§-dele 393 lg 3 ja 394 lg p 1 eluruumi tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse, milles palus korteri vabastada ja endale üle anda hiljemalt 01.12.2006.a. Hageja väitel, mille tõendamiseks on ta esitanud kostja allkirjastamata 08.11.2006.a. avalduse ( tl 30), teatas H. J. keeldumisest korter vabastada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et H. J. faktiliselt korterit ei vabastanud. Kuna H. J. korterit ei vabastanud, pöördus hageja käesoleva hagiga kohtu poole. Kostja on esitanud kohtule eluruumi üürilepingu ( tl 33-34), milline on sõlmitud 16.10.2000.a. ühistu V. likvideerija M. J. H. J. xxxxx xxxxx xxxxx xx x nr xx üürile andmise kohta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nimetatud lepingu näol on tegemist eluruumi üürilepinguga
mõttes või tasuta kasutamise lepinguga
Tsiviilasjas nr 2-07-30793 on kohtud asunud seisukohale, et tegemist on eluruumi üürilepinguga. Kohus asub ka käesolevas asjas samale seisukohale. Kuigi 16.10.2000.a. lepingus puudub selgesõnaline kokkulepe üürniku kohustuse kohta tasuda üürileandjale eluruumi kasutamise eest tasu (üüri) ei välista see asjaolu iseenesest lepingu tõlgendamist eluruumi üürilepinguna. Selleks annavad alust lepingu muud sätted, mis on iseloomulikud just eluruumi üürilepingule ning viitavad poolte tahtele sõlmida eluruumi üürileping, mitte tasuta kasutamise leping ( nii üürileandja kui üürniku õigused ja kohustused). Üürilepinguga kohustus üürnik tasuma kõiki eluruumide kasutamisega seonduvaid makseid. Asjaolu, et üürileandja ei nõudnud edaspidi üürnikult faktiliselt üüri tasumist, ei muutnud sõlmitud lepingu iseloomu. Asjaolule, et sõlmitud lepingut peeti üürilepinguks, viitab kaudselt ka see, et KÜ S. majaelanike registris ( tl 36-44) on märgitud H. J. , et tegemist on üürnikuga. Seega asub kohus seisukohale, et hageja omandas xxxxx x-xx asuva korteri, mis oli koormatud eluruumi üürilepinguga ja korteri omandiõiguse üleminekul temale läksid hagejale üle ka üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused sh lepingu ülesütlemise õigus. Seda vaatamata asjaolule, et 05.01.2006.a. müügilepingus ja pandilepingus selle eluruumi üürilepingu kohta andmed puuduvad. Kuna hageja on pidanud H. J. sõlmitud lepingut tasuta kasutamise lepingut, on ta oma 30.06.2006.a. avalduses soovinud üles ütelda just tasuta kasutamise lepingu. Samas on ülesütlemisavalduses viide ka
§-le 329, mis reguleerib eluruumi üürilepingu ülesütlemise ja vaidlustamise korda. Käesolevas kohtumenetluses tugineb hageja samuti asjaolule, et ta on üles öelnud eluruumi tasuta kasutamise lepingu. Kohtu hinnangul järeldub hageja 30.06.2006.a. avaldusest igal juhul tema tahe H. J. sõlmitud ja viimase eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olev leping lõpetada ja see soov pidi arusaadav olema ka H. J. . H. J. järgnevast käitumisest ilmneb tema soovimatus eluruum vabastada.
§-st 311 lg 1 tulenevalt võivad lepingupooled korraliselt üles ütelda ka tähtajatu üürilepingu, pidades kinni §-s 312 sätestatud tähtaegadest. Tasuta kasutamise lepingu puhul, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist (
Hageja viidatud
Asjas ei ole kahtlust ka selles, et H. J. sai 2006.a. oktoobri lõpus või hiljemalt 08.11.2006.a. hageja ülesütlemisavalduse kätte. Asjaolu, et hageja on tema ja H. J. vahelist lepingut ekslikult pidanud eluruumi tasuta kasutamise lepinguks ja tuginenud selgesõnaliselt
tasuta kasutamise lepingut reguleerivatele sätetele, ei välista kohtu arvates lugemaks lepingut üleütlemise tõttu siiski lõppenuks. Kohus lähtub siinkohal mõistlikkuse põhimõttest, mille kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (
). Kuna poolte vahel on olnud erinev arusaam lepingu olemusest, kuid üheselt arusaadav hageja tahe see leping lõpetada, peab kohus mõistlikuks lugeda hageja ja H. J. vaheline eluruumi üürileping lõppenuks ülesütlemise tõttu
Kuna
lg 1 kohaselt tähtajatu eluruumi üürilepingu puhul etteteatamistähtaeg peab olema vähemalt kolm kuud, ei saa hageja ja H. J. vahelist eluruumi üürilepingut lugeda lõppenuks mitte enne 08.02.2007.a. Kuna H. J. ja ühistu V. vahel sõlmitud üürileping oli ülesütlemise tõttu lõppenud juba enne H. J. surma, ei saanud sellest tulenevad õigused ja kohustused üle minna tema pärijale M. J. . Vastavalt
lg-le 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele. Kui üürnik asja ei tagasta, on üürileandjal õigus asi temalt välja nõuda ka asjaõigusseaduses sätestatud alustel. Kuna kostja M. J. xxxxxx x-xx asuvale korteriomandile on õigusliku aluseta, on hageja nõue korteriomandi kostja valdusest väljanõudmiseks AÕS § 80 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on ka hageja nõude kostja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta, kui viimane korteriomandi vabatahtlikust vabastamisest keeldub. Kinnisasja väljanõudmise sundtäitmine toimub TMS §-s 180 sätestatud korras. TMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui võlgnik ei täida täidedokumenti ettenähtud tähtaja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui isikud. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest TsMS §-s 174 sätestatud korras. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.