Obsah (11)

§ 208§ 110§ 111§ 101§ 115§ 127§ 128§ 221§ 73§ 116§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-47652 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 208

lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks anda ostjale üle olemasolev, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatav asi ning teha võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on võtta asi vastu ja tasuda ostuhind rahas. Pooltevahelise 21.07.2005 notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu p. 1.1 kohaselt on müügilepingu esemeks Heldri tee 1 asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Vaidlust ei ole, et kinnistu omandiõigus on hagejatele üle läinud ning hagejad on selle eest tasunud kokkulepitud hinna 735 050 krooni.

1. 21.07.2005 leping sisaldas müüja ja ostja täiendavate kokkulepetena müüja kohustust säilitada ümbritsevat keskkonda ning tagama kommunikatsioonitrassidega liitumise ainult ostja poolsete käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Muude kommunikatsioonide (side, arvutivõrgu, televisiooni, drenaaži) liitumistasud tasub ostja (lepingu p-d 3.1.1 ja 3.1.2). Ostja täiendavad kohustused on sätestatud lepingu p 3.2 alapunktides. Muu hulgas oli ostja kohustuseks sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping AS-iga Morrison Invest (drenaaživõrkude, vee- ja kanalisatsioonivõrkude, siseteede ja haljasalade hooldus, lumekoristus, tänavavalgustus, patrullteenistus) hiljemalt lepingu sõlmimise päeval (21.07.2005) ning täita lepingu lisaks nr 2 olevaid AS Morrison Invest protseduurireegleid.
2. AS Morrison Invest poolt enne kostjaga lepingu sõlmimist 15.06.2005 hagejatele tehtud Heldri tee 1 krundi nr 1 hinnapakkumisest selgub, et krundi hind 735 050 krooni sisaldab maa maksumust, liitumist veevõrguga, liitumist kanalisatsioonivõrguga, liitumist gaasivõrguga, liitumist elektrivõrguga 25 A. Sama tuleneb hageja II ja kostja vahelisest 15.06.2005 lihtkirjalikust kokkuleppest. Eeltoodust järelduvalt olid hagejad ostuhinna tasumisega tasunud ka kommunikatsioonitrassidega liitumise tasud.
3. Kohtu hinnangul on väär kostja väide, et kostjal oli õigus keelduda hagejate tasuta lülitamisest AS Morrison Invest elektrivõrku, kuna hagejad ei olnud täitnud kõiki lepingus sätestatud kohustusi, sh kohustust täita protseduurireegleid ja sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping.

§ 110

lg 1 sätestab võlgniku õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest eeldusel, et see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest 6 ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. 29. Kostja on keeldunud võimaldamast hagejatele täiendava tasuta elektrivõrguga liitumist põhjusel, et hagejad on väidetavalt rikkunud ostu-müügilepingust tulenevaid oma kohustusi sõlmida leping AS-iga Morrison Invest ja täita AS Morrison Invest protseduurireegleid. AS Morrison Invest ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks.

§ 110

ja § 111 näevad oma kohustuste täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi ette lepingupooltele vastastikuste kohustuste olemasolu korral. Kohus leidis, et kostja tõlgendus, et kommunikatsioonitrassidesse liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi lepingus ostja kohustustena sätestatud kohustuste täitmine hagejate poolt, ei vasta seadusele. Lepingu sõlmimisele eelnenud poolte kokkulepetest nähtuvalt sisaldas kinnistu müügihind liitumistasusid, sh elektrivõrguga liitumist. Seega elektrivõrguga liitumise võimaldamise kohustuse vastastikuseks kohustuseks on kinnistu ostuhinna tasumise kohustus. Hagejad on selle kohustuse täitnud.

