KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2034 Haldusasi Tõnu Jõela kaebus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 27.05.2010 käskkirja nr 226-dm tühistamiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 17.11.2010 otsus Tõnu Jõela apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja: Tõnu Jõela Vastustaja: Harku ja Murru Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada Tõnu Jõela apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 17.11.2010 otsuse p 2, millega Tõnu Jõelalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 450 krooni. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 27.05.2010 käskkirjaga nr 226-dm karistati kinnipeetav Tõnu Jõelat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et T. Jõela ei allunud 29.04.2010 kell 18:05 vangistusosakonna vanemvalvuri Jüri Ri seaduslikule korraldusele paljastada ülakeha selleks, et veenduda, kas T. Jõela kehal on võimalikke värskeid traumasid ja tätoveeringuid. 3-10-2034 T. Jõela esitas 04.06.2010 Murru Vanglale vaide, milles taotles Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 27.05.2010 käskkirja nr 226-dm tühistamist. Murru Vangla 07.07.2010 vaideotsusega nr 5-3/65-1 jäeti Tõnu Jõela vaie rahuldamata.
- Tõnu Jõela esitas 09.08.2010 kohtule kaebuse, milles palus Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 27.05.2010 käskkirja nr 226-dm tühistada. Tema jaoks oli tema ülakeha paljastamine loenduse ajal inimväärikust alandav, mistõttu ta palus tutvustada sellise korralduse õiguslikku alust. Kuna nimetatud alust talle ei näidatud, keeldus kaebaja ennast lahti riietumast. Seetõttu algatati kaebaja suhtes perioodil 27.04.2010-30.04.2010 igal päeval distsiplinaarmenetlus, millest kolm lõpetati peale kaebaja antud selgitusi. 29.04.2010 algatatud distsiplinaarmenetlust, mis oli identne ülejäänud kolme menetlusega, vastustaja aga ei lõpetanud. Sellega rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja keeldus 29.04.2010 lahti riietumast üksnes avalikult loenduse ajal, sest selleks puudus direktori käsk. Kui kaebajale oli hiljem olukorda selgitatud, näitas ta oma ülakeha individuaalselt kolmanda eluosakonna korrapidamisruumis korrapidaja abile A. Borodavkinile. Seega ei ole kaebaja keeldunud korralduse täitmisest. Nõudmine end avalikult lahti riietada on vastuolus VangS §-ga 41 ja kujutab endast tungimist kaebaja privaatsfääri. Vastustaja selgitus, et selline käitumine on vajalik kehavigastuste kontrollimiseks, on ettekääne, sest kaebaja viibis nimetatud perioodil üksikkambris. Kaebaja kehal olevad tätoveeringud on kõik tehtud enne Murru Vanglasse saabumist. Nimetatud asjaolu kinnitas ka 02.09.2010 vangla arst. Käskkiri on õigusvastane, kuna see on allkirjastatud vangistusosakonna juhataja poolt. Murru Vangla põhimääruse kohaselt on käskkirjade väljaandmise õigus ainult vangla direktoril. 09.07.2010 esitatigi kaebajale vastustaja direktori 30.04.2010 korraldus nr 1-4/13, mis on fabritseeritud hiljem. Samuti ei sisaldanud korraldus ühtegi sõna keha paljastamise kohta, mistõttu üritas vangla hämada ja teadlikult peita oma õigusvastast käitumist.
- Murru Vangla palus jätta Tõnu Jõela kaebuse rahuldamata. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud vanglaametnik J. Ri ettekandega nr 282 ning kaebaja 29.04.2010 seletuskirjaga. Vanglaametniku korraldusele mitteallumine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kohaldada distsiplinaarkaristust. Korraldus ülakeha paljastamiseks ei alanda kaebaja inimväärikust, kuna väärikust ei saa alandada vanglas kehtiva korra sisseseadmisega ja õiguspäraste nõuete esitamisega, isegi kui need võivad põhjustada ebamugavustunde. Vangla tingimustes on oluline, et kinnipeetav täidaks ametniku korralduse koheselt selle andmisel. Allumatus on vangla tingimustes tõsine distsipliinirikkumine. Kinnipeetav peab alluma vanglaametniku poolt antud korraldusele isegi siis, kui hilisemas kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas. Murru Vangla direktori 30.04.2010 korraldus nr 1-4/13 „Rivistus-loenduse läbiviimise kord" rikkumise toimepanemise hetkel veel ei kehtinud. Samas ei tõenda kaebajale hilisema korralduse esitamine kuidagi vangla tahtlust hämada või teadlikult õigusvastast käitumist peita. Korralduse punkti 8 teise lause sõnastus on identne rikkumise toime panemise hetkel kehtinud 07.10.2009 korralduse nr 1-4/25 punkti 8 teise lause sõnastusega. Julgeoleku tagamise seisukohalt on oluline, et vangla tuvastaks operatiivselt kinnipeetavate võimalikke vigastusi, seetõttu on ka loendust läbiviivatele vanglaametnikele pandud kohustus loendust läbi viies visuaalselt kontrollida kinnipeetavate välimust. 2
(5)3-10-2034 Väär on kaebaja arusaam, et käskkirjade väljaandmise õigus on ainult vangla direktoril. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirja § 15 kohaselt on üksuse juhi otsustuspädevuses või vangistusosakonna juhataja otsustuspädevuses vanglates, kus ei ole üksusi, teha otsus VangS § 16 lõike 4, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ja § 93 lõike 3 alusel. Seega saab direktori asemel käskkirja välja anda vangistusosakonna juhataja.
