3-10-2925/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2925 Otsuse kuupäev

1. veebruar 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Janek Toompuu kaebus Tartu Vangla 18.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1603 ja 26.08.2010.a käskkirja nr 14/1716 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Janek Toompuu Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24.veebruaril
2. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Vangla 18.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1603 karistati Janek Toompuud noomitusega Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1 ja 7.2.17 süülise rikkumise selle eest, et tema 09.08.2010 kella 20.05 ajal ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele võtta tualettruumi põrandalt ära põrandalapp. Tartu Vangla 26.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1716 karistati Janek Toompuud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 ja vangistusseaduse § 37 lg 1 süülise rikkumise eest distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et tema 19.08.2010 kella 17.30 paiku ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda koristustööle eelvangistushoone 5.sektoris. 1 08.09.2010 esitas J.Toompuu käskkirjade peale vaide. Tartu Vangla direktori 14.10.2010 vaideotsusega nr E5 410 jäeti vaie rahuldamata. 10.11.2010 esitas Janek Toompuu Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 18.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1603 ja 26.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1716 tühistamiseks. Pooled andsid nõusoleku lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused
4. Janek Toompuu palub tühistada Tartu Vangla 18.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1603 ja 26.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1716, kuna karistused on määratud alusetult ja ebaõiglaselt. Kaebaja märgib, et 09.09.2010 õhtuse loenduse ajal andis valvur Bronzov kaebuse esitajale korralduse võtta WC ukse eest põrandalt üles põrandalapp ja mujale panna. Kaebuse esitaja ei soovinud panna põrandalappi näorätikuga sama konksu otsa. Sellepärast ta sinna ei riputanud ja küsis, et kuhu lapp panna, mispeale valvur lõi põrandalapi lihtsalt uksest välja. Alles peale vaide esitamist sai kaebuse esitaja teada, et ta võib põrandalappi radiaatoril kuivatada. Radiaatori peal kuivatamise juures on aga miinuseks see, et sel aastaajal ei köetud ja märg lapp vastu plekki ei kuiva, vaid läheb kopitama ning haisema. Põrandalapi olemasolu koha pealt ükski vangistust reguleeriv seadus ega õigusakt ei ütle, kas kinnipeetaval tohib koristustarbeid olla ja kus ta neid hoiab, kamber peab aga korras olema. Kaebuse esitaja leiab, et põrandalapi hoidmine ja kuivatamine WC ukse ees põrandal õhuringluse käes on igati õigustatud, kuna WC ukse all on 1,5 cm vahe. Kaebaja leiab, et vale on ka Bronzovi väide, et põrandalapiks oli käterätt, sest tegemist oli pesumajast saadud käteräti tükiga, mis on maha kantud ja mida korrapidajad ise jagavad koristustarveteks. Kaebaja märgib, et noomituse määramine oli ebaõiglane, ning et oleks piisanud ka valvuri ütlemisest , et talle ei meeldi põrandalapp põrandal, sest teisi pole see varemalt häirinud. Kaebaja märgib, et talle jääb arusaamatuks karistamise eesmärk olukorras, kus pole selge kuidas korraldust tuli täita, ehk kuhu tuli põrandalapp panna. Korraldus oleks pidanud olema selge, et seda täita, valvur oleks pidanud ütlema konkreetselt, kuhu põrandalapp panna, mitte aga selle jalaga uksest välja lööma.
5. 19.08.2010 andis vanglateenistuse ametnik kaebuse esitajale korralduse minna sektori koridori koristama. Seepeale näitas kaebuse esitaja A.Bronzovile eelmise päeva käskkirja nr 1-4/1603 ja palus seda lugeda. 18.08.2010 käskkirja nr 1-4/1603 põhjenduste kohaselt ei peetud otstarbekaks karistada teda töölt eemaldamisega, „kuna kinnipeetav ei osale tööhõives“. Hiljem, kui kontaktisik tuli tutvustama ettekannet menetluse alustamiseks, sai kaebuse esitaja kontaktisikult teada, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus tööst keeldumise ja korraldusele mitteallumisega. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud 19.08.2010 tööle minema, kuna lähtus viimasest käskkirjast, kus oli märgitud, et ta ei osale tööhõives. Vaideotsusest saab järeldada, et ta sai distsiplinaarkaristuse tulenevalt ametniku eksimusest. Vastustaja vastuväited 2
6. Tartu Vangla palub jätta Janek Toompuu kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja on seisukohal, et vanglateenistuse ametniku korraldused olid mõlemal juhul seaduslikud ja kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslikud ning viimane jättis korraldused tahtlikult täitmata. Põrandalapi üles võtmise korralduse täitmata jätmist ei õigusta kaebuse esitaja seletus, nagu ei oleks seda korraldust võimalik täita, kuna pole teada, kuhu lapp tuleks panna. Halduskohtule esitatud kaebuses möönab kaebuse esitaja ise, et valvur A.Bronzov viitas võimalusele riputada lapp konksu otsa, kuid kaebuse esitaja ei soovinud seda teha, kuna ei tahtnud riputada lappi näorätikuga sama konksu otsa. Igas kambris on asjade riputamiseks 4 konksu, st kaebuse esitaja ei pea riputama põrandalappi näorätiga sama konksu otsa. Lisaks on kambris olemas radiaator ja tualettruumis plastikust prügikorvid, mille peale laotades oleks põrandalapi kuivamisvõimalus oluliselt kiirem kui põrandal. Ei ole usutav, et kaebuse esitaja ei ole nimetatud võimaluste peale ise tulnud - põrandalapi kuivatamine sellisel viisil on igal juhul enamlevinud, sest põrandal üldjuhul asju ei kuivatata. Samal põhjusel peab vastustaja põhjendust, et radiaatori peal võib lapp minna haisema, ennastõigustavaks ja otsituks vastutusest vabanemise eesmärgil.
