← Eesti

2-09-47652/6

Obsah (8)§ 110§ 111§ 101§ 115§ 127§ 128§ 221§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Tsiviilasja number 2-09-47652 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10

) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks anda ostjale üle olemasolev, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatav asi ning teha võimalikuks omandi üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on asi vastu võtta ja tasuda ostuhind rahas. Pooltevahelise, 21.07.2005 notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu punkti 1.

  1. kohaselt on müügilepingu esemeks Harju maakonnas Viimsi vallas Haabneeme alevikus XXX asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Vaidlust ei ole, et kinnistu omandiõigus on hagejatele üle läinud ning hagejad on selle eest tasunud kokkulepitud hinna 735 050 krooni.
  2. 21.07.2005 leping sisaldas müüja ja ostja täiendavate kokkulepetena müüja kohustust säilitada ümbritsevat keskkonda ning tagama kommunikatsioonitrassidesse liitumise ainult ostja poolsete käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmise korral. Muude kommunikatsioonide (side, arvutivõrgu, televisiooni, drenaaži) liitumistasud tasub ostja (lepingu punktid 3.1.1 ja 3.1.2.). Ostja täiendavad kohustused on sätestatud lepingu punkti 3.
  3. alapunktides. Muu hulgas oli ostja kohustuseks sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping ASiga MI(drenaaživõrkude, vee- ja kanalisatsioonivõrkude, siseteede ja haljasalade hooldus, lumekoristus, tänavavalgustus, patrullteenistus) hiljemalt lepingu sõlmimise päeval (21.07.2005) ning täita lepingu lisaks nr 2 olevaid AS MI protseduurireegleid. AS MI poolt enne kostjaga lepingu sõlmimist 15.06.2005 hagejatele tehtud XXX krundi nr 1 hinnapakkumisest selgub, et krundi hind 735 050 krooni sisaldab maa maksumust, liitumist veevõrguga, liitumist kanalisatsioonivõrguga, liitumist gaasivõrguga, liitumist elektrivõrguga 25 A. Sama tuleneb hageja BE ja kostja MV vahelisest 15.06.2005 lihtkirjalikust kokkuleppest. Eeltoodust järelduvalt olid hagejad ostuhinna tasumisega tasunud ka kommunikatsioonitrassidega liitumise tasud.
  4. Kohtu hinnangul on väär kostja väide, et kostjal oli õigus keelduda hagejate tasuta lülitamist AS MI elektrivõrku, kuna hagejad ei olnud täitnud kõiki lepingus sätestatud kohustusi, sh kohustust täita protseduurireegleid ja sõlmida kommunikatsioonide hooldusleping.

§ 110

lg 1 sätestab võlgniku õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest eeldusel, et see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. 6 6. Kostja on keeldunud võimaldamast hagejatele täiendava tasuta elektrivõrguga liitumist põhjusel, et hagejad on väidetavalt rikkunud ostu-müügilepingust tulenevaid oma kohustusi sõlmida leping AS-iga MI ja täita AS MI protseduurireegleid. AS MI ei ole vaidlusaluse müügilepingu pooleks.

