TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3085 Otsuse kuupäev 29.04.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Gennadi Farafonov kaebus Viru Vangla tekitatud ka

§-s 69 on sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Näiteks piirati kaebuse esitaja vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, paigutati eraldatud lukustatud kambrisse ja keelati kehakultuuriga tegelemine ning kiriku külastamine. Seega piirati oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel. RVastS § 9 lg-s 1 on ette nähtud isiku õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas juhul kui kahju on tekitatud vabaduse võtmisega. Vangistuse ajal on piiratud isiku põhiseaduse § -st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi. Vangistusega kaasnevate piirangute määr on sätestatud vangistusseaduse

1. ja
2. peatükis. Viru Vangla vastuväited Vastustaja on seisukohal, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt, mistõttu ei kuulu kaebaja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Vastustaja märgib, et kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleb tuvastada kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele 2 isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine. Vastustaja rõhutab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on VangS § 69 lg-st 1 tulenevalt eelkõige preventiivse iseloomuga meede, mille eesmärgiks on vanglasisese turvalisuse ja julgeoleku tagamine. Tegemist on täiendavate julgeolekuabinõudega, mida vajadusel võib vangla rakendada lisaks tavapärastele julgeoleku tagamise viisidele, kui viimased ei ole piisavad. Viru Vangla 03.12.2009 käskkirjaga nr 6-1/356-KP kohaldati G. Farafonovi suhtes VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisnes spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna seal ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati Viru Vangla 16.03.2010 käskkirjaga nr 6-1/85-KP tagasiulatuvalt 08.03.2010 seoses asjaolude äralangemisega. Vastustaja selgitab, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise faktiliseks aluseks on kolmanda üksuse spetsialist K. Nikiforovi kogutud informatsioon. K Nikiforov esitas 03.12.2009 õiendi, milles selgitab, et G. Farafonov pani toime vangla julgeolekut ohustava teo. 03.11.2009 lõi kinnipeetav G. Farafonov kinnipeetav Keijo Allikut esimesena ja kui viimane osutas vastupanu, tuli kinnipeetav Farafonovile appi kinnipeetav A. Kokarev. Kinnipeetav K. Allikut peksti kätega ja metallist trenažööri toruga ning meditsiiniosakonnas fikseeriti kinnipeetav K. Allikul vigastused näol ja kehal. K. Nikiforovi õiendist selgub, et G. Farafonov on jätkuvalt negatiivselt meelestatud kaaskinnipeetav K. Alliku suhtes ja on oht, et kätte maksmine füüsiliste arveteklaarimiste näol võib jätkuda, samuti ei ole välistatud, et sellised intsidendid võivad juhtuda ka teiste kinnipeetavatega. K. Nikiforov tugines oma õiendi koostamisel infole, mille ta oli kogunud osakonna videosalvestuste vaatamisel ja vestlustes kaaskinnipeetavatega, seejuures oli K. Nikiforov võtnud kinnipeetavatelt ka kirjalikke seletusi intsidendi kohta. Vastustaja märgib, et füüsilised konfliktid kinnipeetavate vahel on vangla julgeolekut tõsiselt ohustav, seejuures satub ohtu ka kinnipeetavate elu ja tervis, mistõttu on vanglal kohustus ohu tekkimisel võtta tarvitusele vastavad meetmed. Vanglal oli olemas informatsioon, et kaebaja oli toime pannud vangla julgeolekut ohustava teo ning vanglal oli põhjendatud alus arvata, et kaebaja võib jätkata osakonnas füüsiliste konfliktide tekitamist. Vangla ei saanud jääda ootama järgmist õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ootama ära selle saabumist, et kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ennetava meetme kohaldamise kohta on ka Riigikohtu halduskolleegium 13.11.2009 otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud järgmist: Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Kaebaja puhul oli tõenäoline, et kaebaja võib oma käitumisega jätkuvalt seada ohtu vangla julgeoleku. Ka kaebaja eelnev käitumine näitab, et kaebaja võib olla agressiivne ning kaebaja on ka varem kasutanud teiste isikute suhtes vägivalda. Nii oli Tartu Vangla 02.09.2009 käskkirjaga 3 nr 1-4/1297 kaebajale määratud karistus vahistatule kergete kehavigastuste tekitamise eest, mis kinnitab kaebaja kalduvust lahendada konflikte teiste isikutega füüsilise vägivallaga. Lähtuvalt kaebaja kohta kogutud informatsioonist oli vangla julgeoleku tagamiseks vajalik minimaliseerida kaebaja kokkupuuted teiste kinnipeetavatega, mistõttu piirati tema liikumis-ja suhtlemisvabadust, kehakultuuriga tegelemist ning ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Kehakultuuriga tegelemise piiramine oli tingitud asjaolust, et vanglal ei olnud võimalik tagada kaebajale spordisaali/väljaku või trenažööride kasutamist, kuna sellisel juhul oleks kaebaja kokku puutunud teiste kinnipeetavatega. Kehakultuuriga tegelemist kambris vangla ei piiranud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisel kaitses vangla õiguspäraselt vangla julgeolekut ja sealhulgas teiste kinnipeetavate elu ja tervist. Ilmselgelt on vangla julgeoleku ja isikute elu ja tervise kaitse oluline ning kaalub üles piirangud, mis kaasnesid kaebajale tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisel. Viru Vangla kohaldas G. Farafonovi suhtes julgeolekuabinõusid õiguspäraselt, kohaldatud abinõud olid vajalikud, mõõdukad ja proportsionaalsed saavutatava eesmärgi suhtes. Julgeolekuabinõude kohaldamine on vastavalt nõuetele piisavalt põhjendatud, abinõude kohaldamise kaalutlused selged ning vangla otsuse kujunemine jälgitav. Viru Vangla on küll 04.03.2010 vaideotsusega nr 6-25/803-1 tunnistanud kehtetuks G. Farafonovile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, kuid käskkirja kehtetuks tunnistamine ei muuda kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks. Käskkirja, mille alusel kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, ei ole kehtetuks tunnistatud. Viru Vangla 03.12.2009 käskkirjaga nr6-3/2716-D määrati G. Farafonovile distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava suhtes vägivalla tarvitamise eest. Distsiplinaarmenetluse dokumentides esineb ebatäpsusi ja olulisi faktivigu ning distsiplinaarkaristuse käskkiri on ebaselge ja ei ole üheselt arusaadav. Eelnevast tulenevalt tunnistati käskkiri 04.03.2010 vaideotsusega kehtetuks, kuid samas ei välistatud kaebaja süüd rikkumise toime panemisest. Seega oli distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise põhjuseks menetlusvead, mitte asjaolu, et kaebaja süü rikkumise osas oleks olnud tõendamata. K. Nikiforov on nii oma 19.11.2009 ettekandes, mis oli kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbi viimise aluseks, kui ka oma 03.12.2009 õiendis, mis oli julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks, kinnitanud, et kaebaja kasutas K. Alliku suhtes vägivalda. K. Nikiforov tugines oma ettekande ja õiendi koostamisel videosalvestistele ja kinnipeetavatega läbi viidud vestlustele. Videosalvestisi ei ole käesolevaks ajaks enam säilinud, kuid K. Nikiforov on võtnud kahelt kinnipeetavalt 03.11.2009 intsidendi kohta ka kirjalikud seletused, mis kinnitavad, et kaebaja kasutas K. Alliku suhtes füüsilist vägivalda. Kuigi kaebaja pani vangla julgeolekut ohustava teo toime 03.11.2009, ei olnud vanglale kohe teada, et kinnipeetav K. Allikuga kakles just nimelt G. Farafonov. Seega ei saanudki kaebaja suhtes kohe täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada, vaid esmalt oli vaja välja selgitada intsidendi asjaolud. Selleks, et tagada vangla julgeolek, vältida edasisi konflikte ning tagada toimepandud rikkumise segamatu menetlemine lukustati peaspetsialist-korrapidaja 03.11.2009 korralduse nr 1.1-4/76 alusel osakonna S14 kambrite uksed asjaolude välja selgitamiseni. Asjaolude väljaselgitamine hõlmas osakonna kinnipeetavatega vestlemist ning videosalvestiste vaatamist, mis oli aeganõudev. K. Nikiforov esitas 19.11.2009 ettekande, milles selgitas, et intsidendiga oli seotud G. Farafonov ning tegi ettepaneku alustada G. Farafonovi suhtes distsiplinaarmenetlust. 