7. Samuti ei õigusta koristustööle minemata jätmist 18.08.2010 käskkirjas nr 1-4/1603 sisalduv lauseosa: „kuna kinnipeetav ei osale tööhõives“, sest tegemist on asjasse mittepuutuva haldusakti põhjendusega, mida tuleb mõista nii, et kõnealuse käskkirja väljaandmiseni ei olnud kaebuse esitajale veel antud korraldust tööle minna ja seega ei olnud ta selleks ajaks tegelikult tööhõives osalenud. Vanglateenistuse suuline korraldus on haldusakt, mis kuulub viivitamata täitmisele. Teise haldusakti põhjendused ei ole käsitletavad eraldi haldusaktina ega vabasta kaebuse esitajat töökohustusest. Vangla majandustööle määramise käskkiri oli kehtiv ja kaebuse esitaja oli sellest kindlasti teadlik. Isegi juhul, kui kaebuse esitajat ei oleks käskkirjaga majandustööle määratud, ei oleks see õigustanud korralduse täitmata jätmist. Kaebuse esitaja on teadlik VangS § 37 p-st 1 tulenevast töötamise kohustusest, samuti kohustusest hoida korras oma elu- ja olmeruumid ja seega pidi ta aru saama, et korraldus tööle minna on seaduslik. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajale 09.08.2010 antud suuline korraldus võtta põrandalt üles põrandalapp ja 19.08.2010 antud suuline korraldus minna sektori koridori koristama olid seaduslikud ja kaebuse esitajale viivitamata ja vaidlustamata täitmiseks kohustuslikud. Vastustaja tugineb siinkohal Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-103-06 väljendatud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge: „Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.“. Kohtu põhjendused ja otsus
8. Esmalt käsitleb kohus Janek Toompuu kaebust 18.08.2010 käskkirja nr 1-4/1603 tühistamise nõudes (I) ja seejärel 26.08.2010 käskkirja nr 1-4/1716 tühistamise nõudes. I 3
9. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on olnud vanglateenistuja A.Bronzovi ettekanne, mille kohaselt ei täitnud J.Toompuu 09.08.2010 kella 20.05 paiku õhtuse loenduse ajal korduvaid seaduslikke korraldusi võtta tualettruumi põrandalt põrandalapp , rikkudes Tartu Vangla kodukorra p. 7.1.1 ja p 7.2.17 nõudeid. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.
10. kohustab kinni peetavat isikut täitma VangS, Kodukorra, VSkE ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, punkt 7.2.17 keelab kinnipeetavatel kasutada tekke, linasid, käterätikuid ja muud põrandakatetena.
