← Eesti

3-10-1187/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1187 Haldusasi Rein Arbo kaebus Tallinna Linnavaraameti
  2. veebruari
  3. a piiriprotokolli õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. septembri
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rein Arbo apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Rein Arbo Vastustaja: Tallinna Linnavaraamet RESOLUTSIOON Jätta Rein Arbo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  6. septembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-10-1187 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni
  9. novembri
  10. a otsusega nr 6385 loeti Tallinnas Tehnika tn 27 endisel kinnistul nr 901 asunud ehitised ja 1021 m2 suurune krunt omandireformi objektiks ja õigustatud subjektiks tunnistati Rein Arbo. Tallinna Linnavalitsuse
  11. aprilli
  12. a korraldusega nr 844-k tagastati Tallinnas Tehnika 27 asuvad hooned R. Arbole. PõhjaTallinna Valitsus andis
  13. mai
  14. a vara üleandmise aktiga nr 319 Rein Arbole üle Tehnika 27 asuvad hooned: neljakorruselise kivist elamu ja kuuri.
  15. Tallinna Linnavalitsuse
  16. mai
  17. a korraldusega nr 910-k määrati kindlaks Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid, mille kohaselt jäi Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku maa hulka ka maa, millel asus Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahel olev kuur. R. Arbo vaidlustas eelnimetatud korralduse halduskohtus (haldusasi nr 3-08-1658). Tallinna Halduskohus lõpetas selle kaebuse menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel. Viidatud kohtumäärus on 3-10-1187 jõustunud. Paldiski mnt 24 kinnistu on korralduses nr 910-k näidatud piirides kantud kinnistusraamatusse
  18. detsembril
  19. a.
  21. veebruaril
  22. a koostas Tallinna Linnavaraamet Tehnika 27 piiriprotokolli, mille kohaselt on moodustatava katastriüksuse suuruseks 919 m
  24. Rein Arbo esitas
  25. mail
  26. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavaraameti
  27. veebruari
  28. a piiriprotokolli koostamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse põhjendused: 1) tagastamisele kuuluva maa suuruse vähendamine võrreldes otsuses nr 6385 märgituga on põhjendamatu. Kaebajale tuleks tagastada maa endistes piirides, sealhulgas maa, mis jääb Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahelise kuuri alla; 2) vaidlusalune kuur on kaebajale Tehnika 27 hoonete tagastamise käigus
  29. aastal aktiga üle antud ning seega on kõnealune kuur kaebaja omandis. Vastustaja kirjades esitatud väide, justkui kuuluks kuur teisele isikule ning seetõttu oleks takistatud selle aluse maa tagastamine kaebajale, on väär. Tulenevalt ehitisregistri andmetest on kuur kaebaja omandis; 3) vaidlusalune kuur on ehitatud
  30. aastal ning seda kasutasid nii Tehnika 27 kui Paldiski mnt 24 asuvate korterite elanikud; 4) kaebajat ei kutsutud Paldiski mnt 24 piiride looduses kättenäitamise juurde. Piiriprotokoll, millega määrati Paldiski 24 piirid, on koostatud pärast Tallinna Linnavalitsuse
  31. mai
  32. a korralduse nr 910-k andmist; 5) kuni käesoleva ajani on kaebaja maksnud maamaksu 1021 m2 suuruse maa eest; 6) kaebajale maa tagastamisel on rikutud Vabariigi Valitsuse
  33. veebruari
  34. a määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punkti 56, kuna kaebajale pole selgitatud, miks ei ole maa tagastamist läbi viidud selles sätestatud tähtaja jooksul; 7) Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-53-03 tulenevalt on sellise piiriprotokolli koostamine sedavõrd oluline rikkumine, mis toob kindlasti kaasa lõppkokkuvõttes õigusvastase haldusakti andmise. Seetõttu on kaebajal õigus piiriprotokolli koostamist vaidlustada.
  35. Tallinna Linnavaraamet palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) piiriprotokoll ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest vaidluse esemeks olev kuuride-alune maa on juba
  36. mai
  37. a korraldusega määratud Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku maa hulka, samas kui
  38. veebruari
  39. a piiriprotokolliga, mille kaebaja käesolevas asjas vaidlustas, ei otsustata kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist või tagastamata jätmist; 2) maareformi seadusest (MaaRS) tulenevalt lahendatakse enne maa tagastamist maa ostueesõigusega erastamise küsimused, kuna sellest sõltub, kui suures ulatuses on võimalik õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada; 3) kaebaja ei ole tõendanud, et vaidlusalune kuur on tema omandis. Maa ostueesõigusega erastamise menetluses kinnitas KÜ Paldiski mnt 24, et kuur kuulub Paldiski mnt 24 korterite mõtteliste osade koosseisu. Ehitisregistri kanne ei tõenda kaebaja omandiõigust. Kuna kuurid on ehitatud 1950-ndatel aastatel, ei saa nende näol olla tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga; 4) Vabariigi Valitsuse
  40. oktoobri
  41. a määruse nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ punktidest 19-22 tuleneb, et kuna piiriprotokolli koostamise eesmärk on juba kindlaksmääratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavakstegemine, ei saa see kuidagi rikkuda kaebaja õigusi; 5) Tehnika tn 27 ümberkaudsete maade osas on maareform lõppenud ning krundid moodustatud, mistõttu ei oleks võimalik määrata Tehnika 27 krundi piire teisiti kui seda on tehtud vaidlusaluse piiriprotokolliga. 2

(6)3-10-1187
  1. Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsusega jäeti R. Arbo kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas oma seisukohti järgmiselt: 1) piiriprotokolli koostamine ei ole toiminguna halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda omandireformi õigustatud subjekti õigusi. Piiriprotokolli koostamine ei ole eelhaldusaktiks maa tagastamise otsustamisel. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 563 kohaselt moodustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel katastriüksus Vabariigi Valitsuse
  4. aprilli
  5. a määrusega nr 88 kinnitatud „Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrast” juhindudes plaani- või kaardimaterjali või katastrimõõdistamise andmete alusel. Käesoleval juhul on katastriüksuse moodustamist alustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra punktide 6, 8, 11 ja 13 kohaselt ei takista maa tagastamise õigustatud subjekti keeldumine nõusoleku andmisest plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga iseenesest katastriüksuse moodustamist, kuna kirjaliku nõusoleku võtmine on hõlmatud maaüksuse piiride kättenäitamise mõistega. Seega ei saa väita, et pädeva haldusorgani võimalikud eksimused piiride kättenäitamisel või piiriprotokolli koostamisel tooksid tingimata kaasa hiljem tehtava maa tagastamise otsuse õigusvastasuse; 2) põhimõtteliselt võiks eraldi vaidlustatav olla kohaliku omavalitsuse otsus plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja pindala määramise kohta, ent kindlasti mitte piiriprotokolli koostamine. Seega tuleb kaebus rahuldamata jätta juba seetõttu, et piiriprotokolli koostamine ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja õigusi võib rikkuda kohaliku omavalitsuse otsus maa tagastamise või tagastamata jätmise kohta, ent sellist otsust tehtud ei ole; 3) kaebaja seisukohtadega ei saa nõustuda ka sisuliselt. Kaebaja väide, et vaidlusalusel maal olevad kuurid on tema omandis, ei ole õige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lõikest 1 ja § 53 lg 2 tulenevalt on kinnistusraamatusse kantud maatükil asuv ehitis vastava kinnisasja omaniku omandis. Antud juhul on Paldiski mnt 24 kinnisasi jagatud korteriomanditeks ning vaidlusalune kuur kuulub korteriomanike kaasomandisse. Asjaolu, et nimetatud kuur anti õigusvastaselt võõrandatud ehitiste tagastamise menetluses