- Tallinna Halduskohtu 17.11.2010 otsusega jäeti Tõnu Jõela kaebus rahuldamata ning mõisteti kaebajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu summas 250 krooni. Riigikohtu 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 on selgitatud, et olenemata korralduse õiguspärasusest, on kinnipeetav VangS § 67 p 1 kohaselt kohustatud täitma kõiki vastustaja ametnike korraldusi, mis ei ole tühised HMS § 63 lõike 1 mõistes. J. Ri 29.04.2010 antud korraldusel puudusid tühise haldusakti tunnused. Lisaks oli vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 15 kohaselt vangistusosakonna juhatajal otsustuspädevus anda käskkiri kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Korraldus ei kohustanud toime panema õigusrikkumist, korraldust oli võimalik täita ning see oli kooskõlas Murru Vangla direktori 07.10.2009 korralduse nr 1-4/25 „Rivistus-loenduse läbiviimise kohta” punktiga
- Seega ei oma tähtsust asjaolu, et Murru Vangla direktori 30.04.2010 korraldus nr 1-4/13 29.04.2010 veel ei kehtinud. Eeltoodust on põhjendatud ka kinnipeetava kohustamine eemaldada läbivaatuse ajaks särk, kuna see võimaldab veenduda võimalike kehavigastuste olemasolus või puudumises. Sel põhjusel ei saa korraldust pidada ka inimväärikust alandavaks. Asjaolu, et kaebaja kehal olevad tätoveeringud olid kirja pandud juba 2008 veebruaris Tartu Vanglas, ei mõjuta kaebajale antud korralduse seaduslikkust. Korralduse eesmärgiks oli kontrollida kinnipeetavatel uute, mitte juba varem kirja pandud kehavigastuste ja tätoveeringute olemasolu. Kaebaja ei ole korraldust täitnud, kuna nõustus oma keha paljastama alles peale loendust. Asjaolu, et kaebaja on jätnud korralduse täitmata ning rikkunud sellega vangla distsipliini, on tõendatud nii vangla töötaja J. Ri ettekandega nr 282, kaebaja 29.04.2010 seletuskirjaga kui ka kaebusega, millest nähtub, et kaebaja korraldust koheselt ei täitnud. Vastustaja kaalutlused karistuse määramisel ei ole õigusvastased ning ei välju VangS § 63 lõikes 1 antud kaalutlusõiguse piiridest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Tõnu Jõela apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 17.11.2010 otsus tühistada. Kõigi nelja intsidendi puhul nõustus kaebaja näitama oma ülakeha pärast täiendavaid selgitusi. Seega ei ole vastustaja käitunud järjepidevalt ning on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. J. R nõudis kaebajale midagi selgitamata tema keha paljastamist. Selline käitumine on vastuolus Murru Vangla kodukorra p-ga
- Kaebaja esitas vastustajale ka selgitustaotluse, millele ei ole tänaseni vastatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks pidi kaebaja seitse päeva järjest loenduse ajal ennast lahti riietama. Kohus on valesti tõlgendanud kaebaja selgitusi, kui ta on asunud seisukohale, et puuduvad tühise haldusakti tunnused. Kaebaja palus vastustaja ametnikel nimetada korralduse aluseks olevaid allikaid. Kaebajale selgitati, et sellise käsu on andnud vastustaja direktor. Hiljem 3
(5)3-10-2034 selgus, et sellist käsku direktor suuliselt ega kirjalikult andnud ei ole. Jääb arusaamatuks, kuidas peaks kaebaja sellises olukorras veenduma korralduse õiguspärasuses. Kaebaja käest riigilõivu väljamõistmine olukorras, kus kaebaja oli vabastatud riigilõivust, ei ole õiguspärane.