11. Kaebuse esitaja on kaebuses tunnistanud, et 09.08.2010 kella 20.05 ajal andis vanglateenistuse ametnik A.Bronzov kaebuse esitajale korralduse võtta maast ära põrandalapp. Kaebaja selgituse kohaselt oli põrandalapina kasutusel vana käterätik ning põrandal asus põrandalapp seetõttu, üheski eeskirjas ei ole näidatud, kus peab põrandalapp olema ja kus saab seda kuivatada. Kohus on seisukohal, et kuna vanglaametnik andis korralduse eemaldada põrandalt põrandalapp, tuli see korraldus ka vastuvaidlemata täita. Vanglaametniku korraldus tuleb täita ka sel juhul, kui hiljem selgub, et kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas (riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-103-06) ning millele on oma vastuses põhjendatult osundanud ka vastustaja. Valvuri poolt antud korraldus põrandalapp põrandalt ära võtta ei vastanud ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, mille tõttu oli kaebaja kohustatud seda korraldust ka koheselt täitma. Valvuri ettekande kohaselt anti kaebajale korduvalt korraldus põrandalapp põrandalt ära võtta. Selle asemel asus aga kaebaja valvuriga vaidlusesse põrandalapi võimaliku asukoha suhtes. Nagu märgitud, keelab vangla kodukorra punkt 7.2.17 kasutada tekke, linasid, käterätikuid ja muud põrandakatetena. Kaebaja on ise kaebuses tunnistanud, et käterätikust tehtud põrandalapp asus WC põrandal ukse ees (distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses on kaebaja märkinud, et WC põrandal asus linik). Seega saab järeldada, et põrandalappi kasutati põrandakattena, mis on keelatud. Kodukorra punkt 7.2.17 kohaselt on põrandakatetena õigus kasutada ainult selleks otseselt ettenähtud esemeid. Põrandalapp on ettenähtud põranda pesemiseks, mitte põrandakattena, ja seda ükskõik millises ruumis. Kuna lapp asus põrandal, ja kaebaja väitel oli see ka varem nii olnud, siis saab lugeda, et põrandalapina kasutatud eset kasutati ka põrandakattena. Ilmselgelt ei ole põrand põrandalapi kuivatamiseks mõistlik koht. Kaebaja poolt välja toodud põhjendused selle kohta, miks lapp pidi just WC põrandal asuma, on ennastõigustavad ja otsitud karistusest vabanemiseks.
12. Kohus leiab, et kaebaja poolt Tartu vangla kodukorra punktide 7.1.1 ja 7.2.17 rikkumine on tõendatud. Vastustajal on õigus teha otsus oma diskretsiooni alusel ja otsustada, kas määrata karistus ja kui, siis missugune karistus. Antud juhul ei ole ületatud diskretsiooni piire ja karistusmäär vastab rikkumisele. Kaebajale on määratud kõige leebem distsiplinaarkaristus – noomitus, kusjuures karistuse määramisel on arvestatud ka sellega, et J.Toompuu on sel momendil omanud juba kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. II
13. Tartu Vangla 26.08.2010 käskkirjaga on J.Toompuud karistatud noomitusega selle, eest ta ei allunud 19.08.2010 vanglateenistuse ametnike seaduslikule korraldusele asuda tööle 4 koristajana eelvangistushoone viiendas sektsioonis, rikkudes sellega VangS § 37 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.
14. nõudeid. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.
15. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alus puudub. Kaebaja karistamine distsiplinaarkorras selle eest, et ta keeldus täitmast korraldust minna tööle koristajana, on olnud seaduslik. J.Toompuu oli vangla 03.08.2010 käskkirjaga nr 1-4/1418 määratud vangla majandustöödele abitöölise ametikohale tähtajaga alates 05.
16. 2010 kuni 05.11.
17. Kaebaja oli tutvunud tööle määramise käskkirjaga ning oli seega teadlik töötamise kohustusest ning oli seega kohustatud täitma käskkirja täitmisel antud seaduslikku korraldust. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele ning täitma vangla sisekorraeeskirju. Kinnipeetav on kohustatud täitma talle antud korraldust, vaatamata sellele, milline on tema enda seisukoht, või arusaam. Distsiplinaarmenetluse käigus on kaebaja keeldunud seletuse andmisest.
18. Nii kaebuses kui vanglale esitatud vaides on kaebaja märkinud, et ta keeldus tööle minekust, kuna vangla 18.08.2010 käskkirjas nr 1-4/1603 oli distsiplinaarkaristuse määramisel märgitud, et ta ei osale tööhõives. Kohus leiab, et kaebaja arusaam ja järeldused on ebaõiged. Kaebuse esitaja oli majandustöödele määratud vangla käskkirjaga ehk haldusaktiga, mis oli ka tööle asumise korralduse andmise hetkel kehtiv, ehk täitmiseks kohustuslik. Haldusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2). Kuna tööle määramise käskkirja ei olnud kehtetuks tunnistatud ega polnud lõppenud tööle määramise ajavahemik, oli kaebaja kohustatud alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Vangla 18.08.2010 käskkirjas sisalduv märge, et J.Toopuu ei osale tööhõives, ei lõpetanud tööle määramise käskkirja kehtivust ega andnud kaebajale õigust korraldust mitte täita. Kaebaja osalemist tööhõives on arvestatud distsiplinaarkaristuse liigi valikul. Kui kaebajal oli arusaamatus tööle määramise käskkirja kehtivuses ja sellest tulenevates kohustustes, oleks tal olnud võimalik pöörduda vanglaametnike poole selgituste saamiseks. Selle asemel on kaebaja tõlgendanud käskkirja motiveerivat osa endale meelepärasel viisil. Eeltoodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel ning HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva normi alusel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. J.Toompuu distsipliinirikkumised on distsiplinaarasjade materjalidega tõendatud, rikkumiste eest karistamised on põhjendatud ning karistusi ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole Tartu Vangla rikkunud VSkE nõudeid. Eda Muts Kohtunik 5 6