20.11.2009 käskkirjaga nr 6-1/337-KP paigutati kaebaja raske distsipliinirikkumise tõttu eraldi VangS § 63 lg 4 alusel kuni distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri anti välja 03.12.2009 ning kuni käskkirja välja andmiseni puudus kaebajal võimalus edasiste füüsiliste konfliktide tekitamiseks. 4 Seega ei olnud enne 03.12.2009 otsest vajadust kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, kuna vangla julgeolek oli tagatud muul moel. Kuna alates 03.11.2009 oli osakond S14 lukustatud ja alates 20.11.2009 oli kaebaja eraldi paigutatud, siis ei olnud intsidendist möödunud kuu alusel võimalik teha järeldust, kas kaebaja suudab edaspidi konfliktidest hoiduda või mitte. Vastustaja nõustub, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kaasnevad teatud piirangud, kuid vastustaja rõhutab, et kaebajale kaasnenud piirangud olid tingitud kaebaja enda käitumisest ning kohaldatud õiguspärase käskkirja alusel. Samas ei nõustu vastustaja,

§ 69

kohaldamine on käsitletav vabaduse võtmisena, vaid leiab, et isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on sisuliselt tegemist isiku suhtes vanglasisese rangema režiimi kohaldamisega. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja väitel on talle tekitatud mittevaralist kahju sellega, et Viru Vangla kohaldas tema suhtes 03.12.2010 alusetult täiendavaid julgeolekuabinõusid piirates tema vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust, paigutades teda eraldatud lukustatud kambrisse ja keelates tal kehakultuuriga tegelemise. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 7 lg-le 1 võib isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui tema õigusi on rikutud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes. Seega on antud asjas esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks, et väidetav kahju on kaebajale tekkinud Viru Vangla õigusvastase tegevuse tõttu, mis rikkus tema õigusi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused sätestab vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1. Vastavalt VangS § 69 lg-le 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. 02.06.2010 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-10 märgib Riigikohtu halduskolleegium,

§ 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le

1. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud, sest kohus saab kontrollida üksnes, kas kaalumisviga täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul esines või mitte, kuid kohus ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. J. K. ei ole kaebuses vanglale ette heitnud kaalutlusõiguse piiride või eesmärgi rikkumist. Seetõttu tuleb kaebuse lahendamiseks selgitada, kas kaalutlusõigust teostati kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid ning kaaluti põhjendatud huve ( otsuse p 11). Edasi märgib kolleegium eelosundatud otsuses, et asjas nr 3-3-1-63-09 on kolleegium VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante 5 vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kolleegium on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Eeltoodut arvestades ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises ( otsuse p 12) Antud juhul kohaldati Gennadi Farafonovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et 03.11.2009 pani G. Farafonov toime vangla julgeolekut ohustava teo, mis seisnes kaaskinnipeetavaga füüsilises