lg 6 § 633 lg 2 7).
lg 1 ja § 637 lg 21 tulenevalt võib käesolevale kohtuotsusele apellatapellatsioonkaebuse esitada üksnes Viru Maakoht Maakohtu aakohtu loal. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. 27.01.2011 esitas T N Viru Maakohtusse hagi O N vastu Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 p 2 alusel elatusraha nõudes kuni õpingute lõpetamiseni. Hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue. Kostja O N on hageja T N isa. Pärast hageja 18.aastaseks saamist ei ole kostja teda materiaalselt toetanud. Hageja on õpilane ja ise sissetulekut ei oma. Hageja ema sissetulek on väike, samuti on ema ülalpidamisel veel hageja alaealine vend. Vastavalt PKS § 97 lg 1 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täiskasvanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist. PKS § 108 kohaselt võib elatist nõuda kuni 1 aasta eest enne elatisehagi esitamist. Miinimumpalga sidumine kuupalga alammääraga annab tunnistust sellest, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on peale 2003.a. tunduvalt kasvanud. Elatis ei tohi olla väiksem kui ½ miinimumpalgast ühele lapsele (PKS § 101 lg 1). Antud asjaolu näitab, et selline summa on vajalik miinimumina lapse ülalpidamiseks makstava elatisena. Kostja elab ja töötab xxxx ning omab korralikku sissetulekut. Hageja vajadused arvestades elukallidust on muutuvad iga päevaga. Hageja taotleb kostjalt alates 29.12.2010 elatist 191.73 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise palub hageja hagiavalduse esitamisel välja mõista kuni tema poolt xxxx õppimise lõpetamiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtumenetluse käik Kohus võttis 31.01.2011 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja vastuväited 28.02.2011 hagile esitatud kirjalikus vastuses nõustub kostja tema vastu esitatud elatise maksmise nõudega. Lisaks peab kostja vajalikuks märkida, et hageja oli tema ülalpidamisel ka kuni täisealiseks saamiseni ning kostja on oma kohustusi laste ülalpidamisel täitnud. Tema töötasu ei ole olnud igakuiselt stabiilne ja sissetuleku laekumine on omanud hooajalist iseloomu, mistõttu on esinenud juhtumeid, kui kostja on olnud elatise maksetega lühiajalises viivituses, kuid samas on ta teinud ka elatise ettemakse. Ka jaanuaris ja veebruaris puuduvad kostjal sissetulekud ning nimetatud asjaolu on hagejal teada. Kostja ei keeldu hagejat tema õpingute lõpetamiseni toetamast, mistõttu leiab, et hagejal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks. 3 25.03.2011 kohtuistungil tuvastatud asjaolud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Eelnevalt on kostja kohtule teatanud (09.03.2011), et nõustub hagiga ja palub teha asjas sisuline otsus tema osavõtuta kohtuistungist. Hageja jääb hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõude juurde. Hageja esindaja kinnitab, et menetluse ajal ei ole kostjalt elatusraha laekunud, mistõttu palub hageja hagi rahuldada ja kohtuotsusega elatis kostjalt välja mõista ning seda alates 01.01.2011. Kohtu otsustuse aluseks olevad asjaolud ja põhjendid. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja tutvunud kostja vastusega ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude ulatuses ning kuulub rahuldamisele. Kostja on hageja esitatud elatisenõuet tunnistanud ning
lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses osaliselt kirjeldanud. Pooltevahelisi suhteid ülalpidamiskohustuste osas reguleerib alates 01.07.2011 kehtiv perekonnaseadus (PKS), mille § 97 lg 1 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Vastavalt PKS § 108 sätestatule võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud nõude elatisraha maksmiseks PKS § 97 lg 1 p 2 alusel kuni tema poolt xxxx õpingute lõpetamiseni. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud ka avaldusele lisatud dokumentidega: koopiaga hageja sünnitunnistusest xxxx, samuti xxxx tõendiga 07.09.2010 nr xxxx selles, et T N õpib 2010/2011 õppeaastal täiskoormusega põhikooli baasil päevase õppe teisel kursusel ning lõpetab kooli märtsis 2013. Kostjal hageja nõutud elatusraha summale – 191.73 eurot kuus – vastuväited puuduvad, samuti ei ole kostja vaidlustanud elatise väljamõistmise algusaega. Lähtudes eeltoodust ja kostja poolt hagi omaksvõtust kuulub hagi täielikult rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, milliseid menetluskulusid keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi täielikul rahuldamisel on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.
-1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral võib kohus lisaks menetluskulude jaotusele määrata ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 4 Hageja menetluskulude hüvitamise nõuet ja menetluskulusid tõendavaid dokumente ei ole esitanud.
lg 21 tulenevalt võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus juhindus
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 14. juunil 2011.a Nooremreferent Irma Külavee Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.