1. Kostja seisukohtadest, samuti 15.06.2005 kostja ja hageja II kokkuleppest nähtub, et p-s 3.2 sätestatud tingimused olid kostjale eriti olulised seetõttu, et kostja eesmärk oli tagada kostja ja AS Morrison Invest poolt tehtud investeeringute tasuvus. Kostja väidetel just sellepärast annab üksnes kõigi p-s 3.2 loetletud tingimuste täitmine hagejale õiguse nõuda kostjalt tema kohustuste täitmist, mis tulenevad otseselt ostu-müügilepingust.
2. Soov tagada investeeringute tulukus, ei anna alust vaadelda lepingu p-des 3.2.1-3.2.6 sätestatud tingimusi ostu-müügilepingu oluliste tingimustena, nagu kostja väidab. On selge, et kommunikatsioonide olemasolu ja liitumise võimalus tõstavad kinnistu hinda ning investeeringute kulusid on võimalik seeläbi katta. Ostu-müügilepingu olemusega ei ole kooskõlas ja lepingu eesmärgiks ei saa olla ühe lepingupoole soov saada tehtud investeeringutelt jätkuvalt kasu määramatu ajani tulevikus. Samuti ei ole ostumüügilepingu olemuseks reguleerida ühe lepingupoole ja kolmanda isiku vahelisi võlasuhteid. Kui kostja soovis tagada, et hagejatele võõrandatav kinnistu jääks kasutama kostja rajatud kommunikatsioone ja selle eest tasuma, oli võimalus müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal sõlmida asjaõiguskokkulepe vastava koormatise kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellise kohustuse kinnistusraamatusse kandmisele viidati ka hageja II ja kostja vahelises lihtkirjalikus kokkuleppes. Eeltoodust tulenevalt ei saa lepingu p-dest 3.2.1-3.2.6 tulenevate hagejate kohustuste täitmist lugeda lepingu p-s 3.1.2 sätestatud liitumise võimaldamise eeltingimuseks. Ostu-müügilepingu olulisteks tingimusteks on kokkulepped selles, millistele tingimustele peab vastama ostumüügilepingu ese ja milline on ostuhind, lisaks on olulised omandiõiguse ja valduse üleandmisega seotud tingimused. Pooled on eelnimetatud tingimuste osas kokkuleppele jõudnud selliselt, et ostuhind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega ning liitumise võimaldamine on kostja kohustus. 32.

§ 111

lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leidis, et kostja keeldumine hagejatele elektrivõrguga liitumise võimaldamisest on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hagejad on selle kohustuse täitmiseks ostu-müügilepingust tulenevad kohustused täitnud. Hagejad on ostuhinna tasunud ning kostja põhjendamatult tuletab aluse oma kohustuste täitmisest keeldumiseks hageja ja kolmanda isiku vahelistest lepingulistest suhetest.

1. Kuna kohus leidis, et lepingu p-des 3.2.1-3.2.6 sätestatud kohustused ei ole vastastikus seoses kostja kohustusega tagada tasuta liitumine, ei oma asjas tähtsust, kas hagejad neid kohustusi täitsid või mitte. Asjas esitatud tõenditega, eelkõige AS Morrison Invest poolt 7 hagejatele muuhulgas kaeveloa ja ehitusprojekti kooskõlastamise eest esitatud arvega, hagejate kirjadega, milles teatatakse kaevetööde lõppemisest, ning nende kirjade saatmist tõendavate tähtkirja kviitungitega, on tõendatud, et hagejad täitsid ka nendest lepingu punktidest tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et hagejad sõlmisid lepingu p. 3.2.
2. nimetatud hoolduslepingu, on kostja ise õigeks võtnud. Kostja tõlgenduse kohaselt andis hagejate taganemine hoolduslepingust kostjale õiguse elektriühendus katkestada. Seega leiab kostja sisuliselt, et ostu-müügilepingus kokkulepitud kostja kohustuste täitmisest keeldumine on kohaldatav sanktsioonina hageja ja ostu-müügilepingu pooleks mitteoleva isiku vahelise lepingu täitmise tagamiseks. See ei saa olla ostu-müügilepingu eesmärgiks ja ka põhikohustuseks.
3. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostjal ei olnud õiguslikku alust oma kohustuste täitmisest keelduda. Seega on kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega ostu-müügilepingut rikkunud. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kahju hüvitamist (

§ 101

lg 1 p 3).