arveteõiendamises. Kohus nõustub vastustajaga, et füüsilised konfliktid kinnipeetavate vahel on lisaks kinnipeetavate elu ja tervise ohustamisele ka suureks ohuks vangla julgeolekule tervikuna. Kaebuse esitaja väitel ei ole ta pannud toime rikkumist, millega seoses tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati. Seda tõendab kaebaja arvates asjaolu, et talle selle teo eest määratud distsiplinaarkaristus on Viru Vangla poolt tühistatud. Kaebuse esitaja arvates ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine rohkem kui kuu aega pärast väidetava rikkumise toimepanemist ka põhjendatud, täiendavaid julgeolekuabinõusid oleks pidanud kohaldama vahetult pärast rikkumise toimepanemist. Vahejuhtumile järgnenud kuu on kaebaja väitel olnud piisavaks tõendiks, et kaebuse esitaja ei ole mingisugust soovi ega kalduvust täiendavate rikkumiste toimepanemiseks. Vaidlust ei ole selles, et 03.11.2009 toimus kinnipeetavate vahel kaklus, mille tagajärjel kinnipeetav Keijo Allik sai kehavigastusi. Kuna intsidendi asjaolud ei olnud vanglale koheselt selged, siis selleks, et vältida edasisi konflikte ning tagada vangla julgeolek, lukustati peaspetsialist-korrapidaja 03.11.2009 korralduse nr 1.1-4/76 alusel osakonna S14 kambrite uksed asjaolude välja selgitamiseni ( tl 28). 19.11.2009 on vangla III üksuse juht K. Nikiforov esitanud 03.11.2009 asetleidnud intsidendi kohta ettekande ( tl 45). Ettekandest nähtub, et asjas läbiviidud uurimise tulemusena on selgunud, et intsidendiga oli seotud G. Farafonov, kes pani toime raske rikkumise, mis seisnes teise kinnipeetava ründamises ja peksmises. K. Nikiforov on teinud ettepaneku alustada G. Farafonovi suhtes distsiplinaarmenetlust. K. Nikiforovi ettekandes märgitud asjaolusid kinnitavad ka kinnipeetavatelt 09.11.2009 ja 13.11.2009 võetud seletused, mis esitati kohtule tutvumiseks ( kinnine ümbrik ametialaseks kasutamiseks - tl 65). 20.11.2009 käskkirjaga nr 6-1/337-KP paigutati kaebaja raske distsipliinirikkumise tõttu eraldi VangS § 63 lg 4 alusel kuni distsiplinaarmenetluse lõpetamiseni ( tl 29). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri anti välja 03.12.
2. Selle käskkirja alusel paigutati kaebaja 20 ööpäevaks kartserisse. Asjaolu, et Viru Vangla tunnistas eelnimetatud käskkirja 04.03.2010 vaideotsusega ise kehtetuks põhjusel, et käskkiri sisaldas ebatäpsusi ja faktivigu, ei ole kohtu arvates käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv. Asjakohatu on ka kaebuse esitaja väide, et vahejuhtumile järgnenud kuu on olnud piisavaks tõendiks, et kaebuse esitajal ei ole mingisugust soovi ega kalduvust täiendavate rikkumiste toimepanemiseks. Kuna alates 03.11.2009 oli osakond S14 lukustatud ja alates 20.11.2009 oli kaebaja eraldi paigutatud, siis ei olnud intsidendist möödunud kuu alusel vanglal võimalik teha 6 järeldusi, kas kaebaja suudab edaspidi konfliktidest hoiduda või mitte. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et enne 03.12.2009 ei olnud otsest vajadust kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, kuna vangla julgeolek oli tagatud muul moel. Kohus on seisukohal, et G. Farafonovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ennetava abinõuna oli õiguspärane ja põhjendatud, kuna vanglal oli informatsioon, et kaebaja oli toime pannud vangla julgeolekut ohustava teo ning vanglal oli põhjendatult alus arvata, et kaebaja võib osakonnas jätkata füüsiliste konfliktide tekitamist kinnipeetavate vahel. 03.12.2009 käskkiri nr 6-1/356-KP täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks sisaldab asjakohaseid kaalutlusi ning on proportsionaalne. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine Viru Vangla 03.12.2009 käskkirjaga nr 6-1/356-KP oli õiguspärane, siis vangla ei ole vangla kaebaja õigusi rikkunud. Seega puudub alus kahjunõude rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 7