← Eesti

3-09-2302/66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2302 Haldusasi Vladimir Vähhe kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja
  3. septembri
  4. a käskkirja nr 655-d tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  5. mai
  6. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Vähhe apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  7. aprill
  8. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Vladimir Vähhe Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Angela HeinsaarTalimaa RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu
  9. mai
  10. a otsus haldusasjas nr 3-09-2302 muutmata ja Vladimir Vähhe apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  11. juuni
  12. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja
  14. septembri
  15. a käskkirjaga nr 655d karistati kinnipeetav Vladimir Vähhet vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 rikkumise eest 3-09-2302 kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks ja otsustati piirata kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et V. Vähhe rikkus
  16. augustil
  17. a tahtlikult vangla vara – lõhkus kambri nr 404 aknaklaasi. V. Vähhe esitas
  18. septembril
  19. a Tallinna Vangla direktorile vaide, mis jäeti
  20. oktoobri
  21. a vaideotsusega rahuldamata.
  22. V. Vähhe esitas
  23. oktoobril
  24. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Tallinna Vangla
  25. septembri
  26. a käskkirja nr 655-d tühistada. Kaebuse põhjendused: Kaebaja paigutati kambrisse, kus ta ei saanud kasutada tualetti – WC-pott oli lõhutud. Kaebaja teavitas sellest valvurit kambrisse paigutamisel koheselt ja valvur lubas asjaga tegeleda. Tunni möödudes pöördus kaebaja valvuri poole selgitamaks, kaua probleemi lahendamisega aega läheb, ja talle lubati, et ta paigutatakse 5 minuti pärast ümber. Kolme tunni pärast lubati uuesti, et ümberpaigutamine toimub viie minuti pärast. Kaebaja lõhkus kambri aknaklaasi, et kiirendada enda ümberpaigutamist. Klaasi lõhkumine oli vajalik, sest vanglateenistujad ei pööranud tähelepanu sellele, et kaebaja kannatas ihuhädade käes ja ei saanud WC-potti kasutada, kuna see oli katki. WC-potil puudus veelaskepaak, millest kaebaja järeldas, et WCpott ei tööta. Alles klaasi lõhkumisest ca 30 minuti möödumisel paigutati kaebaja ümber kambrisse, kus oli töökorras WC. Kaebaja oli selleks ajaks kannatanud häda juba ca 4 tundi. Sellises olukorras oli kaebaja tegu õigustatud, ei olnud tahtlik ja kaebaja karistamine on alusetu. Kaebajat ei olnud vaja julgeolekukaalutlustel ümber paigutada, sest ta viibis kambris 424 üksinda. Lekkiv kraanikausi toru kambris 424 vahetati samal päeval kaebaja juuresolekul, mistõttu ei saanud vaid see asjaolu olla ümberpaigutamise põhjuseks. Ümberpaigutamisega sooviti kaebajat provotseerida. Enne ümberpaigutamist pidanuks vanglateenistujad kontrollima, kas kamber on korras. Probleemile tulnuks koheselt reageerida ja anda tagasisidet, kuid kaebajale öeldi vaid, et kannata, asjaga tegeletakse.
