitamine kostja poolt. Kostja jäi samuti seniste vastuväidete juurde ja palus jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja nõuete aluseks olev 06.09.2004.a Protokoll on tühine ja kuna see on tühine, siis ei saa sellest tuleneda pooltele õiguslikult siduvaid kohustusi. Müügilepingu sõlmimisel selle punkti 4.
3. kohaselt Protokollis sedastatud kavatsuslikud kokkulepped lõpetati. Hageja ostis 26.05.2005.a kostjalt kinnistu, millel asus poolik majakarp, so. kinnistu ühes poolelioleva ehitisega nagu see tol hetkel oli. Seega sai kostja väitel hoone ehitus toimuda kuni kinnistu müümiseni üksnes kinnistu omanikule, mitte hagejale. 6 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuväidete ja kogutud tõenditega, s.h. ära kuulanud poolte seletused ja tunnistajate ütlused istungil, peab võimalikuks rahuldada hagi selles toodud asjaoludel osaliselt. 1.Vaidlustamata asjaolud: Pooltel puudub vaidlus selle üle, et 26.05.2005.a sõlmisid müüjana OÜ ALS ning ostjana T.Š kinnistu Xxxxx x (asukohaga Xxxxxxx küla, Xxxxx vald, Pärnumaa, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu maakonna reg.osa nr. xxxxx) ühishüpoteegi osalise kustutamise lepingu, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise ning asjaõiguslepingu ( I toimik, tl 31-40). Nimetatud lepingu 14.06.2005.a notariaalselt sõlmitud muutmise lepingu kohaselt OÜ ALS müüs kinnistu hagejale hinnaga 1 225 000 krooni, kusjuures eraldi väljatooduna krundi hind on 397 800.- kr ja ehitise hind 827 200.- kr (I toimik, tl 41-44) . I.S. kontolt on tasutud OÜ ALS kontole kinnistu Xxxxx x ostmiseks kokku 4 osamaksega kokku 1 225 000.- kr: 14.09.2004.a maksekorraldusega 30 000.- kr, 28.10.2004.a maksekorraldusega 90 000.- kr, 27.05.2005.a maksekorraldustega 700 000.- kr ja 405 000.- kr, s.o. enne müügilepingu sõlmimist 120 000.- kr, ja päev peale müügilepingu sõlmimist 1 105 000.- kr, millega on kogu ostuhind tasutud. Pooled on ka nõus, et hageja tutvus enne notariaalsete lepingute sõlmimist kinnistuga ja elamuga. Samuti pooled nõustuvad, et müügilepingu sõlmimise hetkel asus kinnistul pooleliolev elamu, mille ehituse oli teostanud kostja. Kostja nõustub ka, et teostas 2005.a jooksul elamus siseviimistlustööd eraldi kokkuleppe alusel. Pooltel on vaidlus tööde teostamise aluseks oleva kokkuleppe olemasolu ja ulatuse üle.
4. Lepingu olemasolu ja olemus Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud tunnistajate ütlustega, asub seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik töövõtuleping Xxxxx x elamu ehitamiseks. Eelkõige on sellise lepingu olemasolu tõendatud poolte vahel 06.04.2004.a kirjalikult sõlmitud (hageja T. S.’i ja kostja juhatuse liikme A S. poolt allkirjastatud) Lepingueelsete kavatsuste protokolliga kinnistu müügilepingu sõlmimiseks nr 4 (edaspidi nimetatud kui Protokoll nr 4 – I toimiku tl 28-39) ja selle lisaga (edaspidi nimetatud kui protokolli nr 4 lisa – I toimiku tl 30), samuti tunnistaja J. K. ütlustega. Lepingu tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes sõnalisest määratlusest, mis kumbki pool lepingule annab, vaid lepingu iseloomu ja tingimuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada

§ 29sätestatud põhimõtteid.

Vastavalt

§ 29lg.