§ 115

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. Olukorras, kus AS Morrison Invest on pakkunud kostjatele tasulist liitumist ning sidunud tasuta liitumise täiendavate tingimuste täitmisega, kuid nende tingimuste hagejate poolt täitmisele vaatamata ei ole liitumist võimaldatud, kostja on kinnitanud, et liitumise pidi vastavalt kostja ja AS Morrison kokkuleppele teostama AS Morrison Invest, ei pidanud hagejad enne kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist andma kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega (

§ 115lg 3).

13.04.2006 liitumispakkumises on AS Morrison Invest teatanud hagejatele, et võrguettevõtja võimaldab tasuta liitumise üksnes juhul, kui hagejad tasuvad elektrivõlgnevuse ja viivised kokku 2 230,19 krooni, täidavad protseduurireegleid ning teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejad tasusid selle võlgnevuse õigusrahu saavutamise nimel. Hiljem on AS Morrison Invest leidnud, et hagejatel on tasumata kasutatud elektri eest 2005.a lõpust kuni 2006.a aprillini üle 80 000 krooni. See näitab samuti ilmekalt, et kostja ja AS Morrison Invest soovisid oluliste kommunikatsioonide kasutamise võimaluste piiramise kaudu tagada, et hagejad täidaksid hoolduslepingut ja protseduurireegleid (mis muuhulgas kohustavad hankima AS-ilt Morrison Invest kooskõlastused ning kehtestavad tasu nende kooskõlastuste eest) sõltumata sellest, kas vastu mingit teenust saadi või mitte. 35.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.

§ 127

lg-test 3 ja 4 tuleneb, et lepingulise kohustuse rikkumise puhul on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks kahju ettenähtavus ning kahju tekkimise põhjuslik seos kahju tekitanud asjaoluga. Kui kostja ei oleks ostu-müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, oleksid hagejad saanud elektrivõrguga liituda, ilma selle eest juba tasutud ostusummale lisaks mingit tasu maksmata. Seega on kostja lepingurikkumise tõttu teisele võrguettevõtjale tasutud liitumistasu võrra hagejate vara vähenenud, mis on otseseks varaliseks kahjuks

§ 128lg 3 mõttes.

Kuna kostja tahtlikult ja põhjendamatult keeldus hagejatele tasuta liitumise võimaldamisest, olid hagejad

§ 221

lg 1 p 2 ja § 222 lg 5 kohaselt õigustatud tellima elektrivõrguga liitumise kostja kulul teiselt ettevõtjalt. Kostja pidi lepingu sõlmimisel seda võimalust ette nägema. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt välja 47 781,64 krooni. Selle summa tasumine nähtub 15.08.2007 hageja II ja AS Fortum Elekter vahelisest liitumislepingust. 36. Samuti on

§ 128lg 3 alusel põhjendatud õigusabikulu hüvitamise nõue.

AB Aivar Pilv arve ja kulude spetsifikatsiooni kohaselt on hagejale I esitatud arve õigusabi osutamise eest suhtlemisel AS-iga Morrison Invest ja Energiaturuinspektsiooniga seoses 8 Heldri tee 1 elektrienergiaga varustamisel. Võttes arvesse, et 13.04.2006 liitumispakkumises viidatakse kostja ja AS Morrison Invest kokkuleppele, mille kohaselt kinnistu omandajate liitumise tagab AS Morrison Invest, on pahatahtlik kostja väide, et osutatud õigusabi ei ole seotud kostja kohustuste täitmisega ning kostja selle hüvitamise eest ei vastuta. Hagejad on kasutanud õigusabi, et koostada ja esitada pretensioone ja nõudmisi ostu-müügilepingus kokkulepitud tasuta liitumise saamiseks. Seega on õigusabikulu näol tegemist kahju ärahoidmisele või vähendamisele suunatud kulutusega. 37. Liitumislepingu Fortum Elekter AS-iga on sõlminud hageja II. Seega tekkis liitumistasu maksmise kohustus hagejal II. AB Aivar Pilv on õigusabi arve esitanud hagejale I, spetsifikatsioonist nähtuvalt oli advokaadibüroo kliendiks hageja I. Hagejad on Heldri tee 1 kinnistu kaasomanikud võrdsetes osades. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on hagejad