§ 110

ja § 111 näevad oma kohustuste täitmisest keeldumise kui õiguskaitsevahendi ette lepingupooltele vastastikuste kohustuste olemasolu korral. Kohus leiab, et seadusele ei vasta kostja tõlgendus, et kommunikatsioonitrassidesse liitumise võimaldamise eelduseks oli kõigi lepingus ostja kohustustena sätestatud kohustuste täitmine hagejate poolt. Lepingu sõlmimisele eelnenud poolte kokkulepetest nähtuvalt sisaldas kinnistu müügihind liitumistasusid, sh elektrivõrguga liitumist. Seega elektrivõrguga liitumise võimaldamise kohustuse vastastikuseks kohustuseks on kinnistu ostuhinna tasumise kohustus. Selle kohustuse on hagejad täitnud. Kostja seisukohtadest, samuti 15.06.2005 V – E kokkuleppest nähtub, et punktis 3.2. sätestatud tingimused olid kostjale eriti olulised seetõttu, et kostja eesmärk oli tagada kostja ja AS MI poolt tehtud investeeringute tasuvus. Kostja väidetel just sellepärast annab üksnes kõigi punktis 3.2 loetletud tingimuste täitmine hagejale õiguse nõuda kostjalt tema kohustuste täitmist, mis tulenevad otseselt ostu-müügilepingust. Kohus leiab, et soov tagada investeeringute tulukus ei anna alust vaadelda lepingu punktides 3.2.1 – 3.2.6 sätestatud tingimusi ostu-müügilepingu oluliste tingimustena, nagu kostja väidab. On selge, et kommunikatsioonide olemasolu ja liitumise võimalus tõstavad kinnistu hinda ning investeeringute kulusid on võimalik seeläbi katta. Ostu-müügilepingu olemusega ei ole kooskõlas ja lepingu eesmärgiks ei saa olla ühe lepingupoole soov saada tehtud investeeringutelt jätkuvalt kasu määramatu ajani tulevikus. Samuti ei ole ostu-müügilepingu olemuseks reguleerida ühe lepingupoole ja kolmanda isiku vahelisi võlasuhteid. Kui kostja soovis tagada, et hagejatele võõrandatav kinnistu jääks kasutama kostja rajatud kommunikatsioone ja selle eest tasuma, oli võimalus müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal sõlmida asjaõiguskokkulepe vastava koormatise kinnistusraamatusse kandmiseks. Sellise kohustuse kinnistusraamatusse kandmisele viidati ka BE ja MV vahelises lihtkirjalikus kokkuleppes. Eeltoodust tulenevalt ei lepingu punktidest 3.2.1 – 3.2.6 tulenevate hagejate kohustuste täitmist lugeda lepingu punktis 3.1.2 sätestatud liitumise võimaldamise eeltingimuseks. Ostu-müügilepingu olulisteks tingimusteks on kokkulepped selles, millistele tingimustele peab vastama ostu-müügilepingu ese ja milline on ostuhind, lisaks on olulised omandiõiguse ja valduse üleandmisega seotud tingimused. Pooled on eelnimetatud tingimuste osas kokkuleppele jõudnud selliselt, et ostuhind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega ning liitumise võimaldamine on kostja kohustus. 7.

§ 111

lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus leiab, et kostja keeldumine hagejatele elektrivõrguga liitumise võimaldamisest on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hagejad on selle kohustuse täitmiseks ostu-müügilepingust tulenevad oma kohustused täitnud. Hagejad on ostuhinna tasunud ning kostja põhjendamatult tuletab aluse oma kohustuste täitmisest keeldumiseks hageja ja kolmanda isiku vahelistest lepingulistest suhetest. Kuna kohus leidis, et lepingu punktides 3.2.

  1. – 3.2.6 sätestatud kohustused ei ole vastastikus seoses kostja kohustusega tagada tasuta liitumine, ei oma asjas tähtsust, kas hagejad neid kohustusi täitsid või mitte. Kohus leiab siiski, et asjas esitatud tõenditega, eelkõige AS MI poolt hagejatele muuhulgas kaeveloa ja ehitusprojekti kooskõlastamise eest esitatud arvega, hagejate kirjadega, milles teatatakse kaevetööde lõppemisest, ning nende kirjade saatmist tõendavate tähtkirja kviitungitega on tõendatud, et hagejad täitsid ka nendest lepingu punktidest tulenevaid kohustusi. Asjaolu, et hagejad sõlmisid lepingu punktis 3.2.
  2. nimetatud hoolduslepingu, on kostja ise õigeks võtnud. Kostja tõlgenduse kohaselt andis hagejate taganemine hoolduslepingust kostjale õiguse elektriühendus katkestada. Seega sisuliselt kostja leiab, et ostu-müügilepingus kokkulepitud kostja kohustuste täitmisest keeldumine on kohaldatav sanktsioonina hageja ja 7 ostu-müügilepingu pooleks mitteoleva isiku vahelise lepingu täitmise tagamiseks. See ei saa olla ostu-müügilepingu eesmärgiks ja seega ka mitte põhikohustuseks.
  3. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostjal ei olnud õiguslikku alust oma kohustuste täitmisest keelduda. Seega on kostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega ostumüügilepingut rikkunud. Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kahju hüvitamist (

§ 101

lg 1 p 3).

