TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3360 Otsuse kuupäev 02.05.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi RKO Platvorm OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 12.08.2010 korralduse nr 12.2-3/5880-1 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.04.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - RKO Platvorm OÜ esindaja Raivo Paala ja nõustaja Ahto Kiil ning vastustaja - Maksu- ja Tolliameti esindaja Revo Krause Resolutsioon
- Jätta RKO Platvorm OÜ kaebus rahuldamata.
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 2.maist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 1.juunil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK RKO Platvorm OÜ esitas maksuhaldurile maksustamisperioodide aprill, mai ja juuni 2010 käibedeklaratsioonid, mille järgi RKO Platvorm OÜ deklareeris maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust sisendkäibemaksu mahaarvamisel tekkinud käibemaksu enammakset summas 29 022 krooni. RKO Platvorm OÜ suhtes viidi läbi üksikjuhtumi kontroll, mille käigus kontrolliti käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust, mis hõlmas käibemaksu enammakse tekkimisega seotud tehinguid ja maksuarvestust maksustamisperioodidel aprill kuni juuni
- 12.08.2010 koostas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus maksukorralduse seaduse § 60 alusel korralduse nr 12.2-3/5880-1, millega kohustas RKO Platvorm OÜ-d andma teavet ja esitama dokumente käibemaksu enammakse tekkimisega seonduvate tehingute ja asjaolude kohta maksustamisperioodidel aprill kuni juuni 2010 ning ilmuma maksuhalduri juurde 18.08.
- RKO Platvorm OÜ korraldust ei täitnud ja esitas vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Maksu- ja Tolliameti 24.11.2010 vaideotsusega nr 6-1/513-4 jäeti RKO Platvorm OÜ vaie rahuldamata. Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS RKO Platvorm OÜ esitas kohtule kaebuse, milles taotleb maksuhalduri 12.08.2010 korralduse nr 12.2-3/5880-1 tühistamist. Kaebaja leiab, et tulenevalt Riigikohtu õiguskäsitlusest ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast on kaebuse esitajal õigus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Kaebuse esitaja ei nõustu sellega, kuidas maksuhaldur käsitleb maksukohustuslaselt teabe nõudmist ja kaasaaitamiskohustust ning isiku enese mittesüüstamise privileegi põhimõtteid. Kaebuse esitaja etteheide tugineb ka faktile, et RKO Platvorm OÜ juhatuse liikme Raivo Paala suhtes toimub kriminaalmenetlus nr 08930000325, mille sisuks on kriminaalõiguslik etteheide dokumentide mitteesitamises. Samuti toimub Raivo Paala suhtes jätkuvalt kriminaalmenetlus asjas nr 1-07-2189, mistõttu kaebaja leiab, et nimetatud kriminaalmenetluse tõttu ei saa osaühingule panna teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustust ning seetõttu on igasuguste sunnivahendite kasutamine teabe saamiseks põhiõiguste riive. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega ja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Vastustaja vastuväidete kohaselt tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt kaebuse esitaja väitesse, et Riigikohtu 10.06.2010 kohtumäärus asjas nr 3-4-1-3-10 muudab õiguskäsitlust enese mittesüüstamise privileegi kohaldamise praktikas. Kaebuse lahendamisel on oluline Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi resolutsioon asjas nr 3-4-1-3-10, mille punkti 20 kohaselt jäeti taotlus läbi vaatamata ja tagastati esitajale. Vastustaja on seisukohal, et muutunud õiguskäsitlusest saab rääkida alles siis, kui Riigikohus on konkreetses asjas teinud senist praktikat muutva kohtuotsuse. Ainult kohtuotsus saab olla asjas sisuline lahend ja õiguslik allikas. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ei saa tugineda enese mittesüüstamise privileegile, kuna vaidlustatud korralduse otseseks eesmärgiks ei ole kaebuse esitaja süü tõendamine toimuvates ja kaebuse esitaja poolt viidatud süüteomenetlustes. Kuigi RKO Platvorm OÜ juhatuse liikme Raivo Paala suhtes toimuvad kriminaalmenetlused, ei puuduta need kriminaalmenetlused kuidagi kaebuse esitajat, so RKO Platvorm OÜ-d, mistõttu kaebuse esitaja sellekohased väited on asjakohatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur oli kohustatud käesoleva üksikjuhtumi kontrolli käigus koguma tõendeid selleks, et tal oleks võimalik asjas tehtavat maksuotsust motiveerida. Maksumenetluses on tõendiks kõik asjas kogutud andmed, eelkõige aga maksukohustuslaselt