  6. mai
  7. a aktiga üle kaebajale või et Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt oli kuuri omanikuks kaebaja, ei oma enam tähtsust, sest nii vara üleandmise akt kui hooneregistri tõend pärinevad ajast, mil vaidlusaluse kuuri alune maa ei olnud kinnistatud ning kuuri näol oli tegemist vallasasjaga, mis võis tookord olla tsiviilkäibes iseseisvalt ilma selle aluseks oleva maata. Maa kinnistamisega muutus kuur kinnisasja oluliseks osaks ning jagab edaspidi kinnisasja omandiõiguslikku staatust; 4) isegi kui kaebaja väide, et kõnealune kuur oli vallasasjana tema omandis, oleks õige, ei oleks see käesoleval juhul enam asjakohane. Kaebaja ei saa käesoleval juhul vaidlustada enam Tallinna Linnavalitsuse
  8. mai
  9. a korraldust nr 910, millega määrati kindlaks Paldiski mnt 24 ehitise teenindamiseks vajalik maa. Nimetatud korralduse peale esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, ent kaebuse menetlus lõpetati (haldusasi nr 3-08-1658); 5) kaebaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud ka Paldiski mnt 24 maa ostueesõigusega erastamise otsust ning selle vaidlustamise võimalust kaebajal ilmselt käesoleval ajal enam ei ole, sest asjaolust, et maa on sellises suuruses Paldiski mnt 24 juurde erastatud, pidi kaebaja teada saama hiljemalt haldusasja 3-06-1658 menetluse käigus; 6) nõustuda tuleb vastustaja väitega, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vaidlusaluse kuuri kuulumist kaebajale. Hooneregistri tõend, millele kaebaja viitab, on koostatud
  10. aasta vara üleandmise akti alusel. Selle aktiga anti üle õigusvastaselt võõrandatud hooned, mis tagastati kaebajale korraldusega nr 844-k. Viidatud korralduses hooneid konkreetselt ei nimetatud, ent vaidlusaluse kuuri tagastamine kaebajale ei olnud omandireformi käigus võimalik, kuna tegemist ei saanud olla õigusvastaselt võõrandatud ehitisega, sest kuur on ehitatud 1950-ndatel aastatel. 3
(6)3-10-1187 Kaebaja ei ole ka selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema omandiõigus sellele kuurile tekkis. Ainuüksi vara üleandmise akt sellist omandiõigust tekitada ei saanud; 7) seega ei saaks kaebaja käesoleval ajal enam nõuda, et talle tagastataks õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 901 osa, mis on ostueesõigusega erastatud ning teise kinnisasja koosseisus juba kinnistusraamatusse kantud. Juhul, kui kaebajale tagastatakse Tehnika tn 27 maa 919 m2 ulatuses ning ta sellega nõus ei ole, on tal võimalik vaidlustada maa tagastamise otsus. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, kui ta endiselt leiab, et kuur vallasasjana oli tema omandis enne Paldiski mnt 24 maa erastamist; 8) Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et erinevatel aegadel on koostatud erinevaid piiriprotokolle, kuna varasemates piiriprotokollides näidatud piiridega ei ole katastriüksuste moodustamist jätkatud. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebaja viidet Paldiski mnt 24 maa osalise kompenseerimise kohta; 9) õigusvastaselt võõrandatud maa osaline kompenseerimine ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine ning ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine ei ole omavahel seotud. Seadusest ei tulene, et Paldiski mnt 24 ehitise juurde ei oleks tohtinud erastada rohkem maad kui oli Paldiski mnt 24 kinnisasja suurus enne nõukogude okupatsiooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Rein Arbo apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohtu seisukoht, et piirprotokolli koostamine ei ole toiminguna halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav, on väär. Riigikohus on
