Obsah (6)

§ 113§ 271§ 292§ 309§ 1010§ 308

Tsiviilasi nr.2-09-55792 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2011 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 01.09.2009.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja on esitanud üürilepingu lõppemise kohta vastuolulisi andmeid. Pooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel 17.07.2009. Ruumide üleandmisel koostatud akt fikseerib ruumide seisundi, mille suhtes hagejal tõesti kostjale pretensioone ei olnud, kuid ei tähenda, et hageja loobub oma nõudest kostja vastu. Hageja on tasaarvestanud tagatisraha viimases makseteates. Kostja väited selle kohta, et arvetes on ebaõiguseti kajastatud kõrvalkulude summad, ei ole tõendatud. Pooled fikseerisid lepingu eseme üleandmisel elektrinäidud ja arved on esitatud Eesti Energia poolt koostatud arvete alusel, muud kõrvalkulud on arvestatud vastavalt KÜ Lembitu 7 esitatud arvetele. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus arutas asja lihtmenetluses. Kohus, tutvunud kohtul esitatud hageja ja kostja seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise üürilepingu eluruumi kasutamiseks ning eluruum anti kostjale üle. Pooled vaidlevad selle üle, millal üürileping lõppes ning mis ajani tuli kostjal tasuda üüri, kas kostjal oli kohustus tasuda kõrvalkulude eest ja kas kõrvalkulude arvest on õige. Vastuhagis vaidlevad pooled tagatisraha tagastamise üle. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas hageja on tagatisraha tasaarvestanud.

§ 271

sätestab, et üürlepingu järgi on üürileandjal kohustus anda üürnikule kasutamiseks asi ja üürnikul kohustus kasutamise eest tasuda üüri.

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üürile on üürnikul kohustus tasuda kõrvalkulud, kui selles on lepingus kokku lepitud. Kohtule esitatud üürilepingust nähtub, et pooled sõlmisid 30.03.2009 täheajalise üürilepingu eluruumis kasutamiseks kuni 30.09.2009. Tähtajaline leping lõppeb

§ 309

lg 1 järgi tähtaja möödumisel, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Oluline ei ole kohtu arvates mitte üüritud asja tegelik kasutamine vaid lepingu kehtivus. Tähtajalist üürilepingut on võimalik seaduses sätestatud juhtudel lõpetada ülesütlemisega. Ülesütlemiseks on vajalik teha avaldus lepingu teisele poolele ning see peab olema ka sisuliselt põhjendatud. Kostja kohustuseks oleks tõendad, et ta on üürilepingu üles ütelnud. Kohtule esitatud kostja avaldusest nähtub, et ta on üürilepingu palunud lõpetada 17.07.

1. Hageja on seda avaldust ka aktsepteerinud. Kohtu arvates on pooled tähtajalise üürilepingu poolte kokkuleppel erakorraliselt lõpetanud 17.07.
2. üürilepingu lõpetamise kohta mais või juunis ei ole kostja tõendeid esitanud ja need väited on paljasõnalised. Kohus leiab, et kostjal oli üüri tasumise kohustus kuni lepingu lõppemiseni. Kostja on küll kohtule esitanud maksekorralduse, mille kohaselt tasus kostja hagejale 15.05.2009 ülekandega 640 krooni, kuid maksekorraldusest ei näht, e tegemist oleks juuni ja juuli kuu üüriga. Õige ei ole kostja väide, et tal puudus kohustus kõrvalkulusid tasuda. Kohtule esitatud lepingu p 2.
3. järgi oli kostjal kohustus tasuda kõrvalkulude eest. Ka kõrvalkulude puhul ei kohtu arvates oluline, kas kostja kasutas näiteks reaalselt telefoni või mitte. Kostjal oli selleks võimalus ning seetõttu tuleb seda kui kõrvalkulu ka hüvitada. Asjaolu, et hageja on kajastanud arvetel korteriühistu poolt osutatud teenuseid terminiga „üür“ ja üüritasu terminiga „rent“ ei muuda kostja kohustust tasuda nii üüri kui ka kõrvalkulude eest. Kohtule esitatud hageja makseteadete ja KÜ Lembitu 7 ning Eesti Energia ja Eesti gaasi arvete võrdlemisel nähtub, et maksteates nimetatud summad kattuvad teenuse osutajate poolt märgitud summadega. Kohus leiab, et hageja ei ole oma nõudest kostja vastu loobunud. Ruumide üleandmise akt kajastab üksnes ruumide seisukorda nende üleandmisel hagejale. Pretensioonide puudumine saab kohtu arvates kajastada pretensioonide puudumist ruumide seisundi suhtes. Aktis ei ole kajastatud üüri või võlgade suurust ja olemasolu vaid üksnes ruumide seisundit. Akt kui selline ei ole tekita, muuda ega lõpeta õigussuhet vaid seda teeb leping.

§ 1010

lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista üüri – ja kõrvalkulude võlg 441,25 eurot hageja kasuks. Kostja vastuhagi kohta märgib kohus järgmist. Hageja on kostja poolt tasutud tagatisraha oma 12.08.2009 makseteatega tasaarvestanud. Kostja ei ole väitnud, et pole teatist kätte saanud.

§ 308

lg 3 järgi on üürnikul õigus nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole esitanud oma nõuet üürniku vastu. Kohus leiab, et hageja on 12.08.2009 maksteatisega oma nõude kostja vastu esitanud, see on esitatud vähem kui üks kuu pärast lepingu lõppemist ning seega ei ole vastuhagi nõue põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude summalise kindlaksmääramise taotlus koos kulude nimekirjaga tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi esitada otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik