) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks anda ostjale üle olemasolev, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatav asi ning teha võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on asi vastu võtta ja tasuda ostuhind rahas. Pooltevahelise, 21.07.2005 notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu punkti 1.
lg 1 sätestab võlgniku õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest eeldusel, et see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. 6 6. Kostja on keeldunud võimaldamast hagejatele täiendava tasuta elektrivõrguga liitumist põhjusel, et hagejad on väidetavalt rikkunud ostu-müügilepingust tulenevaid oma kohustusi sõlmida leping AS-iga MI ja täita AS MI protseduurireegleid. AS MI ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks.
ja § 111 näevad oma kohustuste täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi ette lepingupooltele vastastikuste kohustuste olemasolu korral. Kohus leiab, et seadusele ei vasta kostja tõlgendus, et kommunikatsioonitrassidesse liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi lepingus ostja kohustustena sätestatud kohustuste täitmine hagejate poolt. Lepingu sõlmimisele eelnenud poolte kokkulepetest nähtuvalt sisaldas kinnistu müügihind liitumistasusid, sh elektrivõrguga liitumist. Seega elektrivõrguga liitumise võimaldamise kohustuse vastastikuseks kohustuseks on kinnistu ostuhinna tasumise kohustus. Selle kohustuse on hagejad täitnud. Kostja seisukohtadest, samuti 15.06.2005 V – E kokkuleppest nähtub, et punktis 3.2. sätestatud tingimused olid kostjale eriti olulised seetõttu, et kostja eesmärk oli tagada kostja ja AS MI poolt tehtud investeeringute tasuvus. Kostja väidetel just sellepärast annab üksnes kõigi punktis 3.2 loetletud tingimuste täitmine hagejale õiguse nõuda kostjalt tema kohustuste täitmist, mis tulenevad otseselt ostu-müügilepingust. Kohus leiab, et soov tagada investeeringute tulukus ei anna alust vaadelda lepingu punktides 3.2.1 – 3.2.6 sätestatud tingimusi ostu-müügilepingu oluliste tingimustena, nagu kostja väidab. On selge, et kommunikatsioonide olemasolu ja liitumise võimalus tõstavad kinnistu hinda ning investeeringute kulusid on võimalik seeläbi katta. Ostu-müügilepingu olemusega ei ole kooskõlas ja lepingu eesmärgiks ei saa olla ühe lepingupoole soov saada tehtud investeeringutelt jätkuvalt kasu määramatu ajani tulevikus. Samuti ei ole ostu-müügilepingu olemuseks reguleerida ühe lepingupoole ja kolmanda isiku vahelisi võlasuhteid. Kui kostja soovis tagada, et hagejatele võõrandatav kinnistu jääks kasutama kostja rajatud kommunikatsioone ja selle eest tasuma, oli võimalus müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal sõlmida asjaõiguskokkulepe vastava koormatise kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellise kohustuse kinnistusraamatusse kandmisele viidati ka BE ja MV vahelises lihtkirjalikus kokkuleppes. Eeltoodust tulenevalt ei lepingu punktidest 3.2.1 – 3.2.6 tulenevate hagejate kohustuste täitmist lugeda lepingu punktis 3.1.2 sätestatud liitumise võimaldamise eeltingimuseks. Ostu-müügilepingu olulisteks tingimusteks on kokkulepped selles, millistele tingimustele peab vastama ostu-müügilepingu ese ja milline on ostuhind, lisaks on olulised omandiõiguse ja valduse üleandmisega seotud tingimused. Pooled on eelnimetatud tingimuste osas kokkuleppele jõudnud selliselt, et ostuhind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega ning liitumise võimaldamine on kostja kohustus. 7.
lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et kostja keeldumine hagejatele elektrivõrguga liitumise võimaldamisest on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hagejad on selle kohustuse täitmiseks ostu-müügilepingust tulenevad oma kohustused täitnud. Hagejad on ostuhinna tasunud ning kostja põhjendamatult tuletab aluse oma kohustuste täitmisest keeldumiseks hageja ja kolmanda isiku vahelistest lepingulistest suhetest. Kuna kohus leidis, et lepingu punktides 3.2.