  4. juuni
  5. a otsuses nr 3-3-1-53-03 märkinud, et halduskohus peab alati kontrollima kaebuseõiguse olemasolu. Ka vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebaja õiguste rikkumise olemasolu. Väära piirprotokolli näol on tegemist sedavõrd olulise veaga, et selle tulemil antaks välja õigusvastane haldusakt; 2) kohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et
  6. mail
  7. a Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1111-k kompenseeriti 628 m2 suurune Paldiski mnt 24 maa summas 78 500 krooni. Korralduses nr 910-k on juba märgitud pindalaks 748 m2 ja hinnaks on märgitud 224 400 krooni; 3) MaaRS § 6 lg 2 punktist 3 tulenevalt ei oleks vastustaja tohtinud korteriühistule vaidlusalust maad 102 m2 võrra suuremana erastada, kuna sellel asuvad kaebajale kuuluvad kuurid; 4) kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaebaja maksab siiani maamaksu 1021 m2 eest; 5) kaebaja isa August Arbo omandas
  8. veebruaril
  9. a krundi suurusega 1021 m
  10. Nimetatud kinnistu natsionaliseeriti
  11. aastal. Tehnika tn 27 kinnistu natsionaliseeriti, mistõttu otsustaski vastustaja
  12. novembril
  13. a tagastada kinnistu kaebajale; 6) kohus on rikkunud TsMS § 436 lõikeid 1 ja 2, kuna käesoleval juhul ei ole asjas ühtegi tõendit, mis tõendaks, et vastustaja on kuuride omanik. Samuti ei ole vastustaja esitanud tõendeid, et kuuride omanik oleks Paldiski mnt 24 ehitiste omanik.
  14. Tallinna Linnavaraamet palub jätta R. Arbo apellatsioonkaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohti järgmiselt: 1) kaebaja väide, et piiriprotokolli näol on tegemist olulise menetlusveaga, mis võimaldab menetluse käigus jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane, on väär. Kaebajal puudub HKMS § 7 lõikest 1 tulenev õigus pöörduda piirikontrolli allkirjastamise vaidlustamiseks halduskohtusse. Nimetatud seisukohta kinnitavad ka Riigikohtu
  15. jaanuari
  16. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00 ja
  17. mai
  18. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-99; 4
(6)3-10-1187 2) kaebaja on vääralt leidnud, et kohus ei ole tähelepanu pööranud korraldustes nr 1111-k ja nr 910-k märgitud kompenseeritavate kinnistute suuruste erinevustele. Kohus on põhjendatult leidnud, et õigusvastaselt võõrandatud maa osaline kompenseerimine ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine ning ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine ei ole omavahel seotud. Samuti ei tulene seadusest, et Paldiski mnt 24 ehitise juurde ei oleks tohtinud erastada rohkem maad, kui oli Paldiski mnt 24 kinnisasja suurus enne nõukogude okupatsiooni; 3) kaebaja väide, et vastustaja ei oleks tohtinud korteriühistule Paldiski mnt 24 maad 102 m2 võrra suuremana erastada, ei seostu vaidlusaluse toiminguga. Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku maa suuruse kohta on asjaolud toodud kehtivas ja õiguspärases korralduses nr 910-k; 4) kaebaja viited maamaksu kohta jäävad arusaamatuks. Juhul, kui kaebaja leiab, et talle on ebaõigesti määratud maamaksu suurus, saab ta seda vaidlustada maksukorralduse seaduses sätestatud korras; 5) kohus on seaduslikult ja selgelt põhjendanud, miks omandiõigus kuuridele ei saa kuuluda kaebajale; 6) maad ei saa MaaRS § 6 lõike 1 alusel kaebajale tagastada, kuna tulenevalt MaaRS § 6 lg 2 punktidest 3 ja 4 koosmõjus § 23 lõikega 2, § 28 lõikega 1 ning §-ga 31 lahendatakse enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist maa munitsipaalomandisse andmise, maa riigi omandisse jätmise ja maa ostueesõigusega erastamise küsimused, kuna sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb maad tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et piiriprotokolli