Kaebuse esitaja märgib ka, et enne tema tööle määramist ei teostatud arstlikku läbivaatust ning tal ei võimaldatud esitada käskkirjale vastuväiteid. E. P rõhutab, et ärakuulamisõigus tuleneb põhiseadusest ja isiku selja taga toimuv menetlus riivab tema inimväärikust. Kaebajale ei ole selgitatud töö- ja tervishoiu nõudeid ning käskkirjast ei selgu töötamise graafik. E. P leiab, et makstav palk 9.90 EEK (0.63 eurot) tunnis on väike ning inimväärikust alandav. Kaebuse esitaja võrdsustab sellist palka orjatööga. Kaebaja märgib, et ei viibi majandustööliste osakonnas ning on korduvalt palunud võimaldada talle erialast tööd ja paigutada tööliste sektorisse. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja E P, et ta ei keeldunud tööst, vaid vaidlustab käskkirja, mis on välja antud seadusnorme rikkudes. Kaebaja soovib jääda oma kaebuse juurde ja palub kaebus rahuldada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus on põhjendamatu ja alus selle rahuldamiseks puudub. Viru Vangla 05.11.2010 käskkiri nr 6-2/1067-T on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Vastustaja leiab, et kaebaja viide tervisekontrolli mitte läbimise kohta, on otsitud, kuna kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks terviseprobleeme. Vastustaja märgib, et eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramise otsustamist ei ole vajalik, kuna põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist annab tervisekaart. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev K. Kevato on oma kooskõlastuse käskkirjale andnud 05.11.2010. Seega on tuvastatud, et kaebaja on võimeline töötama. Viru Vangla leiab, et kaebaja väited, et talle ei tutvustatud töö ja tervishoiu nõudeid, on asjakohatud, kuna seda ei pidanudki enne käskkirja vormistamist tegema. Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud koristaja ohutusjuhendi sissejuhatavasse punktis 1 on märgitud, et ohutusjuhendi tutvustamine toimub pärast töötaja tööle vormistamist. Kuna kaebaja keeldus 09.11.2010 korraldusele tööle asuda allumast, siis puudus vajadus kaebajale selgitada töö ja tervishoiunõudeid. Käskkirjas ei saanud märkida konkreetseid koristamise aegu, kuna koristamise ajad võivad varieeruda. Kui osakonna koristamine on võimalik ja vajalik, siis annab vanglaametnik korralduse koristamiseks. Vabariigi Valitsuse 28.11.2000.a määrusega nr 382 vastu võetud „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 3 lg 1 sätestab, et ajatööaeg arvestatakse tundides ning sama § lg 2, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vanglas pakutaval tööl on 1500 krooni (95.87 €) kuus. Vastustaja juhib tähelepanu, et Viru Vanglas kehtestatud töötunni tasu on arvestatud selliselt, et ka kõige lühema kuu eest makstav töötasu ei läheks vastuollu määruses sätestatuga. Kõige lühemaks kuuks on veebruar, milles on 160 töötundi. Veebruaris miinimumtöötasuks ühe töötunni eest võib olla 9,375 krooni (0.60 €). Kuna 9.90 krooni (0.63 €) on suurem kui 9,375 krooni (0.60 €), siis vastustaja leiab, et Viru Vanglas makstav töötasu ei ole üheski kuus vastuolus kehtestatud määruses toodud miinimumiga. Vastustaja märgib, et
Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida seda, millisesse osakonda või kambrisse teda paigutatakse, vaid otsuse paigutamise kohta teeb vangla, arvestades kõikide asjaoludega. Vangla ei ole pidanud võimalikuks paigutada kaebaja tööliste osakonda või pakkuda talle muud tööd peale majandustöö. Kaebaja määrati tööle enda osakonna koristajaks ning vastustaja ei näe mõistlikku põhjendust, miks tuleb paigutada ümber isik, kes on määratud koristama osakonda, kus ta ise paikneb. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS E P palub halduskohtul tühistada Viru Vangla 05.11.2010.a käskkirja nr 6-2/1067-T. E P on määratud tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 08.11.2010 kuni 31.01.2011. 09.11.2010 andis vanemvalvur K. Annama kaebajale korralduse asuda tööle, kaebaja korraldusele ei allunud. Tartu Halduskohus nõustub vastustajaga, et tööle määramise käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt ja õiguspäraselt. Vangla sisekorraeeskirja § 12 sätestab, et direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse“ § 8 lõike 2, § 24 2 lõike 1 , § 25 lõigete 1 ja 2, § 28 lõike 3, § 29 lõike 3, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, § 46 lõike 2 ja § 93 lõike 7 alusel. Kristo Kulo oli käskkirja allkirjastamise ajal direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes. Seega tööle määramise käskkiri on allkirjastanud selleks pädevust omav ametnik. HMS-i § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane juhul, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on haldusakti välja andjaks Viru Vangla, s.o pädevust omav haldusorgan. E P rakendati tööle finants- ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 08.11.2010 kuni 31.01.2011.a. Seega oli kaebaja ülesandeks sektsiooni koristamine. Kinnipeetava üleüldine töökohustus tuleneb
Kuna E P ei ole isik, kes vastab
lg-s 2 märgitud tingimustele (vanus üle 63 aasta, omandab üld- või kutseharidust jne), siis on ta kohustatud töötama hoolimata sellest, et talle ei võimaldatud esitada käskkirjale vastuväiteid. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et käskkirjast ei selgu töötamise graafik.
lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
lg 2 sätestab, et ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.
lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Järelikult on seadusest tulenevalt võimalik vangla majandustöödel töötavaid kinnipeetavaid tööle rakendada vastavalt nende töö eripärale ja teha seda vanglateenistuse äranägemisel.
Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev K. Kevato on oma kooskõlastuse käskkirjale andnud 05.11.2010. Seega on tuvastatud, et kaebaja on võimeline töötama. Viru Vangla direktori 04.12.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/327 kinnitatud koristaja ohutusjuhendi sissejuhatavasse punktis 1 on märgitud, et ohutusjuhendi tutvustamine toimub pärast töötaja tööle vormistamist. Õige on vastustaja väide, kuna kaebaja keeldus 09.11.2010 korraldust asuda tööle täitmast, siis puudus vajadus kaebajale selgitada töö ja tervishoiunõudeid. Halduskohus leiab, et koristustööd ei saa ka pidada sunniviisiliseks või orjatööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Käesoleval juhul on vastustaja hinnanud olulisi asjaolusid ja leidnud, et E. P töötamine finantsja majandusosakonnas majandustööl abitöölisena on täiesti võimalik. Kinnipeetava väited ei leidnud kinnitust. Asja materjalidest ei nähtu, et tööle määramise käskkirja andmisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Kohus leiab, et kuna tööle määramise käskkiri on õiguspärane, siis selle tühistamiseks puudub alus. Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 05.11.2010.a käskkirja nr 6-2/1067-T tühistamisnõudes rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.