§ 73

lg 1 kohased solidaarvõlausaldajad, mistõttu on põhjendatud hagis nõutud kahjusumma väljamõistmine mõlemale hagejale, sõltumata sellest, kes sõlmis lepingud, millega kulu kandmise kohustus tekkis. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 10.06.2010 otsus osaliselt ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2. Kohtu seisukoht, et kostja keeldumine võimaldada hagejatele elektrivõrguga liitumine, oli vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole õige. Lepingupoole keeldumine oma kohustuste täitmisest oleks vastuolus hea usu põhimõttega juhul, kui keeldumise põhjus oleks otsitud, ei oleks lepingust tulenevalt prognoositav või kui keeldumise ajend oleks tühine. Kõik need tunnused käesoleval juhul puuduvad. Kohtu väide, ei hagejad on oma müügilepingust tulenevad kohustused täitnud, ei ole õige. Vastavalt müügilepingu p 3.1.2 ei sõltunud liitumisõiguse saamine üksnes hagejate poolt kinnistu müügihinna tasumisest. Selleks tuli hagejatel täita mitmeid muid kohustusi (p.3.2). Peapõhjus, miks kostja keeldus hagejatele liitumist tagama, oli hagejate poolt hoolduslepingu ülesütlemine. Hoolduslepingu sõlmimine ja püsiva hoolduslepingu olemasolu olid niivõrd olulised, et müügilepingusse lisati spetsiaalne p 3.2.1, mis kohustas hagejaid hoolduslepingut sõlmima. Sealjuures müügilepingu p 3.2.7 pani hagejatele kohustuse tagada hoolduslepingu sõlmimine ka kinnistu võõrandamisel selle järgneva omandaja poolt. Vastavalt müügilepingu p-le 3.1.2 oli kostja kohustus tagada hagejatele trassidega liitumine tingimuslik ning selle kohustuse täitmine sõltus sellest, kas hagejad täidavad omapoolsed lepingu p-s 3.
3. nimetatud kohustused. Hoolduslepingu ülesütlemisega hagejad rikkusid oma kohustust. Alates sellest langes kostjal ära kohustus tagada hagejatele elektrivõrguga liitumine. Hagejatele olid müügilepingu p 3.2.1 ja 3.1.2 tingimused arusaadavad ning hoolduslepingu ülesütlemise tagajärjed teada. Seega, peatades elektrivõrguga liitumise, kuni hagejad on müügilepingu p 3.2 rikkumise kõrvaldanud, ei rikkunud kostja lepingut ning tema tegevus ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
4. Kohtu väide, et kostja tahtlikult ja põhjendamatult keeldus hagejatele tasuta liitumise võimaldamist, ei ole õige. Müügilepingu p 3.1.2 tähendas seda, et hagejatele kinnistu valduse üleandmisel oleks elektrivõrk välja ehitatud ja hagejatel võimalus sellega liituda. Selle kohustuse kostja täitis, sest elektrivõrk oli olemas ja hagejad hakkasid elektrienergia ajutise ostu-müügi-lepingu alusel elektrit tarbima. Alaline elektrivõrguga liitumisleping jäi sõlmimata, kuna hagejad ütlesid hoolduslepingu üles ega soovinudki elektrienergiat edaspidi AS-lt Morrison Invest osta. Hagejad panid ennast ise olukorda, kus nad ei saanud tasuta liitumist kostjalt ega AS-lt Morrison Invest. Seetõttu puudub põhjuslik seos kostja 9 tegevuse ja hagejate poolt teisele võrguettevõttele makstud 47 781,64 krooni vahel. Kohtu poolt