5 ja 6 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada:1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki;5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Samuti

§ 7

kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kusjuures mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Protokolli nr 4 punkti 1 järgi pidasid pooled „läbirääkimisi Xxxxxxx külas Xxxxxxxxxx kinnistu detailplaneeringu kohaselt xxxxx tn x asuva kinnistu koos ehituskohustusega notariaalse müügilepingu sõlmimiseks”. Seega on tegemist lisaks kinnistu müügilepingule ka tingimusliku 7 iseloomuga ehitustöövõtu kokkuleppega. Sama protokolli punktis 5 on pooled sõnaselgelt avaldanud tahet kokku leppida ehituskohustuse tingmustes ja protokolli Lisas on tingimused ka küllaldase täpsusega fikseeritud, muuhulgas on kokkulepitud majakarbi valmimise tähtaeg 15.12.2004.a ( I toimik, lk 30). Kokkuleppest nähtuvalt, aga ka tunnistajate, muuhulgas kostja vande alla antud seletusest (II toimiku tl 172-178) ilmneb selgesti, et poolte tegutsemine, käitumine, tahe vaidlusaluses võlasuhtes perioodil 2004.a november – 2005.a mai-juuni oli suunatud töövõtulepingu korras elamu ehitamisele Xxxxx x kinnistule vastavalt hageja valitud projektile ning hageja kui tellija soovide järgi. Õige on küll kostja väide, et kinnisasja müügilepingu eellepinguna oleks Protokoll nr 4

§ 33lg. 1 ning Ts

ÜS § 83 mõttes vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, kuid hageja ei ole ka kordagi tuginenud hagis kahju hüvitamise nõudes müüdud asja puudustele viitamisele

§ 217

, § 218 mõttes, vaid nõuab kahju hüvitamist tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest. Vastavalt

§ 635

lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul on töövõtuleping sõlmitud tingimusliku tehinguna TsÜS § 102 mõttes selliselt, et kinnistu müügilepingu mittetoimumine kui äramuutev tingimus oleks lõpetanud pooltevahelise töövõtu kokkuleppe ning loonud poolte vahel võlasuhte alusetu rikastumise sätete alusel

§ 1027jj mõttes.

Kuna kinnistu müük hagejale aga toimus, kehtib ka töövõtuleping vastavalt protokollis nr 4 kokkulepitud tingimustele, kaasaarvatud elamu eest kokkulepitud tasu. Seega kohus nõustub täielikult hageja seisukohaga, et kinnistu ostu-müügileping ja töövõtuleping ei välista teineteise olemasolu ja on käesolevas vaidluses eraldiseisvad kokkulepped, olenemata sellest, et kostja ei suutnud kinnistu ostu-müügi ajahetkeks töövõtulepingut kohaselt täita. Samuti kohus nõustub hagejaga, et töövõtulepingule kehtib üldine lepingu sõlmimise vormivabadus, st võlaõigusseadus ega muu seadusakt ei sätesta töövõtulepingu vormile kohustuslikku nõuet. 3. Töövõtulepingu rikkumine ja põhjuslik seos kahjuga

§ 8

lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 77

lg 1 l 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning

§ 641

lg 1 l 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Vastavalt

§ 642

lg-le 11 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Majakarbi ehitustähtaeg lepiti kokku 15.12.2004.a. Nii fotomaterjaliga (I toimiku tl 131-136) kui ka tunnistajate J.K. (II toimiku lk 98) ning A.T. ütlustega (II toimiku tl 117) on tõendatud, et kokkulepitud tähtajaks majakarp valmis ei saanud. Fotomaterjali ( I toimiku lk 143, 146) järgi visuaalselt hinnates võis maja koos kokkulepitud välisviimistlusega (heledas toonis, krohvitud fassaad – I toimiku tl 30) lugeda valminuks alles 2005.a maikuus. 8

§ 100

mõttes kohustuse mittekohase täitmise korral on lepingu poolel võimalik kasutada

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendeid, sh.1 ) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles;5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 114lg.

1 ja 3 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Sama § lõige 4 kohaselt Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Hageja on 24.11.2005.a pretensiooniga teavitanud kostjat elamu Xxxxx x ehituses ilmnenud puudustest ja nõudnud nende kõrvaldamist ja andnud selleks kostjale ka tähtaja 31.01.2006.a, millele kostja ei reageerinud.

