) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
2-11-4600 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.
lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul põhjustasid NPSOÜ maksejõuetuse lisaks üldisest majanduslangusest tulenevatele põhjustele juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisvead, mis seisnesid raamatupidamise nõuetele mittevastavas korraldamises, OÜ-ga KO (pankrotis) võlgnikule kahjuliku laenulepingu sõlmimises, võimalikult ka pankrotiavalduse hilinemisega esitamises. Aruandes on viidatud samuti juhatuse liikme ja osaniku eraelulistele probleemidele, mis ei võimaldanud täiel määral keskenduda ettevõtte juhtimisele ja mis võisid olla osaliselt maksejõuetuse ja juhtimisvigade põhjuseks. Eeltoodule ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatud järeldusega, mille kohaselt tuleb võlgniku juhatuse liikme AK’i poolt raamatupidamise nõuetele mittevastavat korraldamist ja OÜ-ga KO (pankrotis), mille juhatuse liikmeks on samuti AK, võlgnikule kahjuliku laenulepingu sõlmimist pidada raskeks juhtimisveaks – ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et laenu on antud ajal, mil äriühingul olid endal makseraskused, mis viisid lõpuks püsiva 4 2-11-4600 maksejõuetuseni. Ajutise halduri arvates võib olla tegemist ka kriminaalkuriteo tunnustega tegudega, kuid lõpliku hinnangu sellele saaks anda alles pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning klientide vähesus ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Võlgniku juhatuse liige on sõlminud OÜ-ga KO (pankrotis) võlgnikule kahjuliku laenulepingu, jätnud täitmata raamatupidamise nõuetele vastava korraldamise kohustuse ja võimalik, et on jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on AK toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt
Ajutise halduri andmetel on NPSOÜ’l reaalset vara rahana 6,75 eurot. Muu varana on välja toodud nõuded ostjate vastu summas 3 772,46 eurot ja nõue OÜ KO (pankrotis) vastu summas 98 487,34 eurot, mille laekumise tõenäosuses ajutine haldur kahtleb, kohustusi on NPSOÜ’l 50 112,47 euro ulatuses. Seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 28.03.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teha ettepanek NPSOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.03.2011. Seisuga 16.05.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et NPSOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud NPSOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. NPSOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ene Ahas on kohtule 25.03.2011 esitanud NPSOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 13,55 tundi (tunnitasuga 63,91 eurot ja teatud toimingute puhul 51,13 eurot), s.h: teabenõuete esitamine ja saadud dokumentide analüüs, võlgniku poolt esitatud raamatupidamisdokumentide kontrollimine ja analüüs, suhtlemine menetlusosalistega, tagasinõudmise ja –võitmise võimaluste väljaselgitamine, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Ene Ahas palub välja mõista ajutise halduri tasu 830,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 273,96 eurot ja kulud summas 143,71 eurot (büroo-, side-, paljunduste, transpordi jm kulud). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 830,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 273,96 eurot ja kulud summas 143,71 eurot, tuleb võlgnikult Ene Ahas’e kasuks välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Kohtute 5 2-11-4600 Raamatupidamiskeskusel tuleb nimetatud summa kanda Ene Ahas’e arveldusarvele SEB Pank. AS-is Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et NPSOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule NPSOÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele AK’ile (isikukood XXX). Viktor Brügel Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.