§ 221

lg 1 p 2 ja § 222 lg 5 kohaldamine on põhjendamatu, sest käesoleval juhul puuduvad selleks seaduses ettenähtud alused. Asi vastas lepingutingimustele. Liitumine elektrivõrguga oli tingimuslik. Need tingimused ei saabunud hagejate süü tõttu.

1. Kohus ei ole õigesti hinnanud kostja seisukohti, kui väitis, et seadusele ei vasta kostja tõlgendus, et liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi lepingus sätestatud ostja kohustuste täitmine hagejate poolt. Käesolevasse vaidlusesse ei kuulu kõigi müügilepingu punktide arutelu, küll aga vastuse andmine küsimusele, kas esines müügilepingus punkte, millede rikkumine hagejate poolt vabastas kostja kohustusest tagada hagejatele elektrivõrguga liitumine ja kas hagejad on oma kohustusi rikkunud. Kostja viitas müügilepingu p-le 3.2 ja 3.2.1, mida hagejad rikkusid ning mis andis kostjale õiguse mitte täita lepingu p-s 3.1.2 võetud kohustust. Kohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas hagejad rikkusid müügilepingu p 3.2.1 või mitte.
2. Kohus leidis, et kostja õiguse ja hagejate kohustuse vahel puudub piisav seos. Kohtu sellekohane väide on ebaõige, sest müügilepingu p 3.1.2 on esitatud kostja kohustused, p 3.2 (eelkõige 3.2.1) hagejate kohustus ning p 3.1.2 tingimused, mis peavad hagejate poolt olema täidetud. Seost lepingu nende punktide vahel ei eitanud ka hagejad.
3. Ebaõige on ka kohtu tõlgendus

§ 110ja § 111 kohta.

Kohus leidis, et kostjal ei olnud õigust keelduda liitumise võimaldamisest, sest lepingu p 3.2 võtavad hagejad kohustused mitte kostja, vaid kolmanda isiku AS Morrison Invest ees. Viimane ei ole aga müügilepingu pool. Lepingus võivad pooled panna kohustusi nii teineteise kui ka kolmandate isikute suhtes ning seada tingimuse, et omapoolne kohustus täidetakse üksnes tingimusel, kui täidetakse mingi sooritus kolmanda isiku kasuks.

§-st 111 lg 2 tuleneb, et lepinguga võib panna kohustusi mitme isiku suhtes.

1. Kostja ja AS Morrison Invest tegevus ei olnud õigusvastased. Õigusvastasuse puudumist tõendavad Energiaturu Inspektsiooni 04.07.2006 otsus nr 2-7/110 ja 07.03.2007 otsus nr 2-7/
2. AS Morrison Invest ja kostja ei olnud kohustatud hagejatele liitumislepingut sõlmima ega võrguühendust tagama, sest hagejad ei aktsepteerinud AS Morrison Invest 13.04.2006 kirjaga nr 06/56 tehtud liitumispakkumist. Ka langes ära kohustus tagada elektrivõrguga liitumine seetõttu, et hagejad rikkusid EITS § 68, olles 04.04.2006 omavoliliselt lahti ühendanud võrguühenduse ning seejärel omavoliliselt taasühendanud oma elektripaigaldise Heldri elamurajooni elektrivõrku. Need olid samuti põhjused, miks liitumislepingut hagejatega ei sõlmitud. Rikkudes menetlusnormi kohus ei põhjendanud, miks ta kostja neid argumente ei arvestanud ning kostja esitatud tõendeid ei analüüsinud.
3. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 101lg 3.