§ 115

lg.1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega v. selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist v.a. juhul , kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta v. kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel väljamõistmisele. Nii arhitekt T.K. 20.11.2005.a kirjaliku teatega (I toimiku lk 47), Jüri N. poolt 09.12.2005.a koostatud ehituse ülevaatuse aktiga ( I toimiku lk 50), fotomaterjalidega (I toimik, lk. 131164) kui ka tunnistajate J. N., J. K. jt ehitustöödel osalenud isikute ütlustega istungil on tõendamist leidnud, et Xxxxx x elamul esinesid nii välis- kui sisetöödes ilmsed puudused nii vaegtöödena (tuulekast, kõver laudis) kui ka varjatud puudused, millest kostja hagejat ei teavitanud ja mis ilmnesid hiljem – eeskätt puudused katuse- ja korstnaehituses, katlaruumi ukse tuleohutuse nõuetele vastavuses, põrandate kalletes jms. Seega hagejal on õigus nõuda Xxxxx x elamu ehitamisel kostja poolte tehtud vaegtööde parandamise ning tegemata ehitustööde lõpetamiseks tehtud kulutusi vastavalt. Hageja on esitanud kohtule varalise ja mittevaralise kahjuhüvitise nõude. Seega saab hagejate nõude kvalifitseerida

§ 115lg.1 alusel kohustuse täitmise (s.t.

puuduse kõrvaldamise) asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena.

§ 127

kohaselt: 1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg.4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutust põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). See tähendab, et põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma isiku väidetava teota, pole isiku tegu kahju põhjuseks. (Riigikohtu 03.10..2006.a otsus ts.asjas nr 3-2-1-78-06 ). Hageja sai küll uue, so äsjaehitatud elamuga kinnistu, kuid nii enne kui ka vahetult peale sissekolimist (vähem kui aasta jooksul) tuli ebakvaliteetse ehituse tõttu elamus võtta üles ja uuesti paigaldada põrandad, vahetada kõver laudis, parandada katust ja niiskustkoguvat korstnajalga, vahetada mitmed uksed jne. Teadaolevalt Xxxxx x elamu ehitas kostja ise ja ehitaja peab vastutama enda tehtud töö kvaliteedi eest. Seega kui ehitustööd oleks olnud teostatud kvaliteetselt (erinevalt T. K. ja J. N. ülevaatusega leitust), puudunuks hagejal vajadus valmisoleva elamu parandustöödele kulutuste tegemiseks. 4. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise ulatus Riigikohus 17.10.2005.a otsuse (RKL 3-2-1-94-05) märgib, et lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama kahju vaid ulatuses, mida ta nägi ette või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal, va juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. (sama põhimõtet kinnitab RKL 3-2-1-125-06).Tahtlik või rasket hooletus kostja poolt ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud.

§ 77

lg 1 kohaselt, kui töövõtupooled ei ole kvaliteedi tingimusi kokku leppinud, eeldatakse, et tehtud töö kvaliteet peab vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile. Kohus nõustub, et tunnistaja J. N. ütlustega ja tema poolt 09.12.2005.a koostatud ülevaatusaktis (I kd tl 50) välja toodud järeldustega, samuti fotomaterjaliga, tunnistajate A. M., J. K., jt. ütlustega (s.h. II toimiku kd tl 100) ning muude asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega (I kd tl 47, 50-53, 54-72, 195) on tõendatud, et tehtud töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile, millise lepingutingimuste rikkumisega on hagejale tekitatud kahju. Hageja nõude sisuks on hageja poolt kuni hagi esitamiseni kantud ja tulevikus kantavate kulutuste hüvitamine vastavalt

§ 128

lg.3 ja

§ 127lg.

