2-10-11621/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-11621 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Tiit Kollom, Imbi Sidok Tsiviilasi Z S hagi V S vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 7245 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.06.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V S apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised, nende esindajad
2. aprill 2011, avalik kohtuistung Hageja Z S (isikukood XXXXXX, elukoht XXXX XXX, XXXXXX, XXXXXX XXX, XXXXXXX XXXX) Kostja V S (isikukood XXXXXXXX, kontaktaadress XXXX XXX X-X, XXXX XXXXX) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17.06.2010 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta V S kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Pooltel abielust on sündinud 23.07.2002 poeg D S. Laps elab koos hagejaga, hageja on töötu ja kasvatab kahte last. Eelnevalt on pooled võtnud ühiselt pangalaenu, mille tagastamisel kostja ei osale. Kostja ei toeta lapse ülalpidamist ega anna hagejale selleks otstarbeks vahendeid. Hageja arvestuse kohaselt kulub lapsele kuus keskmiselt 2740 krooni (toidule 1500 krooni, tervishoiule 300 krooni, sidekulud 240 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, riietele ja jalanõudele 500 krooni). Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 2740 krooni kuus alates 10.09.
3. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole nõus maksma elatist alates 10.09.2009, kuna abielu lahutati alles 10.12.
4. Samuti ei ole ta nõus maksma hagiavalduses märgitud elatist, kuna tema sissetulek ei võimalda sellise summa maksmist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni D S ülalpidamiseks alates 10.09.2009 kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja menetluskulud jäid 70% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud jäid tema enda kanda. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Kostja väited elatise maksmise kohta on paljasõnalised. Arvestades kostja sissetulekut (keskmiselt 6433 krooni kuus), ei ole võimalik mõista elatist hageja nõutud suuruses (2740 krooni) kostjalt välja. PKS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2175 krooni. Kostja PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolusid esitanud ega tõendanud ei ole. Seega tuleb kostjalt elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimumsummas. Kuivõrd elatis mõistetakse välja miinimumsummas, puudub vajadus analüüsida lapsele tehtavate kulutuste suurust. PKS § 61 lg 1 järgi elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust, kas lapse vanemad on abielus või mitte. Last tuleb vanematel ülal pidada nii abielus olles kui ka peale abielu lahutamist. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust alates 10.09.2009, siis tuleb elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista hagis märgitud ajast. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt välja elatis 2175 krooni alates 10.09.2009 ning uue otsusega mõista välja elatis 1370 krooni kuus alates hagi esitamisest 10.03.
5. Poolte abielu lahutati 10.12.
6. Kuni novembrini 2009 elasid pooled koos XXXXX XXXX XXX. Novembri keskel leidis kostja endale teise elamispinna ja kolis Tallinnasse, kuna tema töökoht on Tallinnas. Poeg jäi elama hageja juurde. Seega kuni novembrini elas kostja oma poja kõrval ning võttis osa lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest, s.t kandis täielikult kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud (toidukulud, riiete, jalatsite, raamatute ja mänguasjade ostmine, kommunaalkulud jne). Käesoleva ajani kannab kostja kõik kulud, mis on seotud pangalaenu tagastamisega, mille tagatiseks on seatud hüpoteegid hagejale kuuluvale korteriomandile, mis on hageja ja laste elamispinnaks. Seega on väär ja pahauskne hageja väide, et kostja ei aita tal laenu tagasi maksta. Hagiavalduse kohaselt kulutab hageja igakuiselt lapse ülalpidamiseks 2740 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt jäävad kostja kanda kulud 2175 krooni, hageja kanda aga ainult 565 krooni. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 pidi kohus elatise suuruse määramisel põhjendama, mille alusel ta asus seisukohale, et kostja peab täitma ülalpidamiskohustust suuremas osas kui hageja. Kostja igakuine sissetulek on 5500 krooni ning sellest peab ta tagastama nimetatud pangalaenu, samuti kandma kõik igapäevased hädavajalikud kulud. Kostja on püüdnud leida endale täiendavaid töid, kuid see ei ole alati võimalik. Sellest tulenevalt ei võimalda kostja varaline seisund maksta elatist 2175 krooni kuus. Juhul, kui kostja sissetulek ei muutu, jääb talle elamiseks vaid 3325 krooni, millest ta peab maksma ka elatise võlgnevust kogusummas 21 750 krooni ja eluaseme laenu. 2 Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks ta elanud pere juures kuni novembrini 2009, võttes osa lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest. Toimikus on G4S Eesti AS-i väljastatud tõend ühiselamu üüri kostja palgast kinnipidamise kohta alates oktoobrist
7. Väited laenu tagastamise kohta on samuti valed. Kuigi pooled sõlmisid pangas kokkuleppe, mille kohaselt tasub kumbki 50% maksetest, ei ole kostja kokkulepet täitnud: raha maksmise päeval puuduvad tal pangakontol vahendid, mistõttu võetakse suurem osa tagasimaksest maha hageja kontolt. Ringkonnakohtu istungil hageja antud selgituse kohaselt on kostja pärast esimese astme kohtulahendit viinud poja hageja juurest oma vanemate juurde Valga linna ega võimalda hagejal lapsega suhelda. Kostja ise elab ja töötab endiselt Tallinnas: töötab turvafirmas kahel objektil ning elab turvafirma ühiselamus. Lapse kasvatamise üle on pooltel vaidlus lahendamisel maakohtus. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud kohtuistungil osalenud menetlusosalise ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust mõista elatist välja väiksemas summas, kui seaduses ettenähtud miinimum (kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg 4). Sama seaduse § 61 lg 6 võimaldas küll elatise suurust vähendada, kuid seda vaid nimetatud normis märgitud alustel. Kostja esiletoodud põhjendus ei ole selliseks aluseks. Kirjalikus vastuses hagile (tl 21) on kostja rõhutanud oma mitmesuguseid hädavajalikke kulutusi ning neist ülejääva sissetuleku osa väiksust, kuid neid väiteid ei olnud kohtul alust hinnata põhjusena, millest võiks tuleneda kostja ülalpidamiskohustuse vähendamine. 08.06.2010 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 43-44) on kostja nõustunud tasuma elatist 1500 krooni kuus ning väitnud, et suuremat summat tasuda ei võimalda saadav sissetulek. Samal istungil on kostja väljendanud muu hulgas ka seisukohta, et on nõus minimaalmääras elatist tasuma, kuid seda vaid „alates järgmisest kuust“, s.o alates juulist
8. Kaebuses sisalduv käsitlus ülalpidamiskulude ebavõrdsest jaotusest vanemate vahel ei ole kooskõlas asja materjaliga. Hageja poolt nimetatud kulutused lapsele ei hõlma kõiki vajalikke üldteada kulutusi. Nii ei ole hageja lülitanud kulutuste hulka lapsele arvestatavat osa eluruumi üldkuludest ega muid lapse arenguks ja kasvamiseks vajalikke väljaminekuid. Pealegi ei vasta apellatsioonkaebuses kostja sissetulekuks nimetatud summa suurus tegelikkusele. Apellant hindab on töiseks sissetulekuks summat, mis kuulus tööandja poolt väljamaksmisele pärast teatud kinnipidamisi (s.h ühiselamu üür, apellandi enda väitel ka võla tagastamine tööandjale). Palgatõendi (tl 23) kohaselt oli kostja keskmiseks sissetulekuks 8844 krooni kuus, tulumaksu mahaarvamise järel 7532 krooni kuus. Elatise väljamõistmise algusaja osas ei esitanud kostja vastuses hagile muud vastuväidet, kui et poolte abielu lahutati 10.12.
9. Maakohtu 08.06.2010 istungil jäi hageja oma seisukoha juurde, et pooled ei ela koos alates 10.09.2009 ning kostja ei toeta peret materiaalselt, kostja seevastu väitis, et novembrini 2009 elasid pooled koos. Hageja tugines oma väite osas kostja esitatud tõendile, mille kohaselt tasus kostja alates oktoobrist 2009 ühiselamukoha eest üüri (tl 22). Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohtul ei ole alust teha maakohtust erinevat järeldust. Ü. Jänes T. Kollom I. Sidok 3