- Harku ja Murru Vangla palub jätta T. Jõela apellatsioonkaebuse rahuldamata. Visuaalne kontroll ei tähenda vaid kinnipeetava tuvastamist. Vanglateenistuse ametnikul on loenduse ajal kohustus kinnipeetavat visuaalselt kontrollida, sinna alla kuulub ka kinnipeetava tuvastamine. Kinnipeetava visuaalne kontroll on lubatav ning õiguskorra tagamiseks ja kaitseks vajalik. Kaebaja väitega, et vangla töötajad ei ole direktorilt isiklikult korraldust saanud, seega ei saanud vanglateenistuse ametniku poolt antud korraldus olla õiguspärane, ei saa nõustuda. Vangla direktor ei pea igale ametnikule isiklikult korraldusi andma. Direktori korraldused fikseeritakse kas kirjalikult või edastatakse suuliselt vaheastme juhtide kaudu ning täitmiseks kohustuslikud on need ühtemoodi olenemata korralduse andmise vormist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt käskkirjale nr 226-dm antud õigusliku hinnanguga ning ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on õigesti tuginenud Riigikohtu 01.03.2007 otsusele nr 3-3-1-103-06, milles Riigikohus rõhutas p-s 14, et „kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.“ Käesoleval juhul ei ole alust pidada korraldust paljastada loenduse ajal ülakeha, tühiseks HMS § 63 lg 2 tähenduses. Vaidlusaluse sündmuse ajal kehtinud Murru Vangla direktori 07.10.2009 korralduse nr 1-4/25 p 8 kohaselt kontrollib loendust läbiviiv vanglaametnik kinnipeetava visuaalselt üle tuvastamaks võimalikku joovet või silmnähtavaid kehavigastusi. Võib õiguslikult vaielda selle üle, kas nimetatud kehavigastuste visuaalne kontroll hõlmab endas ka õigust nõuda kinnipeetavatelt ülakeha paljastamist, kuid pole põhjust pidada nimetatud korraldust ilmselgelt eelnimetatud korralduse p 8 reguleerimisesemest väljuvaks, mistõttu ei saa rääkida tühisest korraldusest ning kaebaja oli kohustatud korralduse täitma. Riigikohus on eeltsiteeritud lahendis 3-3-1-103-06 leidnud, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Ringkonnakohus märgib veel, et ei pea antud korraldust õigusvastaseks. Korralduse õiguspärasuse hindamisel ei ole oluline, et kaebajal faktiliselt mingeid kehavigastusi ei tuvastatud või et kehavigastuse puudumise oleks saanud tuvastada ka meditsiiniõde. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtub, et perioodil 24.-30.04.2010 nõuti ülakeha paljastamist kõigilt kinnipeetavatelt. Sellest järeldub, et toimunud kontroll oli üleüldine ning 4
(5)3-10-2034 polnud seotud kaebaja isikuga. Arvestades veel, et kaebaja viibis nimetatud perioodil üksikvangistuses, mistõttu toimus ülakeha paljastamine üksnes vanglateenistujate juuresolekul, ei saa korraldust kaebaja puhul pidada ülemäära koormavaks või inimväärikust alandavaks. Karistus on ka proportsionaalne, arvestades, et kaebajal oli rikkumise toimepanemise hetkel 10 kehtivat distsiplinaarkaristust.
- Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et kaebajat ei ole karistatud iga distsipliinirikkumise eest, ei tekita talle õiguspärast ootust, et vastustaja käitub sarnaselt ka edaspidi.
- Halduskohus on otsuse p-s 19 leidnud, et kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb HKMS § 93 lg 3 aluselt kaebajalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulud 450 krooni (riigilõivud 200 krooni ja 250 krooni, mille tasumisest kohus kaebaja maksujõuetuse tõttu vabastas). Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 93 lg 3 antud juhul ei kohaldu. Riigilõivu ja õigusabikulude hüvitamist menetlusabi andmisel reguleerib HKMS §
- Vastav paragrahv näeb hüvitamiskohustuse ette üksnes vastustajale. Kuna HKMS §-s 95 regulatsioon, et kaebuse rahuldamata jätmisel jääksid vastavad kulud kaebaja kanda, puudub, lähtub ringkonnakohus eeldusest, et seadusandja pole soovinud kaebaja hüvitamiskohustust sätestada. Kui asuda seisukohale, et HKMS § 93 lg 3 eesmärgiks ongi reguleerida menetlusabikulude hüvitamiskohustust, muutuks HKMS § 95 sisutuks. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 5
(5)