1 mõttes hageja asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitavaid asjaolusid ei oleks esinenud. Kohus asub seisukohale, et tõendamist on küll leidnud pooltevahelise ehitustöövõtulepingu olemasolu ja selle rikkumine kostja poolt, kuid tõendite kogumis ei saa hageja poolt esitatud kuludokumentide ja kalkulatsioonide alusel põhjendatuks lugeda hageja kahjuhüvitise suurust kogu ulatuses, vaid üksnes osaliselt. Järgnevalt analüüsib kohus hüvitamisele kuuluva kahju põhjendatust vastavalt hageja esitatud kulutuste loeteludele. Hageja kulutuste, mida kohus peab põhjendatuks, olemasolu, on kohus kontrollinud toimikust vastavalt esitatud kuludokumentidele (arved, ostutšekid, teostatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktid) (I toimiku lk. 75 – 119) ega pea vajalikuks nende ükshaaval analüüsimist. Eraldi tuuakse välja, kui konkreetne kuluarve ei ole põhjendatud. Kuni hagi esitamiseni hageja kantud rahalistest kulutustest summas 150 181 krooni 40 senti vastavalt hageja loetelule (hagiavalduse lisa nr 10, I toimik lk. 73-74), kuulub hüvitamisele kokku summas 94 565.20 krooni : 1) elamu peasissepääsu fassaadi ja terrassi puuduste kõrvaldamise kulud summas 11 700.40 kr – põhjendatud täies ulatuses. Protokoll nr 4 lisas kokkulepitud tööd olid osaliselt pooleli ja puudustega vastavalt J. N. 09.12.2005.a ülevaatusaktile (I toimiku lk 50-51); • 10 2) katusetööd: pragunenud katusekivide väljavahetamine, korstnaümbruse veekindlaks tegemine jms summas 15 961.80 kr – põhjendatud täies ulatuses, kuna kostja poolt rikutud ehitusreegleid (tõendatud ülevaatusaktiga- I toimiku lk.50-51, fotomaterjalidega I toimiku lk 159-165); 3) lagede ja seinte parandustööd summas 12 095.50 kr – kulutused põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele täies mahus. Kohus nõustub täielikult hageja põhjenduste ja tõenditega, ja leiab, et siseviimistlustööde teostamise kokkulepe on tõendatud tunnistaja A.T. ütlustega (toimiku II kd tl 117), mille kohaselt OÜ ALS alustas osaliselt plaatimistöid aprillis 2005.a. Samuti nähtub fotomaterjalist (fotod nr 12.1, nr 12.2 – I kd tl 142 ja nr 15.2 - I kd tl 145), et paigaldatud kipsplaatide pahteldamine oli seisuga 06.05.2005.a juba alanud, mis kinnitab OÜ ALS kavatsust teostada siseviimistlustööd enne 26.05.2005.a notariaalse müügilepingu sõlmimist. Seega tunnistajate ütlused ja kostja seletus siseviimistluse kokkuleppe osas läbirääkimiste kohta alles juunis 2005.a osutuvad paljasõnaliseks. Kohus juhib ka tähelepanu, et siseviimistluse ümbertegemise vajadus on osaliselt tingitud ka kostja poolt nõuetele mittevastavalt (kärgtellistest) ehitatud korstnajala tõttu tekkinud niiskuse kondenseerumisest, mis tõi kaasa siseviimistluse kahjustused, nagu on näha fotodelt (toimiku I kd lk 159-164). 4) põrandate parandustööd – sh laminaadi, parketi ülesvõtmine, tasandustööd ja parketi paigaldus – kulud 38 610.50 kr – põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele, kuna kulutused olid põhjustatud eeskätt kostja poolt teostatud alusbetooni ebakvaliteetsest valamisest (tunnistaja A. M.’e ütlused – II toimiku 100); 5) projektijärgsete uste, peaukse tihendi, uste kattekorkide, kuuriukse piirdeliistu paigalduse kulud summas 10 747.