Seaduse sellest sättest lähtudes tulnuks maakohtul anda hinnang kostja väitele, et hagejad panid ennast ise olukorda, kus AS-i Morrison Invest elektrivõrguga liitumine ei olnud võimalik. Seega teisele võrguettevõttele tasutud 47 781,64 krooni ja AB-le Aivar Pilv tasutud 13 216 krooni ei olnud kostja poolt tekitatud kahju. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagejate nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10
3. Apellatsioonkaebuses on kostja valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud poolte vahel 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostumüügilepingu tingimusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi kostja vastuväidetele vaatamata rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii lepingus kokkulepitud tingimuste sisustamise, vastastikuste kohustuste kindlaksmääratlemise, kostja poolse lepingu rikkumise, kahju põhjustamise kui ka hüvitamisele kuuluva kahju suuruse osas. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
4. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et

§ 208

lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõiste järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude hüvitamist on ostjal õigus nõuda

§ 101lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel.

Võlausaldajal on võimalik valida

§-s 101 sätestatud õiguskaitsevahend, mida ta võib kooskõlas

§ 101lg-ga 2 kasutada eraldi või koos, kui neid saab üheaegselt kasutada.

Hagejad nõuavad

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 alusel kahju hüvitamist.

§ 115

lg 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta ei täida kohustust, või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kohustuse täitmise asemel võib

§ 115

lg 3 alusel nõuda kahju hüvitamist täiendavat tähtaega määramata mh ka juhul, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega

§ 116lg 2 pde 1-4 tähenduses.

51. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja kohustus tagada hagejatele elektrienergiaga liitumine on sätestatud 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingus ning sellele kostja kohustusele vastab hagejatepoolne kohustus maksta kinnistu ostu-müügi hind. Kuna hagejad on kinnistu hinna kostjale tasunud ning kostja on sellele vaatamata keeldunud hagejatele lisatingimusteta elektrienergiaga liitumise tagamisest, on hagejad õigustatud nõudma täitmise asemel kahju hüvitamist (

§ 114lg 4).

Samuti võib kostjapoolset lepingurikkumist pidada

§ 116

lg 2 p-d 1-4 järgi oluliseks ning seetõttu on hagejatel õigus nõuda

§ 115

lg 3 järgi kahju hüvitamist kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. 52. Õige on maakohtu seisukoht, et hagejate kantud kulutused on kahjuks

§ 127mõttes.

Hüvitatava kahju liigid on sätestatud

§-s

1. Selle paragrahvi
2. lõike järgi on otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamise tõttu kantud kulud. Hagejate kahjuks on maksud liitumistasu ja kulutused õigusabile, mida hagejad on kandnud ostumüügilepingus kokkulepitud tingimustel elektrienergiaga liitumise saavutamiseks. Sellised kulud on käsitatavad

§ 127ja § 128 lg 3 järgi hüvitamisele kuuluva otsese 11 varalise kahjuna.

53. Hagejatele tekkinud kahju on

§ 127

lg 4 järgi põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega, kuna kostja poolt 21.07.2005 sõlmitud kinnistu ostu-müügilepingu täitmise korral ei oleks hagejad pidanud elektrienergiaga liitumiseks lisaks kinnistu ostumüügihinna tasumisele muid kulutusi kandma.

1. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja kohustusele tagada hagejatele elektrienergiaga liitumine vastas hagejate kohustus tasuda kostjale kinnistu ostu-müügi hind. Seetõttu on kaebuse väited, mis püüavad seostada kostja kohustuse täitmise eeldust lepingu muude tingimustega s.h lepingu p-s 3.2.1 sätestatud hagejate võimalikku kohustusega sõlmida hooldusleping AS-ga Morison Invest, ainetud. Kuna vaidlust ei ole selles, et kinnistu ostu-müügihind on kostjale tasutud, ei pidanud maakohus võtma seisukohta küsimuses, kas hagejad on ostu-müügilepingu muid tingimusi nõuetekohaselt täitnud või mitte.
2. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 12