koostamise toimingu vaidlustamine ei ole lubatav, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda omandireformi õigustatud subjekti õigusi. Ühestki õigusaktist ei nähtu, et piiriprotokolli koostamise järel ei ole võimalik maa tagastamise menetluses seda menetlustoimingut korrata ja koostada uus piiriprotokoll ja määrata kindlaks tagastatava maa piirid uuesti, kui algselt on piiriprotokolli koostamine toimunud ebaõigesti. Menetlusosalisel on ka maa tagastamise menetluses võimalik esitada vastuväiteid, millega menetlust läbiviiv organ võib edasise menetluse käigus arvestada. Seetõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et sellise menetlustoimingu õigusvastasus toob igal juhul kaasa menetluse lõpptulemuse õigusvastasuse. Kaebajal on seetõttu võimalik kaitsta oma õigusi piisavalt maa tagastamise korralduse vaidlustamise teel ning piiriprotokolli koostamise toimingu vaidlustamiseks pole kaebajal põhjendatud huvi.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et juhul, kui möönda kaebajal kaebeõiguse olemasolu põhjendatud huvi osas, tuleks kaebus jätta sellegipoolest rahuldamata, kuna kuur, mille aluse maa arvamist tagastamisele kuuluva maa hulka kaebaja soovib, on juba erastatud Paldiski mnt 24 koosseisus ning seda ei ole enam võimalik tagastada. Nimetatud maa on maareformi läbinud ning kuur on muutunud kinnistusraamatusse kantud maatüki oluliseks osaks. Seejuures pole oluline, kas vaidlusalune kuur oli apellandi omandis enne selle aluse maa erastamist. Piiriprotokolli õiguspärasuse hindamisel pole oluline isegi see, kas kuuri omanikul oli selle aluse maa erastamisel hoonestusõiguse seadmise õigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 alusel ning millal selline nõudeõigus lõppes. Hoonestusõiguse seadmise korral ei saa nõuda sama maa tagastamist, mis on juba erastatud.
  3. Ringkonnakohtu arvates pole seetõttu asjakohane halduskohtu arutluskäik, kas kaebaja oli kuuri omanik enne selle aluse maa erastamist või mitte. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline, kas maa erastamise otsust on veel võimalik vaidlustada või mitte, 5
(6)3-10-1187 sest maa on kinnistusraamatusse kantud. Juhul, kui maa erastamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja kinnistusraamatu kanne muudetakse, on võimalik küll uue piiriprotokolli koostamine, kuid kehtiva kinnistusraamatu kande korral ei saa käesolevas asjas vaidlustatud piiriprotokolli pidada õigusvastaseks. Olukorras, mis tagastatava maaga piirnev maa on erastatud ja kinnistusraamatusse kantud, ei saa vaidlusaluse piiriprotokolli koostamist pidada õigusvastaseks ka juhul, kui maa erastamine toimus õigusvastaselt. Tähtis ei ole samal põhjusel ka see, millises ulatuses on Paldiski mnt 24 maa kompenseeritud ning kui suures summas maksab apellant maamaksu.
  1. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, kui ta leiab, et kuur vallasasjana oli tema omandis. Kohtud ei pidanud haldusasja nr 3-081658 lahendamisel vajalikuks täpselt tuvastada, millal kaebaja kuuri aluse maa erastamisest teada sai. Olukorras, kus kaebaja allkirjastas esindaja volikirja
  2. a mais, võib juhul, kui kaebaja oli sel ajal teadlik kuuri aluse maa erastamisest Paldiski mnt 24 maana, olla tänaseks möödunud kahju hüvitamise nõude esitamiseks ettenähtud 3aastane tähtaeg. Et halduskohus selgitas kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust kohtuotsuses, mille tegemise ajal ei pruukinud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg olla möödunud, ei saa halduskohtule ette heita selgitamiskohustuse täitmata jätmist kaebaja õiguste kaitseks efektiivse nõude olemasolu selgitamisel.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt HKMS § 92 lõike 1 alusel rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.