3-10-1815/23

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1815 Otsuse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ennu Ganseni (Gansen) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti
2. mai
3. a selgitustaotluse vastuse nr 1.5-07/10252 õigusvastaseks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Ennu Ganseni
4. aprilli
5. a selgitustaotlusele uuesti vastamiseks
6. aprill 2011 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Ennu Gansen; Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Aare Hõbe.
7. Jätta kaebus rahuldamata.
8. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
9. juunini
10. a Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
11. Tartu Vangla kinnipeetav Ennu Gansen esitas Politsei- ja Piirivalveametile selgitustaotluse, mis registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis 13.04.
12. a. E. Gansen palus võtta seisukoht seoses tema kaitseõiguse rikkumisega Paide politseijaoskonnas 12.06.
13. a, kui temalt meelitati viinaga välja allkiri kaitsjast loobumise kohta. Politsei- ja Piirivalveamet vastas E. Ganseni selgitustaotlusele 13.05.
14. a vastusega nr 1.5-07/
15. Selles selgitati taotluse esitajale, et ta on korduvalt samasisuliste avaldustega pöördunud nii Lääne Prefektuuri, Lääne Politseiprefektuuri, Politseiameti kui ka Politseija Piirivalveameti poole, ning talle on vastatud. Vastuses teatati, et kontrollimise käigus ei ole tuvastatud uusi asjaolusid ning juhul, kui E. Gansen ei ole vastusega rahul, on tal õigus teenistusliku järelevalve korras pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti juhi kaudu kaebusega Siseministeeriumisse või Harju Maakohtusse.
16. 13.07.
17. a saabus Tartu Halduskohtusse Ennu Ganseni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu, milles ta palub tühistada PPA 13.05.
18. a vastus nr 1.507/10252 ning kohustada PPA-d välja andma kriminaalmenetluse seadustikust tulenev objektiivne, ammendav ja õiguslikult pädev vastus tema pöördumisele.
19. Tartu Halduskohus tagastas 22.09.
20. a määrusega E. Ganseni kaebuse HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus oli seisukohal, et kaebuse sisust tulenevalt on E. Ganseni eesmärgiks vaidlustada seda, et 25.08.2009.a jättis PPA E. Ganseni avalduse peale alustamata kriminaalmenetluse. Kohus leidis, et sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
21. E. Gansen esitas Tartu Halduskohtu 22.09.
22. a määrusele määruskaebuse, leides, et halduskohus on ekslikult tõlgendanud tema kaebuse eesmärki. Tartu Ringkonnakohtu 06.01.
23. a määrusega rahuldati E. Ganseni määruskaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 22.09.
24. a määrus ning saadeti asi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
25. Tartu Halduskohus jättis 12.01.
26. a määrusega E. Ganseni kaebuse käiguta, et täpsustada kaebuses esitatud nõuet. Kohus selgitas, et PPA vastus ei ole haldusmenetluse seaduse § 51 mõistes haldusakt, vaid toiming, mille halduskohus saab kaebuse põhjendatuse korral tunnistada õigusvastaseks. Samuti leidis kohus, et kaebajal tuleb selgitada kaebuse esitamise eesmärki. E. Gansen esitas 18.01.
27. a kaebuse täienduse taotlusega tunnistada õigusvastaseks PPA 13.05.
28. a toiming ja teha PPA-le ettekirjutus selgitustaotlusele uuesti vastamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
29. Kaebaja märgib, et on korduvalt pöördunud erinevate politseiametite poole kriminaalasja nr 1-07-7548 menetluse asjaolude kohta teabe saamiseks. Oma invaliiduse tõttu, mis ei võimalda tal end piisavalt hästi kirjalikult väljendada, on ta palunud võimalust anda suuliselt selgitusi ja esitada tõendeid. Kaebaja viitab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg-le 1, mis annab õiguse vaidlustada menetluse alustamata jätmist. Kaebaja väitel annab KrMS § 38 lg 6 õiguse tutvuda menetlustoiminguga, teha märkusi jne. Kaebaja väidab, et tal ei ole olnud võimalik saada kontakti pädevate isikutega ning PPA ei ole võtnud tema küsimuste osas objektiivset seisukohta. Kaebaja palub tühistada Politseija Piirivalveameti 13.05.
30. a vastuse kui õigustühise haldusakti ja kohustada vastustajat kaebajale uuesti ja korrektselt vastama.
31. Vastusena Tartu Halduskohtu 12.01.
32. a määruses esitatud nõudele kaebuse eesmärgi selgitamiseks märgib kaebaja, et PPA ei ole võtnud seisukohta tema 13.04.
33. a esitatud selgitustaotluses väljatoodud massiliste menetlusnormide rikkumiste osas Paide politseijaoskonna töötajate poolt. Kaebuse eesmärgiks on sundida vastustajat võtma seadusepõhist seisukohta PPA ametnike ebaseadusliku tegevuse osas.
34. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema sooviks on vastustaja poolt selgitustaotlusele antud vastuse alusel esitada taotlus kriminaalasjas teistmismenetluse algatamiseks. 2 Vastustaja vastuväited
35. Vastustaja möönab, et vaidlusalune kiri ei ole pikk ja põhjalik, kuid seda eelkõige sellepärast, et kaebaja varasematele analoogse sisuga päringutele on juba korduvalt vastatud ning hoolimata kõikide asjaolude korduvast kontrollimisest ei ole tuvastatud midagi, mis kinnitaks kaebaja väiteid. Kaebaja nimetatud asjaolusid on lisaks politseile kontrollinud ka prokuratuur, kes samuti ei leidnud uusi asjaolusid. Juhul, kui kohus peakski vaidlustatud toimingu tunnistama õigusvastaseks, ei ole seega vastustajal ka uuel otsustamisel alust teisiti talitada.
36. Eelnevast lähtudes palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus
37. Vaidluse lahendamisel juhindub halduskohus apellatsioonikohtu seisukohtadest. Tartu Ringkonnakohtu 06.01.
38. a määruse p 9 kohaselt (tlk 45 pöördel) tuleb vaidluse õigeks lahendamiseks välja selgitada kaebaja tegelik eesmärk ja kaebaja põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
39. Kaebaja on kaebuse esitamise eesmärgina sisuliselt välja toonud soovi saavutada tema kriminaalasja menetlenud Paide politseijaoskonna töötajate kriminaalvastutusele võtmine nende poolt toime pandud menetlusnormide rikkumise eest, millega ta loodab saavutada õiguse teistmisavalduse esitamiseks.
40. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud toiminguga ei ole tõendatud ja kuna kaebajal puudub ka põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes, siis tuleb nii kohustamis- kui tuvastamiskaebus rahuldamata jätta (HKMS § 26 lõike 1 punkt 6).
41. Kohtute infosüsteemist on kättesaadav Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.
42. a kohtuotsus E. Ganseni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8; § 121 ja § 114 p 6 järgi. Kohtuotsuse motiveeriva osa punktist 3.1, mis käsitleb E. Ganseni apellatsiooni, nähtub, et ta on apellatsiooni kohaselt kriminaalasjas andnud teadvalt ebaõigeid ütlusi ja mõelnud välja järjest uusi lugusid nii eeluurimisel kui ka esimese astme kohtus, et parandada oma olmetingimusi ja et prokurör ei saaks tema ütlustega manipuleerida. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja jätkab vastustajale erinevates haldusmenetlustes ja ka käeolevas asjas kaebaja väljendit kasutades uute lugude väljamõtlemist, et saavutada enda kui süüdimõistetud kurjategija olukorra parandamist. Kaebaja enda tegevuses esineb vastustajaga manipuleerimise tunnuseid, kuna kaebaja on esitanud vastustajale ja teistele õiguskaitseorganitele korduvalt sisuliselt samasisulisi taotlusi olukorras, kus kohtud ja Riigiprokuratuur on tema samasisulised taotlused sisuliselt lahendanud.
43. Kaebaja märkis halduskohtu kohtuistungil (tlk 95), et 12.07.
44. a oleks politsei pidanud talle kaitsja määrama, kuna kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest oli tema tervislikust seisundist tulenevalt kohustuslik. 3 Kaebaja poolt halduskohtule esitatud Pärnu Maakohtu kohtuniku 14.09.