§ 115

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmisega või selle asemel. Olukorras, kus AS MIon pakkunud kostjatele tasulist liitumist ning sidunud tasuta liitumise täiendavate tingimuste täitmisega, kuid nende tingimuste hagejate poolt täitmisele vaatamata ei ole liitumist võimaldatud, kostja on kinnitanud, et liitumise pidi vastavalt kostja ja AS Morrison kokkuleppele teostama AS MI, ei pidanud hagejad enne kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamist andma kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega (

§ 115lg 3).

13.04.2006 liitumispakkumises (tl 49) on AS MI hagejatele teatanud, et tasuta liitumise võimaldab võrguettevõtja üksnes juhul, kui hagejad tasuvad elektrivõlgnevuse ja viivised kokku 2230,19 krooni, täidavad protseduurireegleid ning teeninduslepingust tulenevaid kohustusi. Hagejad tasusid selle võlgnevuse õigusrahu saavutamise nimel. Hiljem on AS MI leidnud, et hagejatel on tasumata kasutatud elektri eest 2005.a. lõpust kuni 2006.a. aprillini üle 80 000 krooni. See näitab samuti ilmekalt, et kostja ja AS MI soovisid oluliste kommunikatsioonide kasutamise võimaluste piiramise kaudu tagada, et hagejad täidaksid hoolduslepingut ja protseduurireegleid (mis muu hulgas kohustavad hankima AS-ilt MI kooskõlastused ning kehtestavad tasu nende kooskõlastuste eest) sõltumata sellest, kas vastu mingit teenust saadi või mitte. 9.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.

§ 127

lg-test 3 ja 4 tuleneb, et lepingulise kohustuse rikkumise puhul on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldusteks kahju ettenähtavus ning kahju tekkimise põhjuslik seos kahju tekitanud asjaoluga. Kui kostja ei oleks ostu-müügilepingust tulenevat kohustust rikkunud, oleksid hagejad saanud elektrivõrguga liituda, ilma selle eest juba tasutud ostusummale lisaks mingit tasu maksmata. Seega on kostja lepingurikkumise tõttu teisele võrguettevõtjale tasutud liitumistasu võrra hagejate vara vähenenud, mis on otseseks varaliseks kahjuks

§ 128lg 3 mõttes.

Kuna kostja tahtlikult ja põhjendamatult keeldus hagejatele tasuta liitumise võimaldamisest, olid hagejad

§ 221

lg 1 p 2 ja § 222 lg 5 kohaselt õigustatud tellima elektrivõrguga liitumise kostja kulul teiselt ettevõtjalt. Kostja pidi lepingu sõlmimisel seda võimalust ette nägema.

  1. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja 47 781,64 krooni. Selle summa tasumine nähtub 15.08.2007 BFi ja AS FE vahelisest liitumislepingust (tl 30 – 31).
  2. Samuti on

§ 128lg 3 alusel põhjendatud õigusabikulu hüvitamise nõue.

Advokaadibüroo Aivar Pilv arve ja kulude spetsifikatsiooni kohaselt on K. K esitatud arve õigusabi osutamise eest suhtlemisel AS-iga MI ja Energiaturuinspektsiooniga seoses XXX elektrienergiaga varustamisel. Võttes arvesse, et 13.04.2006 liitumispakkumises viidatakse kostja ja AS MI kokkuleppele, mille kohaselt kinnistu omandajate liitumise tagab AS MI, on pahatahtlik kostja väide, et osutatud õigusabi ei ole seotud kostja kohustuste täitmisega ning kostja selle hüvitamise eest ei vastuta. Hagejad on kasutanud õigusabi, et koostada ja esitada pretensioone ja nõudmisi ostu-müügilepingus kokkulepitud tasuta liitumise saamiseks. Seega on õigusabikulu näol tegemist kahju ärahoidmisele või vähendamisele suunatud kulutusega. 12. Liitumislepingu FEAS-iga on sõlminud BE, seega liitumistasu maksmise kohustus tekkis BEil. Advokaadibüroo Aivar Pilv on õigusabi arve esitanud KK, spetsifikatsioonist nähtuvalt oli advokaadibüroo kliendiks KK. Hagejad on XXX kinnistu kaasomanikud võrdsetes osades. 8 Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega hagejad on

§ 73

lg 1 kohased solidaarvõlausaldajad, mistõttu on põhjendatud hagis nõutud kahjusumma väljamõistmine mõlemale hagejale, sõltumata sellest, kes sõlmis lepingud, millega kulu kandmise kohustus tekkis. 13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja MV kanda. Hagejatel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.