  27. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: Akna lõhkumine on käsitletav VangS § 67 p 4 rikkumisena. Distsiplinaarkaristuseks võib määrata ka kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Vastustaja on tuvastanud menetluses kaebaja teo õigusvastasuse ja süü, kergendavate asjaolude puudumise, raskendava asjaoluna on arvestatud varem samalaadse teo toimepanemist, mille eest määrati kaebajale karistuseks 20 ööpäeva kartserit. Vangla vara tahtlik rikkumine on raske rikkumine, millega seati ohtu vangla julgeolek. Kergema karistuse määramine ei oleks olnud eesmärgipärane. Kaebaja paigutati kambrisse 404 ümber ajutiselt. Teda ei olnud võimalik paigutada kokku teiste kinnipeetavatega, sest vangla direktori käskkirja kohaselt tuleb kaebajat hoida tema enda julgeoleku huvides eraldatult teistest kinnipeetavatest. Kambri lõhkumine ei saa olla lubatav vahend vanglas ettetulevate probleemide lahendamiseks või lahendamise kiirendamiseks. Samuti ei õigusta katkine WC-pott akna lõhkumist. Tehniliste rikete likvideerimiseks on vanglas kindel protseduur – teavitatakse Riigi Kinnisvara AS-i, kes vastavalt rikke iseloomule parandab selle kas samal päeval või kolme päeva jooksul. Kaebajale anti tagasisidet, et probleemi lahendamisega tegeletakse. Distsiplinaarmenetluse läbiviija kontrollis menetluse käigus tualettpoti seisukorda ning selgus, et sellel puudus veepaak, kuid see ei takistanud poti kasutamist ihuhädade rahuldamiseks. Kaebaja ümberpaigutamine oli tingitud sellest, et kambris 424 oli vaja parandada kraanikausi toru. Vanglaametnikud ei olnud enne kaebaja kambrisse 404 paigutamist teadlikud, et WC-pott on katki. 2

(5)3-09-2302
  1. Tallinna Halduskohtu
  2. mai
  3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) VangS § 67 p 4 kohustab kinnipeetavat suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevaid elu- ja olmeruume. Kaebaja on nii distsiplinaarmenetluses kui ka kaebuses tunnistanud kambri akna lõhkumist. Kuna kaebaja ei lõhkunud akent kogemata, siis on tegemist tahtliku lõhkumisega ning rikkumine on süüline. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et vangla vara tahtlik rikkumine on käsitletav raske distsipliinirikkumisena, mille eest on kohaseks karistuseks kartserisse paigutamine. Arvestades asjaolu, et kaebaja on varem toime pannud samalaadse teo, mille eest on teda karistatud 20-ööpäevase kartserisse paigutamisega, on karistuse pikkus (30 ööpäeva) põhjendatud. Karistus peab suunama kinnipeetavat vanglas õiguskuulekalt käituma; 2) käesolevas asjas ei ole vaidluse objektiks ümberpaigutamise kui toimingu õiguspärasus. Samas ei saaks selle toimingu õiguspärasusele antav hinnang ka vaidlustatud haldusakti õiguspärasust mõjutada. Kambri akna klaasi tahtlik lõhkumine on distsiplinaarsüütegu ka siis, kui kaebaja ümberpaigutamiseks ei olnud alust. Seda asjaolu ei saa käsitleda rikkumist õigustavana ega arvestada karistuse määramisel. Õigusvastasele ümberpaigutamisele on võimalik reageerida kaebuse esitamisega. Samuti ei mõjuta haldusakti õiguspärasust asjaolu, et kaebaja paigutati katkise WC-potiga kambrisse. Pealegi kaebaja ei väida, et tegemist oleks olnud täiesti kasutuskõlbmatu tualettpotiga. Kaebuse täienduses märgib ta, et puudus veelaskepaak. Sama nähtub ka distsiplinaarmenetluse protokollist. Seega ei ole õige väide, et kaebajal ei olnud võimalik oma ihuhädasid rahuldada. Ka juhul, kui väide vastaks tõele, ei õigustaks see akna lõhkumist. See, kas kaebaja küsimustele reageeriti adekvaatselt ja kas probleem lahendati piisava kiirusega, ei mõjuta samuti käskkirja õiguspärasust, mistõttu puudub vajadus neid asjaolusid käsitleda; 3) kaebaja on
  4. augusti
  5. a seletuskirjas toimepandud tegu kahetsenud, kuid käskkiri ei sisalda põhjendusi, miks seda ei ole võimalik arvestada kergendava asjaoluna. Tegemist on vaid puudusega haldusakti põhjendamisel, sest seisukoha kergendavate asjaolude puudumise kohta on vastustaja võtnud. Kaebaja seletuskirjas on küll märgitud, et kaebaja kahetseb oma tegu, kuid samas on lisatud, et tegu oli õigustatud, et saavutada enda kiirem ümberpaigutamine teise kambrisse. Seega ei saa avaldatud kahetsust pidada siiraks ning käsitleda seda kergendava asjaoluna. Kaebaja seletusest nähtub, et ta ei ole aru saanud oma teo õigusvastasusest. Puudus ei mõjutanud asja otsustamist ning haldusakt jääb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt tühistamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  6. Vladimir Vähhe esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse järgmiste põhjendustega: 1) kohtuotsus on õigustühine, sest kohus jättis rahuldamata kaebuse Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja
  7. novembri
  8. a käskkirja nr 655-d tühistamiseks, kuid kaebaja vaidlustas
  9. septembri
  10. a käskkirja nr 655-d; 2) kohus pole aru saanud, et kaebaja paigutati sellises seisukorras kambrisse tema provotseerimiseks. 3
(5)3-09-2302
  1. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohtu eksimus käskkirja andmise kuu osas haldusasja nimetuses ei ole oluline eksimus, sest asjaoludest ilmneb käskkirja õige kuupäev ning ka kõik muud kohtuotsuses kajastamist leidnud asjaolud on ilmselgelt seotud Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja
  2. septembri
  3. a käskkirjaga nr 655-d. Selline ebaoluline eksimus ei saanud mõjutada asja lahendamist; 2) kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole tegemist olukorraga, kus kohus poleks aru saanud kaebaja väitest, et ta paigutati kambrisse 404 tema provotseerimiseks. Vangla nõustub kohtu seisukohtadega. Väide, et kaebaja paigutati nimetatud kambrisse tema provotseerimiseks, on põhjendamatu. Katkine WC-pott kambris, kuhu kaebaja ajutiselt paigutati ajutiselt, ei ole akna lõhkumist õigustav ega distsiplinaarkaristust kergendav asjaolu.