saadud teave ja dokumendid. Kuna maksukohustuslasel ei ole maksumenetluses vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus, siis on ta kohustatud teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust ja mitte takistama 2 maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Samas on sätestatud kaasaaitamiskohustusest teatud erandid. Isik võib teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, kui need süüstavad teda ja/või tema lähedasi. Isik peab andma teavet ning esitama dokumendid, kui need ei ole teda süüstavad. Ka Riigikohus on olnud seisukohal, et teabe andmisest ning tõendite esitamisest keeldumise õiguse teke ei saa olla suvaotsus ning seetõttu peab ütluste andmisest keeldumine olema kontrollitav (vt. näiteks Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-25-02). Sellest tulenevalt peab isik maksuhalduri poolt määratud ajal vastama küsimustele, millele vastamine isikut ei süüsta. Samuti peab isik esitama teda mittesüüstavad dokumendid. MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevale õigusele saab tugineda alles pärast maksuhalduri küsimuse ärakuulamist ning iga küsimuse puhul peab isik langetama eraldi otsuse, kas sellele vastamine on teda süüstav või mitte. See tähendab, et isik ei või tugineda MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevale õigusele enne küsimuse kuulamist ning keelduda igasuguse teabe andmisest. Käesoleval juhul on maksukohustuslane maksumenetluses jätnud igasuguse teabe andmata ja dokumendid esitamata. Isik ei või kasutada nn passiivset kaitsetaktikat, keeldudes igasuguse teabe andmisest. Ka 08.02.1996 otsuses Murray v. Ühendkuningriik (41/1994/488/570) on asutud seisukohale, et süüdistatava vaikimise (ütluste andmisest keeldumise) tõlgendamine tema kahjuks ei ole käsitatav konventsiooni art 6 rikkumisena. Süütuse presumptsioonist tuleneva vaikimisõiguse eesmärk on eelkõige asetada riigile kriminaal- või väärteoasjas kohustus tõendada isiku süü ning võtta isikult kohustus tõendada oma süütust. Maksu määramise ja maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole aga PS § 22 lg 2 eesmärgiks. Maksumenetlus ega sellele järgnev halduskohtumenetlus ei ole hõlmatud PS § 22 lg 2 esemelise kaitsealaga (vt. näiteks Riigikohtu üldkogu 17.02.2004 otsus haldusasjas nr 3-1-1120-03, p 16). Ka EIK on rõhutanud, et õigus vaikimisele ja õigus enda vastu mitte tunnistada ei ole absoluutsed. EIK peab võimalikuks teha väljaspool kriminaalmenetlust isiku vaikimise põhjal õiguslikke järeldusi (08.04.2004 otsus asjas Weh v. Austria, p 46). Põhjendatud ei ole ka kaebaja seisukoht, et õigus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest MKS § 64 lg 1 p 6 järgi on igaühel, kes esitab väite, et nõutav teave või dokumendid võiksid kaasa tuua tema enda või tema lähedase süüditunnistamise õigusrikkumises. MKS § 64 lg 1 p-le 6 saab eelkõige tugineda juhul, kui süüteomenetlus on alanud, s. t tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming ning menetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Maksukohustuslane peab samuti põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüstamiseks kasutada. Ka EIK on oma 08.04.2004 otsuses asjas nr 38544/97 p-s 45 võtnud seisukoha, et juhul, kui puudub käimasolev või kavandatav kriminaalmenetlus isiku suhtes, ei pruugi olla tegu enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega. Õigus keelduda teabe andmisest ei ole absoluutne ja iseenesest ei ole väljaspool süüteomenetlust keelatud ka vaikimisest järelduste tegemine (samas p 46). Seos teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ega hüpoteetiline (samas p 56). Kaebuse kohaselt toimub osaühingu juhatuse liikme Raivo Paala suhtes kriminaalmenetlus nr 08930000325, mille sisuks on kriminaalõiguslik etteheide dokumentide mitteesitamises, samuti toimub Raivo Paala suhtes jätkuvalt kriminaalmenetlus asjas nr 1-07-
- Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja väitnud, et tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust seoses maksustamisperioodi aprill kuni juuni 2010 kontrollimisega. Kuna käesolevas maksumenetluses ei ole isegi viidatud toimuvale kriminaalmenetlusele (kriminaalasi nr 08930000325), samuti ei ole põhjendatud vaidlustatud korralduse alusel nõutud teabe ja süüteomenetluse seotust, siis kohtule ei ole selge käesoleva maksumenetluse kattuvus käimasoleva kriminaalmenetlusega. Kohtute infosüsteemi andmetel on kriminaalasjas nr 08930000325 alustatud menetlust 22.10.
