← Eesti

3-10-1494/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1494 Otsuse kuupäev

  1. november 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Vjatšeslav Julin´i kaebus Tartu Vangla 20.04.2010 otsuse nr V1 3960-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.detsember
  2. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  3. 09.04.2010.a esitas Vjatšeslav Julin Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et vangla annaks talle tualettruumi ja kraanikausi puhastamiseks Sanit või mõnda teist desinfitseerivat vahendit. Tartu Vangla 20.04.2010.a kirjas „Taotlusele vastamine“ nr V1 3960-1 jäeti Vjatšeslav Julini taotlus Vangla sisekorraeeskirja § 641 alusel rahuldamata. 10.05.2010 esitas V. Julin Tartu Vanglale vaide. Tartu Vangla direktori 31.05.2010.a vaideotsusega nr E5 173 jäeti vaie rahuldamata. 03.06.2010 esitas Vjatšeslav Julin kaebuse Tartu Halduskohtule. Kaebuse põhjendused 1
  4. Kaebaja märgib kaebuses, et VangS § 45 lg 2 ja Vangla sisekorraeeskirja punkt 7.1.4 kohustab kinnipeetavat hoidma oma kambrit ja selle varustust korras, muu hulgas ka WCd. Tallinna ja Viru Vanglas antakse kinnipeetavale 1 kord kahe nädala jooksul WC puhastusvahendit (Sanit). Euroopa Vanglareeglistiku Rec