lg 1 p 3).
lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. Olukorras, kus AS MIon pakkunud kostjatele tasulist liitumist ning sidunud tasuta liitumise täiendavate tingimuste täitmisega, kuid nende tingimuste hagejate poolt täitmisele vaatamata ei ole liitumist võimaldatud, kostja on kinnitanud, et liitumise pidi vastavalt kostja ja AS Morrison kokkuleppele teostama AS MI, ei pidanud hagejad enne kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist andma kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega (
13.04.2006 liitumispakkumises (tl 49) on AS MI hagejatele teatanud, et tasuta liitumise võimaldab võrguettevõtja üksnes juhul, kui hagejad tasuvad elektrivõlgnevuse ja viivised kokku 2230,19 krooni, täidavad protseduurireegleid ning teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejad tasusid selle võlgnevuse õigusrahu saavutamise nimel. Hiljem on AS MI leidnud, et hagejatel on tasumata kasutatud elektri eest 2005.a. lõpust kuni 2006.a. aprillini üle 80 000 krooni. See näitab samuti ilmekalt, et kostja ja AS MI soovisid oluliste kommunikatsioonide kasutamise võimaluste piiramise kaudu tagada, et hagejad täidaksid hoolduslepingut ja protseduurireegleid (mis muu hulgas kohustavad hankima AS-ilt MI kooskõlastused ning kehtestavad tasu nende kooskõlastuste eest) sõltumata sellest, kas vastu mingit teenust saadi või mitte. 9.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.
lg-test 3 ja 4 tuleneb, et lepingulise kohustuse rikkumise puhul on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks kahju ettenähtavus ning kahju tekkimise põhjuslik seos kahju tekitanud asjaoluga. Kui kostja ei oleks ostu-müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, oleksid hagejad saanud elektrivõrguga liituda, ilma selle eest juba tasutud ostusummale lisaks mingit tasu maksmata. Seega on kostja lepingurikkumise tõttu teisele võrguettevõtjale tasutud liitumistasu võrra hagejate vara vähenenud, mis on otseseks varaliseks kahjuks
Kuna kostja tahtlikult ja põhjendamatult keeldus hagejatele tasuta liitumise võimaldamisest, olid hagejad
lg 1 p 2 ja § 222 lg 5 kohaselt õigustatud tellima elektrivõrguga liitumise kostja kulul teiselt ettevõtjalt. Kostja pidi lepingu sõlmimisel seda võimalust ette nägema.
Advokaadibüroo Aivar Pilv arve ja kulude spetsifikatsiooni kohaselt on K. K esitatud arve õigusabi osutamise eest suhtlemisel AS-iga MI ja Energiaturuinspektsiooniga seoses XXX elektrienergiaga varustamisel. Võttes arvesse, et 13.04.2006 liitumispakkumises viidatakse kostja ja AS MI kokkuleppele, mille kohaselt kinnistu omandajate liitumise tagab AS MI, on pahatahtlik kostja väide, et osutatud õigusabi ei ole seotud kostja kohustuste täitmisega ning kostja selle hüvitamise eest ei vastuta. Hagejad on kasutanud õigusabi, et koostada ja esitada pretensioone ja nõudmisi ostu-müügilepingus kokkulepitud tasuta liitumise saamiseks. Seega on õigusabikulu näol tegemist kahju ärahoidmisele või vähendamisele suunatud kulutusega. 12. Liitumislepingu FEAS-iga on sõlminud BE, seega liitumistasu maksmise kohustus tekkis BEil. Advokaadibüroo Aivar Pilv on õigusabi arve esitanud KK, spetsifikatsioonist nähtuvalt oli advokaadibüroo kliendiks KK. Hagejad on XXX kinnistu kaasomanikud võrdsetes osades. 8 Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega hagejad on
lg 1 kohased solidaarvõlausaldajad, mistõttu on põhjendatud hagis nõutud kahjusumma väljamõistmine mõlemale hagejale, sõltumata sellest, kes sõlmis lepingud, millega kulu kandmise kohustus tekkis. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja MV kanda. Hagejatel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.