- a selles, et Rosneft Partners OÜ nimel tegutsevad isikud on maksuhaldurile esitanud teadvalt valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kajastades ajavahemikul märts
- a kuni veebruar
- a Rosneft Partners OÜ käibedeklaratsioonides ostmisel tasutud 3 käibemaksuna summa 36 miljonit krooni, mille kohta puuduvad ostudokumendid. Eelkirjeldatud kuriteo toimepanemises kahtlustatakse OÜ Rosneft Partners juhatuse liiget Raivo Paalat ja Ahto Kiili. Vaidlusaluse 12.08.2010 korraldusega nr 12.2-3/5880-1 kohustati RKO Platvorm OÜ-d ilmuma 18.08.2010 maksuhalduri juurde ja andma teavet käibemaksu enammakse tekkimisega seonduvate tehingute ja asjaolude kohta maksustamisperioodidel aprill kuni juuni 2010 ning esitama kõik käibemaksu enammakse aluseks olevad ja enammakset tõendavad raamatupidamise algdokumendid. Eeltoodust tulenevalt on maksukohustuslase poolt enese mittesüüstamise privileegi kasutamine õigustamatu, kuna pole selgitatud, milline on seos vaidlusaluse korraldusega nõutud teabe ja kriminaalasja nr 08930000325 vahel või mõne muu võimaliku süüteomenetluse vahel ning kuidas nõutud teave kaebajat või tema lähedasi süüstaks. Enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei laiene maksumenetluses tavapärasele dokumentide esitamise nõudmisele (nt kuludokumendid) ning seega ei välista nende nõudmine käesoleval juhul ka kaasaaitamiskohustust. Kui maksukohustuslane soovib kasutada MKS § 64 lg 1 p 6, siis peab ta põhistama ohtu, et nõutavaid andmeid või tõendeid võidakse tema süüstamiseks kasutada. Seos teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei tohi olla kauge ega hüpoteetiline. Käesoleval juhul ei ole kaebaja põhistanud ohtu, et 2010.aasta aprill-juuni deklareeritud käibemaksu enammakset tõendavaid ja arvestuse aluseks olevaid raamatupidamise algdokumente võidakse tema süüstamiseks kasutada. Pelgalt väide, et osaühingu juhatuse liikme R. Paala vastu on varasemalt alustatud kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 08930000325), mis ei puuduta ei kaebuse esitajat, so RKO Platvorm OÜ-d ega ka käsitletavat maksustamisperioodi, ei anna alust MKS § 64 lg 1 p-st 6 tuleneva õiguse kasutamiseks. Kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud varasem kriminaalmenetlus hõlmaks ka selle perioodi, mille kohta maksuhaldur on 12.08.2010 korralduse andnud, siis on kohtu arvates kaebaja sellekohased väited asjakohatud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja seaduslikul esindaja R.Paalal on õigus kriminaalasjas nr 08930000325 vaikida, kuid selle õiguse alusel ei saa ta nõuda maksuhalduri 12.08.2010 korralduse tühistamist, samuti ei ole ükski kaebuses esitatud väide aluseks vaidlustatud korralduse tühistamisele. Kohus leiab, et vastustaja ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt kaebaja õigusi maksumenetluses eiranud ega vaidlustatud korralduse andmisel EIK lahendites väljendatud seisukohtadega vastuollu läinud, vastupidi, Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 12.08.2010 korraldus nr 12.2-3/5880-1 on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub alus korralduse tühistamiseks ja seega jätab kohus RKO Platvorm OÜ kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4