- kr – põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele täies ulatuses, kuna kostja poolt rikutud ehitusreegleid (tõendatud nii T.K. 20.11.2005.a kirjaliku teatega (I toimiku lk 47) kui ka J. N. ülevaatusaktiga- I toimiku lk.50-51); 6) elektritööd, s.h. mõõdistused ja liitumine Eesti Energia AS-ga, kulud summas 17 670.50 kr – põhjendamata, ei kuulu hüvitamisele; 7) küttesüsteemi seadistamine, küttetorude vahetus jms summas 15 225.70 kr - ei pea põhjendatuks, kuivõrd ei ole küllaldaselt tõendatud, mis tingimustele pidi põrandaküte vastama, kuidas kostja on rikkunud küttesüsteemi ehitamise tingimusi ning tunnistaja R. J.ütlustest (I toimiku lk 114-119) kui ka R. J. kirjalikust selgitusest ilmneb, et hageja ei ole küttesüsteemi käidelnud nõuetekohaselt ega konsulteerinud probleemide ilmnemisel ka garantii andnud paigaldajaga, millega kahju eest vastutav pool on muutunud ebaselgeks.; 8) ventilatsioonitööde lõpetamine ja teostusjoonised summas 5000.- kr - ei ole leidnud tõendamist ja ei kuulu hüvitamisele; 9) muu kulu, s.h. elamu küttekulu ehituse ajal s.h. elamu ehitustööde ülevaatus, põrandakütte torustiku kontroll jms kokku 23 170 kr – kostja poolse ehitusjärelvalve nõuete eiramise ja ülevaate puudumise tõttu on mõistlik ja põhjendatud hüvitada hageja kulutused elamu ehitusliku seisukorra kindlakstegemiseks, s.o. ehitustööde ülevaatuse kulu 2500.- krooni ja põrandakütte torustiku kontroll 2950.- kr, kokku summas 5450 krooni, s.h. Muus osas, s.h. küttekulu ehituse ajal ei ole hageja poolt piisavalt põhjendatud. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamise nõudest summas 154 339.53 krooni vastavalt hageja loetelule (hagiavalduse lisa nr 11, I toimik lk. 120) kuulub hüvitamisele kokku summa 4603.13 kr. ulatuses järgmiselt: 1) 150 liitrise boileri ostmine – 4603.13 kr. Põhjendatud ja kuulub hüvitamisele, kuivõrd poolte vahel oli protokolli nr 4 lisas kokkulepe selle kohta (I toimiku lk. 30); 2) tsentraalse põrandakütte väljaehitamine ja/või küttesüsteemi täiendamine summas 91 211.50 kr, küttesüsteemiprojekti koostamist summas 20 000 kr – ei ole põhjendatud samadel alustel, mistõttu ka senise küttesüsteemi kulutused jäävad hüvitamata. • 11 4) ventilatsiooniprojekti koostamine teostusjooniste alusel – 3650.- kr – hageja poolt kulutuse vajadus põhjendamata; 5) plaatimistööde ümbertegemine – 34 874.90 kr – kostja plaatimistööde ümbertegemise vajadus ei ole küllaldaselt põhjendatud ega tõendatud, ei kuulu hüvitamisele. 5. Lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju olemasolu ja ulatus . Kohtul tuleb mittevaralise (moraalse) kahju kindlakstegemiseks tuvastada, kas hagejale oli tekitatud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Hageja leiab, et OÜ ALS on elamu mitteõigeaegse valmisehitamise, vaegtööde likvideerimata jätmise ning hageja joogi- ja olmeveeta jätmisega tekitanud hagejale 2005.a alates kuni hagi esitamiseni stressiolukorra, millega halvenes 2006.a alguses hageja tervis ja mille tõttu aprillis 2006. diagnoositi hagejal püsiva tervisekahjustusena. x. xxxxx xxxxxx ja xxxxxxxxxxx. Hageja tervislik seisund ei ole paranenud ega loodetud heaolu saabunud. Samuti hageja põetas kodus voodihaiget ja pimedat isikut. Hageja on esitanud kohtule 28.02.2007.a.arstitõendi, milles on tal diagnoositud xxxxxxx alates aprillist 2006.a., mis on tekkinud stressist (1 toimik lk 184), teatise ortopeediaosakonnas teostatud xxxxxxxxxxxx operatsiooni kohta aprillis 1999.a. (I toimik lk 185), pensionitunnistuse (I toimik lk 186) ja H.V. surmatunnistuse (I toimik lk 187). Mittevaralise kahju nõude osas kohus leiab, et ei ole küllaldaselt põhjendatud ega tõendatud

