3-09-2711/23

3-09-2711 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2010; Tallinn Haldusasja number 3-09-2711 Haldusasi R. H. kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt Tallinna Vangla direktori 27.04.2009 käskkirja nr 264-d kehtetuks tunnistamisega Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 19.05.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja (avaldaja) – R. H., esindaja adv. O. Ladva; Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja M. Joll RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Tallinna Vanglalt avalikõiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju eest R. H. kasuks välja 500 (viissada) krooni suurune hüvitus (HKMS § 26 lg 1 p 4) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 26.05.2010. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla direktori 27.04.2009 käskkirjaga nr 264-d karistati R. H. kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Justiitsministeeriumi 19.08.2009 vaideotsusega nr 11-7/5951 tunnistati Tallinna Vangla direktori 27.04.2009 käskkiri nr 264-d kehtetuks kuna Tallinna Vangla oli distsiplinaarmenetlust läbi viies rikkunud menetlusnõudeid. 2 18.11.2009 esitas R. H. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt Tallinna Vangla direktori 27.04.2009 käskkirja nr 264-d kehtetuks tunnistamisega. Tallinna Halduskohtu 05.01.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 34-35) ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2010 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 48). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Tallinna Vangla direktori 27.04.2009 käskkirjaga nr 264-d karistati kaebuse esitajat vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 2.12 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks. Justiitsministeeriumi 19.08.2009 vaideotsusega nr 117/5951 tunnistati Tallinna Vangla eelpool nimetatud käskkiri kehtetuks. Tulenevalt sellest, et kaebuse esitaja karistamine oli ebaseaduslik taotleb R. H. mittevaralise kahju hüvitamist 5000 krooni. Kaebuse esitajale tekitati ebaseadusliku kartserisse paigutamisega moraalset kahju, stressi ja tervisliku üldseisundi laostumist. Tallinna Vangla kartseri kambrid ei vastanud ühelegi normile, kamber meenutas ühiskondlikku käimlat, ei olnud võimalust kasutada voodit ning vooditarbeid päevasel ajal ning samuti ei olnud võimalust omada ning pruukida lisatoitu, suitsu, teed ja kohvi. Kambrites valitses külm ja rõske õhk, mis kaebuse esitajale, kui kopsutuberkuloosi põdenule on rangelt vastunäidustatud. TALLINNA VANGLA (VASTUSTAJA) SEISUKOHT Tallinna Vangla tutvunud R. H. kaebusega leiab, et kaebus on põhjendamata. 31.08.2009 registreeriti Tallinna Vanglas kaebuse esitaja poolt 26.08.2009 allkirjastatud kahju hüvitamise nõue. Tallinna Vangla jättis kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebuse esitaja märkis kahju hüvitamise nõudes, et teda paigutati kartserikambrisse, mis ei vasta mitte ühelegi normile. Tallinna Vangla selgitas, et kuna kaebuse esitaja jättis täpsustamata, millise normiga vastuolus nimetatud kamber tema arvates oli, luges vangla nimetatud väite paljasõnaliseks. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri" § 7 lg 4 kohaselt kartseri sisustusse kuuluvad päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, riidenagi ja WC. Tallinna Vangla selgitas, et kartserikamber vastab seaduses kehtestatud nõuetele. Kartserikambris lavatsite ülestõstmine ja sellest tulenevalt ka kambrist voodivarustuse äraviimine päevaks, tuleneb õigusaktidest. Kaebuse esitaja väitis kahju hüvitamise nõudes, et talle ei sobinud kartserikambri rõskus ning seal oli külm. Tallinna Vangla selgitas, et kuigi kartserikamber ei ole mõeldud kasutamiseks alalise eluruumina, vastab see siiski seaduses kehtestatud nõuetele ja arvestab kinnipidamise eripära. Juhul kui kaebuse esitajal oleks olnud kartserikambris viibimise ajal pretensioone kambri õhutemperatuuri ning sisekliima peale, oleks tulnud esitada Tallinna Vanglale vastavasisulised kaebused. Kaebuse esitaja märkis kahju hüvitamise nõudes, et ta sai üldtervise kahjustuse ning kannatas stressi all. Tallinna Vangla pidas kaebuse esitaja väidet üldtervise kahjustumisest paljasõnaliseks, kuna kaebuse esitaja ei olnud oma väidet kuidagi tõendanud. Tallinna Vangla möönis, et teadmatusest ja ärevusest tingitult võis kaebuse esitaja