Obsah (5)

§ 430§ 428§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-66484 Tsiviilasi T OÜ hagi AS R vas

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:

1. Kostja tasub hagejale 145 000 krooni 12 osamakse kaupa hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks.
2. Iga osamakse suuruseks on 12 083,33 krooni.
3. Osamaksed tuleb tasuda hageja kontole Swedbank AS-s nr XXXXXXXXXXXXXXX.
4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5. Pooled vähendavad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega 1 päevani.
6. Hageja palub tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele Swedbank AS. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja kanda jääb pool hageja tasutud riigilõivust, ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja palus 25.05.2011.a istungil poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning T OÜ-le tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-10-66484 tasutud riigilõivust, so summas 399,45 eurot. T OÜ tasus 28.12.2010.a hagiavalduselt riigilõivu summas 12 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv AS R hagiavalduselt“.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled leppisid kokku edasikaebe tähtaja lühendamises ühele päevale. Anu Uritam Kohtunik