§ 134lg.

1 mõttes sellise kahju nõudmise eeldused ja

§ 134lg 1 ei ole asjas kohaldatav.

Riigikohus on oma 25.02.2010.a otsuses (RKL 3-2-1-159-09) ka selgitanud, et viidatud sätte kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Elamu ehitamise töövõtulepingu puhul on tegemist tavalise varalise tehinguga, s.o. käibetehinguga, mille eesmärk ei olnud kaitsta hagejat mittevaralise kahju eest ja mille juures kostja ka ei saanud eeldada otsest mittevaralise kahju tekkimise võimalust hageja jaoks. Kui ilmastikuoludest või muudest põhjustest tingitult elamu valmimine ka viibis ning vaegtööd tõid hagejale kaasa varalist kahju, ei tulene sellest, et kostja sai aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Samuti leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal terviseprobleemide tekkimine oleks olnud põhjustatud kostjapoolsest lepingurikkumisest. Hagejal puusaliigese operatsioon toimus 1999.a. Hagejal oli põetada haige isik, mis kindlasti nõuab lisapingutust. Et hagejal stress oleks tekkinud kostja süül ei ole kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud.

1. Xxxxx x elamu ehitusdokumentatsiooni üleandmise nõue. Ehitusseaduse § 48 p –de 2 ja 3 kohaselt ehitusettevõtja on kohustatud tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise ning säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. Kostja ei ole suutnud ära tõendada, et Xxxxx x elamu ehitusdokumentatsiooni peeti nõuetekohaselt ning anti ka hagejale üle. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et tunnistaja 12 J.P.u ütlus, mille kohaselt 2005.a suvel enne jaanipäeva viis kostja seaduslik esindaja hagejale ehitusdokumentatsiooni (II toimiku kd tl 102) ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlus ei haaku dokumentaalse tõendiga (I toimiku kd tl 48-49). Dokumentaalselt on tõendatud, et 24.11.2005.a , st mitu kuud peale kostja väidetud dokumentide üleandmist 2005.a juunis, on hageja kostjalt jätkuvalt ehitusdokumente nõudnud ning on need 27.01.2006.a osaliselt ka kätte saanud, mida nii hageja kui kostja seaduslik esindaja oma allkirjaga kinnitas (I toimiku kd lk 48-49). Kohus nõustub ka, et tunnistaja J. P.ja kostja seadusliku esindaja A. S.väited kõigi ehitustööde päevikute tellijale korraga allkirjastamisele esitamisest ei ole veenvad töövõtja puhul, kellel peaksid eeldatavalt olema kogemused ja teadmised ehitusdokumentatsiooni pidamiseks ja koostamiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat välja andma hagejale kõik Xxxxx x elamu ehitusega seotud dokumendid koos kirjaliku aktiga üleantud dokumentide kohta ning dokumentide üleandmise võimatuse korral esitama kirjaliku aruande üleandmata jätmise põhjuste kohta.
2. Kokkuvõte Kohus mõistab OÜ-lt ALS välja T.Ši kasuks 99 168.33 krooni, sellest hagi esitamiseni kantud varalise kahjuna 94 565.20 krooni, tulevikus kantava varalise kahjuna 4603.13 krooni. Mittevaralise kahju nõue jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Tammeniit Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2011 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.10.2010 otsus osas, millega rahuldati T. Š. hagi OÜ ALS vastu varalise kahju hüvitamiseks osaliselt ning kohustati OÜ ALS üle andma elamu ehitusdokumentatsioon hagejale.
4. Saata tsiviilasi T. Š. hagis OÜ ALS vastu varalise kahju hüvitamiseks ja elamu ehitusdokumentatsiooni üleandmiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
5. Pärnu Maakohtu 04.10.2010 otsus mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmises jätta muutmata.
6. T. Š. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning rahuldada OÜ ALS apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord 13 Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses 14