tunda stressi. Eitada ei saa, et mõningane eraldatus 3 tavapärasest vanglaelust võis vastavalt asjaoludele olla kaebuse esitajale tuntav või et see mõjus tema meeleolule. Samas, tegemist oli lühiajalise ebamugavustundega, mis ei riiva isiku õigusi ja vabadusi niisuguse intensiivsusega, mis võiks alandada inimväärikust. Tallinna Vangla ei ole soovinud kaebuse esitajale ebamugavustunnet põhjustada, kuid vangla ei saanud ka ette näha, et kirjalikus vaidemenetluses saabub tagajärg, mis tühistab käskkirja, ehkki sündmus (kartseris viibimine) ei olnud iseenesest ära langenud. Kaebuse esitaja viibis kartseris kehtiva käskkirja alusel. Rahalise hüvitise väljamõistmine ei täida vangistuse tingimustes oma eesmärki. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue seonduvalt sellega, et kaebuse esitajat hoiti 5 päeva (alusetult) kartseris. Nõue põhineb asjaolul, et haldusakt, millega taoline distsiplinaarkaristus määrati, osutus vaidemenetluse tulemusena õigusvastaseks. Justiitsministeeriumi 19.08.2009 vaideotsusega tunnistati Tallinna Vangla direktori 27.04.2009 käskkiri nr 264-d täielikult kehtetuks. Vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks mitte niivõrd sisulistest kaalutlustest lähtuvalt, vaid oluliste menetlusvigade tõttu. Kokkuvõttes ei ole aga nimetatud asjaolu tähenduslik, sest distsiplinaarkaristus tunnistati siiski kehtetuks, mis tähendab seda, et kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel toimunud distsiplinaarkaristuse kandmine kartseris ei olnud õiguspärane ega põhjendatud. Kohtuistungil viitas kaebuse esitaja esindaja seonduvalt nõudega ka Riigikohtu 15.03.2010 lahendile 3-3-1-93-09, mille punktis 12 on selgitatud, et kartserisse paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel on vabaduse võtmise kvaliteet riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses ja et sellest lähtuvalt on võimalik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Eelnimetatud vaidluses peeti piisavaks hüvitiseks 100 krooni kartseris viibitud ööpäeva eest. Antud juhul taotleb kaebuse esitaja 5000 krooni suurust summat 5-päevase kartseris viibimise eest, sest tema hinnangul ei olnud kartseritingimused nõuetekohased. Eraldi taotlust ei ole avaldaja seonduvalt kartseritingimuste väidetava mittevastavusega esitada tahtnud ja selles mõttes nõuet kaheks osaks ei jaota, kuid soovib, et tingimustega seonduvat arvestatakse rahalise hüvitise väljamõistmisel (kohtuistungi protokoll, tl 60). Kaebuse esitaja ei pidanud kartseri tingimusi inimväärseteks, kuid mõnevõrra konkreetsemalt on heidetud vastustajale ette voodi kasutamise võimaluse puudumist päevasel ajal ning lisatoidu saamise võimaluste puudumist. Vastustaja omakorda on viidanud vangla sisekorraeeskirja § 7 lg-le 4, mille kohaselt on kartseri sisustuse hulka kuuluv lavats päevaseks ajaks ülestõstetav ja kinnitanud et kartserikamber vastas seaduses sätestatud nõuetele. Rõskuse ja õhutemperatuuri kohta tehtud etteheited lükkas vastustaja ümber väitega, et sellekohaseid kaebuseid ei ole vastustajale esitatud. Taolisi materjale ei ole ka haldusasja toimikusse võtmiseks esitatud. Samuti ei nähtu, millel põhineb väide, et ei võimaldatud täiendavat toitlustamist. See kartserikaristuse kandmisega otseselt ei seostu. Vangistusseaduse § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Samas oli vanglal võimalik vangistusseaduse § 651 lg 4 alusel sisseoste ka piirata. Kaebusest ei nähtu kelle poolt ja millisel alusel sisseostude tegemist piirati, kuid see ei ole kartserikaristuse kandmise pinnalt esitatud moraalse kahju hüvitamise nõude puhul enam tähenduslik, sest täiendavate piirangute ja ebamugavuste tõttu osutubki rahalise hüvituse väljamõistmine üldse põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei nähtu haldusasja materjalist selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks antud juhul mõista kaebuse esitaja kasuks võrreldes kohtupraktika käigus väljakujunenuga tunduvalt suurem rahasumma. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja viibis kehtetuks tunnistatud käskkirja alusel kartseris 5 päeva, 4 on põhjendatud 500 krooni suuruse summa väljamõistmine. Vastustaja väiteid, mille kohaselt tuleks rahaline hüvitis jätta välja mõistmata, ei saa arvestada. Menetluskulude hüvitamise taotlust ei ole selles vaidluses esitatud (kohtuistungi protokoll, tl 60). Enno Loonurm Kohtunik