(2006)2 II osa §19.6 kohustab vanglate administratsioone andma kinnipeetavatele kambri korrashoiuks vajalikke vahendeid. Kaebuse esitaja leiab, et administratsioon lähtub valesti VSE § 641 p 2 mõttest ja takistab tal WCd ning kambrit korras hoida. Samas müüakse vangla poes pesupulbrit, Fairyt, Lenorit jne, mis sisaldavad keemiat. V.Julin märgib, et vangla poolt kambri ja WC korrashoidmise takistamine on lähtuvalt VangS §45 lg 2 ja Vangla sisekorraeeskirjade punkt 7.1.4 järgi inimväärikuse alandamine, mis rikub ju kaebuse esitaja EV Põhiseaduse §18 lg 1, VangS §4 lg.1, lg 2 järgi garanteeritud õigusi. V.Julin palub tunnistada WC puhastusvahendite mitteandmine õigusvastaseks, tühistada vangla 20.04.2010 otsus nr V1 3960-1 ja teha vanglale ettekirjutus WC puhastusvahendite väljastamiseks. Vangla keeldumise õigusvastaseks tunnistamise osas on kaebaja põhjendatuks huviks tulevikus kahju hüvitamine, samuti preventiivne huvi, et taolised rikkumised ei korduks. Vastustaja vastuväited
  1. Tartu Vangla on seisukohal, et Vjatšeslav Julini kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Kaebaja pöördus 09.04.2010.a Tartu Vangla poole avaldusega, milles soovis, et vangla annaks temale kambri WC ja kraanikausi puhastamiseks keemilist puhastusvahendit. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat V.Julini poolt taotletut toimingut sooritama. Vangla kohustus on korraldada ja tagada kinnipeetavate poolt üldkasutatavate ruumide puhtus ja korrashoid ning selle tagamiseks väljastatakse koristuskeemiat majandustöödel töötavatele kinnipeetavatele. Samuti korraldab vangla kambri koristamise, kui sellest kinnipeetavad lahkuvad ning kamber jääb tühjaks või kui kinnipeetava kambri olukord on selline, et see võib ohustada vangla julgeolekut või teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Kinnipeetava kasutuses oleva elu- ja olmeruumi korrashoiu tagamine on vangistusseaduse § 67 p 4 kohaselt kinnipeetava kohustus.
  2. V.Julin on märkinud põhjendatud huviks tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise vanglale. Arvestades, et vanglal kinnipeetavale isikule kambri WC ja kraanikausi puhastamiseks vahendi väljastamise kohustus puudub, siis ei ole sellest keeldumise näol tegemist ka õigusvastase toiminguga, mis välistab vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise taotlemise, kuna riigivastutuse seaduse § 7 ja § 9 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda haldusorganilt mittevaralise kahju hüvitamist, kui see on saabunud haldusorgani õigusvastase ja süüliste tegevuse tõttu. Lähtuvalt sellest, et mittevaralise kahju hüvitamine saab kõne alla tulla ainult riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 ammendavalt loetletud tagajärgede saabumisel, siis peab sellise kahju tekkimise võimalus olema olukorda hinnates ka tõenäoline.
  3. V.Julin tõlgenduse kohaselt on Tartu Vangla asetanud ta olukorda, mis alandab tema inimväärikust. 2 Traditsiooniliselt on õiguskirjanduses inimväärikuse alandamiseks peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, inimese ränka diskrimineerimist ning inimese identiteedi rasket kahjustamist, sh tema au teotamist, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks. Riigikohus on oma 15.03.2010.a otsuses nr 3-3-1-93-09 asunud seisukohale, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. V.Julin ei ole selgitanud, mis takistab temal WC-d ja kraanikaussi puhtana hoidmast ilma puhastava abivahendita. Samas on vangla kaupluses on müügil vahendid, mida saab puhastamiseks kasutada, mida kinnitab ka V.Julin ise. V.Julin küll hetkel endast tulenevatel põhjustel vanglas ei tööta aga teda toetab abikaasa iga kuu 300 krooniga. Seega on V.Julinil olemas rahalised vahendid endale kauplusest vahendite soetamiseks, millega vajaduse või soovi korral kambris WC-d või kraanikaussi puhastada ning saab ära hoida olukorra, milles ta inimväärikus on alandatud. Kohtu põhjendused ja otsus
  4. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja jätab kaebuse rahuldamata. V.Julin on 09.04.2010 esitanud Tartu Vanglale avalduse, soovides et vangla väljastaks talle tualeti ja kraanikausi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks Saniti või ükskõik millist teist vahendit (tlk.18). Vangla on keeldunud taotluse rahuldamisest, viidates Vangla sisekorraeeskirja §-le
  5. Vangistusseaduse §-s 67 on loetletud kinnipeetava kohustused julgeoleku tagamisel vanglas. Selle paragrahvi punkt 4 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Tartu Vangla kodukorra punktis 7.1.4 on kinnipeetavale pandud kohustus täita isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, peale hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha. Samas puudub aga õigusaktides regulatsioon, kas, kuidas ja milliste puhastusvahenditega peab vangla kindlustama kinnipeetavat selle kohustuse täitmiseks. Ei vangistusseadus, ega vangla sisekorraeeskiri ega ka Tartu Vangla kodukord ei reguleeri antud küsimust. Vastustaja seletuse kohaselt antakse kinnipeetavatele vajaduse korral vastavad puhastuslapid, samuti väljastatakse vähekindlustatud kinnipeetavatele hügieenipakid, milles on sees ka seep, kuid keemilisi puhastusaineid, mida kaebaja taotles, ei anta.
  6. Kohus leiab, et vastustaja keeldumine kaebaja 09.04.2010 taotluse rahuldamisest on olnud õiguspärane. Nähtuvalt V.Julini taotlusest, on kaebaja taotlenud mitte puhastuslapi või näiteks seebi väljastamist, vaid Sanit või muu desinfitseeriva puhastusvahendi väljastamist. Seega on taotletud desinfitseeriva vahendi, mis on happeline, ehk söövitava aine väljastamist. Desinfitseeritavate ainete puhul ei ole tegemist tavaliste šampoonide, dušigeelide ega pesupulbriga, millised on mõeldud isiklikuks hügieeniks või riiete pesemiseks. Puhastusvahendi Sanit pudelil sisalduva teabe kohaselt tuleb vahendit kasutada kaitsekinnastes, kuna ärritab nii silmi kui nahka, kahjustuste puhul tuleb pöörduda arsti poole. VSkE § 641 punktis 2 on kinnipeetavale vanglas keelatud aineteks märgitud teiste hulgas ka oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid. Seega toimis vastustaja õiguspäraselt. 3 Vastustaja on keelduvas otsuses märkinud, et vangla varustab puhastusvahenditega kinnipeetavatest abitöölisi, kes vajaduse korral puhastavad nende vahenditega ka kinnipeetava kambrit. Kaebajale endale keelatud puhastusvahendeid ei väljastata.
  7. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Vanglareeglistiku Rec
(2006)2 p 19.6 sätestab, et vanglaasutused varustavad vange vajalike vahenditega, sealhulgas tualett-tarbed ja puhastusvahendid ja –materjalid. Euroopa Vanglareeglistik on soovitava iseloomuga, mitte kohustuslik. Samas ei tulene märgitud Euroopa Vanglareeglistiku p-st 19.6, et vangla peab kinnipeetavale andma puhastamiseks vahendeid sõltumata nende ohtlikkusest või sellest, et need ained on vanglas keelatud. Kaebajal tuleb arvestada, et ta viibib kinnipidamisasutuses, kus kehtivad teatud piirangud ning kus kinnipeetavale antakse puhastusvahendeid mitte tema äranägemisel, vaid vastavalt kehtestatud eeskirjadele. Seega ei ole antud asjas tõendamist leidnud, et vangla oleks keeldunud kaebajale soovitud puhastusvahendite väljastamisest õigusvastaselt. Kuna puudub alus vastustaja 20.04.2010 keelduva otsuse tühistamiseks puudub ka võimalus kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Desinfitseerivate vahendite mitteväljastamine ei saanud kuidagi alandada kaebaja inimväärikust ega rikkuda Põhiseadusest tulenevaid õigusi. Arvestades eeltoodut jätab kohus V.Julini kaebuse tervikuna rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.