lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluv Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja Tollikeskuse kaudu) nõue (nõue on võimalik rahuldada osaliselt) summas 4 262,42 eurot (66 692,38 krooni) (nõue kokku 48 253,29 eurot (755 000 krooni)). Pankrotimenetluses vahendite ebapiisavuse tõttu jääb osaliselt rahuldamata
lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluv nõue (43 990,87 eurot, 688 307,55 krooni) ja täielikult rahuldamata
lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvad nõuded kogusummas 158 893,49 eurot (2 486 142,93 krooni) ning
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara koosseisus oleva pandieseme müügist laekus 2 769,04 eurot (43 326 krooni). Pankrotimenetluses olid kommertspandiga koormatud debitoorsed nõuded, vastavad laekumised moodustusid pankrotimenetluses summas 437,90 eurot (6 851,62 krooni). Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kogu pankrotivara on realiseeritud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on: 1) korraldanud võlausaldajate üldkoosolekud; 2) lõpetanud töötajatega töölepingud ja korraldanud sellega seonduva asjaajamise; 3) koostanud (s.h kogunud vastavad andmed, koostanud arvestused ja komplekteerinud vastavate lisadega) ja esitanud Eesti Töötukassale avalduse töötajatele maksejõuetus hüvitise väljamõistmiseks; 4) korraldanud võlgniku raamatupidamist, sh esitanud jooksvad maksudeklaratsioonid ja pidanud pankrotivara arvestust; 5) koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajale, suhelnud võlgniku endise juhatuse liikme, võlausaldajaga ja muude menetlusega seotud isikutega; 6) kontrollinud võlgniku majandustegevust kajastavaid dokumente ja analüüsinud võlgniku majandustegevust tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks, 7) valitsenud pankrotivara, taganud pankrotivara säilimise ja korraldanud hilisema müügi; 8) koostanud jaotusettepaneku, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks; 9) koostanud tegevusaruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud kohtule kinnitamiseks ja võlausaldajatele. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Osaühingu I(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: Jrk võlausaldaja nr Eesti Vabariik (Maksu- ja 1 Tolliameti kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja 2 Tolliameti kaudu) 3 OÜ Vintselle (kroonides) (eurodes) 688 307,55 43 990,87 742 851,00 1 620 656,30 47 476,83 103 578,82 3
) § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lg 3 järgi võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus OÜ I(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Halduri kinnitusel on kogu pankrotivara realiseeritud. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et OÜ I(pankrotis) pankrotihaldurile tuleb taotletav tasu 247,04 eurot, millelt arvestatakse 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.