  4. Asja arutamisel ringkonnakohtu istungil toetas apellant apellatsioonkaebust. Vastustaja esindaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Apellandi väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellandi väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  6. Tallinna Halduskohtu apelleeritud kohtuotsuse sissejuhatavas osas on tõepoolest märgitud lahendatava haldusasjana V. Vähhe kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja
  7. novembri
  8. a käskkirja nr 655-d tühistamiseks, kuid otsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast nähtub üheselt, et kohus on siiski kontrollinud kaebaja poolt vaidlustatud
  9. septembri
  10. a käskkirja nr 655-d õiguspärasust. Kohtuotsuse sissejuhatavas osas vaidlustatud käskkirja andmise kuuna septembri asemel novembri märkimine on ilmselge ebatäpsus, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu. Selliseid ebatäpsusi on kohtul endal õigus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 447 ettenähtud alustel ja korras igal ajal menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel määrusega parandada. Ilmselged ebatäpsused ei ole apellatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks.
  11. Apellandi arvates ei ole halduskohus aru saanud, et kaebaja paigutati katkise tualetiga kambrisse provotseerimise eesmärgil. Kohtuotsusest nähtuvalt on halduskohus kaebaja väidetest aru saanud, kuid ei ole tema arvamust ja hinnanguid jaganud. Seda pole alust teha ka ringkonnakohtul.
  12. Asja arutamisel ringkonnakohtu istungil leidis apellant, et Riigi Kinnisvara AS-le esitatud remonttööde nimekirjas märgitu kinnitab tema väidet, et WC-d ei olnud võimalik kambris 404 kasutada. Kõnealuses nimekirjas, millest muuhulgas nähtuvad ka kambris 424
  13. augustil
  14. a tuvastatud probleemid (elektripirnide puudulikkus; santehnikut vaja – kraanikausi toru lekib; elektrikut vaja – öölamp ei tööta), mille tõttu tuli kaebaja vastustaja sõnul ajutiselt
  15. augustil
  16. a ümber paigutada, on vanglaametnik E. Müürsepp kambri 404 kohta
  17. augustil
  18. a teatanud: „wc-s voolikud lahti ja terve wc vajab remonti kuna seda ei ole võimalik kasutada“ (tl 67 pöördel ja tl 68). Sama ametnik – inspektor-kontaktisik Eha 4
(5)3-09-2302 Müürsepp - on menetluse läbiviijana koostanud distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 14 pöördel ja tl 15) ning selles märkinud, et ta kontrollis kambri 404 tualettpoti seisukorda ning kontrollimise käigus selgus, et tualettpotil puudus küll veelaskepaak, kuid see ei takistanud kinnipeetaval kasutada tualettpotti. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka remonttööde nimekirjas märgitu ümber vangla ja kohtu järeldust, et tegemist ei olnud olukorraga, kus ihuhädade rahuldamine poleks olnud üldse võimalik. Veelaskepaagi puudumise või lahtiste voolikute korral ei olnud võimalik tualeti kasutamine vesiklosetina, kuid võimalik oli kasutada seda kuivklosetina. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.