45. a kirjaga (tlk 11) on tõendatud, et kaitsja osalemine selles menetlusstaadiumis ei olnud seadusest tulenevalt kohustuslik, mis nähtub ka kaebaja suhtes tehtud jõustunud kohtuotsusest. Seega on maakohus kontrollinud nii kriminaalasja menetledes kui ka pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist kaebaja kaitseõiguse tagamist politseiinspektor K. Orgvee poolt. Kaebaja poolt halduskohtule esitatud Riigiprokuratuuri 10.09.
46. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse (tlk 13-14) kohaselt on jäetud rahuldamata E. Ganseni kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises seonduvalt K. Orgvee tegevusega kaebaja kinnipidamisel 12.07.
47. a kuriteos kahtlustatavana. Seega on Riigiprokuratuur
48. aastal kontrollinud kaebaja kaitseõigusega tagamisega seonduvat ja leidnud, et süüdimõistetu kaebus on alusetu. Kaebaja märkis halduskohtu istungil samuti (tlk 95 pöördel), et uurija rikkus tema õigusi äratundmiseks esitamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2008.a kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt on aga muudetud Pärnu Maakohtu 16.06.2008.a kohtuotsuse põhiosa ja jäetud E. Gansenit süüstavate tõendite hulgast välja E. Ganseni ütlused ning ütluste ja olustiku seostamise protokolli ning S. Tammele isiku äratundmiseks esitamise protokolli. Seega on kohtumenetluses kontrollitud kaebaja väiteid seonduvalt kaitseõigusega ja kaebaja poolt nimetatud politseiametnike K. Orgvee ja M. Tasa poolt läbiviidud menetlustoimingutega ning kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud väidetega juba sisuliselt tema süüdimõistmisel arvestatud. Seega on kummutatud kaebaja põhiargumendid, mis tema arvates annavad talle aluse kriminaalasjas teistmismenetluse algatamiseks. Ükski asjas kogutud tõend ei viita politseiametnike poolt kuriteo toimepanemisele. Halduskohus märgib täiendavalt vastuseks kaebajale, et kriminaalmenetlus tema kriminaalasjas on lõppenud – ringkonnakohtu otsus on jõustunud ning see on täitmisele pööratud. Kriminaalmenetluse kestel reageeritakse madalamas kohtuastmes toimunud menetlusõiguse rikkumisele või materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele apellatsiooni või kassatsiooni korras ebaõige kohtuotsuse tühistamisega ja uue otsuse tegemisega (vt näit Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.01.
49. a kohtuasja nr 3-1-2-2-08 kohtuotsuse p 9), nagu see ongi kaebaja puhul toimunud. Seevastu jõustunud kohtuotsuse korral pole niisugune reaktsioon võimalik. Teistmismenetluse korras juba jõustunud kohtulahendi tühistamine ja menetluse taasavamine on võimalik ainult väga erandlike asjaolude esinemisel, mis on loetletud KrMS §-s
50. Halduskohus on osundatud asjaoludele tuginedes veendunud, et käesoleval juhul taolised asjaolud puuduvad, mis on tõendatud asjas kogutud tõenditega. Kohtud ja Riigiprokuratuur on kaebaja vastavasisulisi väiteid õigusaktides sätestatud korras kontrollinud.
51. Neil asjaoludel ei ole kaebaja 13.04.
52. a selgitustaotlusele (tlk 23-24) vastamisel vastustaja 13.05.
53. a vastusega (tlk 3) rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ega piiratud tema vabadusi. 4 Halduskohus peab vajalikuks vastuseks kaebajale märkida, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 4 kohaselt peab riigiasutus isikuid selleks ettenähtud ajal vastu võtma. Sellest seadusest ei tulene aga vastustajale kohustust süüdimõistetud isikuid vanglates vastu võtta või külastada. Kaebaja on oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsnud kohtumenetluses ja hilisemalt kuriteoteadete esitamisega. Vastustaja on kaebaja pöördumistele asjakohaselt reageerinud, nagu seda on tehtud ka käesoleva selgitustaotluse puhul. Kohtud ja Riigiprokuratuur ei ole vastustaja ametnike tegevuses kuriteole viitavaid minetusi tuvastanud. Halduskohus jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaal(kohtu)menetluse üle kohtuliku kontrolli teostamine.
54. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, vastustaja ei ole aga taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 5