Obsah (7)

§ 210§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101§ 214

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-68008 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg 17. september 2

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud

. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 2 175 krooni.

§ 214

lg 3 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. 4 Viru Maakohtu 02.juuni 2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-8603 (tl 54-55) oli kinnitatud E. T.a ja J. K.i vaheline kompromiss, mille kohaselt määrati K. K.i (isikukood xxx) elukohaks tema ema E. T.a elukoht. Samuti määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt: 1.Lapse isa võib lapsega suhelda igal nädalal tööpäevadel, kuni kaks tööpäeva järjestikku, võttes lapse lasteaiast või ema elukohast ja viies lapse hommikul lasteaeda. Kui lapse isal ei ole võimalik lapsega kokkulepitud viisil suhelda, teatab ta sellest eelnevalt lapse emale aegsasti ette.

1. Lapse isa suhtleb lapsega iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel, ta võtab reede õhtul lapse lasteaiast või lapse ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta pühapäeva õhtul hiljemalt kell 17.
2. Laps on emaga iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel. Kui lapse isa soovib nädalavahetuse kohtumisaega muuta, lepib ta selles lapse emaga aegsasti kokku. 3.Lapse isa veedab lapsega oma puhkusest juulikuus järjestikku kaks nädalat, lisaks võib ta täiendavalt veeta lapsega puhkust 2 korda aastas järjestikku 1 nädal lapse emaga eelnevalt kokkulepitud ajal. Lapse ema veedab lapsega oma puhkusest juulikuus järjestikku kaks nädalat. Kuna Viru Maakohtu 02.06.2010 määrusega oli määratud alaealise K. K.i elukohaks hageja elukoht, kuulub lapse hooldusõigus talle, st tal on õigus hoolitseda lapse ja viimase vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Samas nähtub eeltoodud kohtumäärusest, et kostjal on õigus lapsega suhelda ning tema eest hoolitseda, mis toob endaga kaasa ka lapse ülalpidamisega seotud kulutusi, s.o. eelkõige kulutused toidule ja transpordile. Riigikohus leidis tsiviilasjas 3-2-1-66-08 lahendis, et iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist, nagu leidis kolleegium ka
3. märtsi
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-
5. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Samuti leidis Riigikohus nimetatud lahendis, et elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 59) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks alates septembrikuust keskmiselt 5205, 50 krooni, sh kommunaalkulud 1141,50 krooni; lasteaiamaks 684 krooni; muusikakool 180 krooni; kulutused toidule 1500 krooni; kulud riietele, jalatsitele 980 krooni; ravimid, vitamiinid 120 krooni; hügieenitarbed 100 krooni; mänguasjad, raamatud, koolitarbed 210 krooni; kulud transpordile 200 krooni; muud kulud (kultuuriüritused, kohvikud, vältimatud kulud) 90 krooni. Kostja väitel moodustavad tema kulutused lapsele koos transpordikulude kuus keskmiselt 2000 krooni. Kostja arvestuse (tl 10 pöördel) kohaselt kulub lapse söögile kuus ligi 1300 krooni; ravimitele 100 krooni; raamatutele, mänguasjadele 500 krooni; üritustele 500 krooni kuus; riietele, jalanõudele 500 krooni kuus. Kostja on esitanud vastuväite vaid hageja arvestuses märgitud riietele-jalanõudele tehtud kulutuste osas, leides, et see summa on ülemäära suur. Hageja vastuväiteid selles, et kostja 5 kannab seoses lapse viibimisega tema juures kulutusi keskmiselt 2000 krooni ulatuses, esitanud ei ole. Seega moodustaksid lapsele vajalikud kulud kuus keskmiselt 7000 krooni, millest jääks ühele vanemale tehtavate kulutuste suuruseks 3500 krooni. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures ja lapse hooldusõigus tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama, otsustades seejuures muulhulgas milliseid riideid-jalanõusid laps vajab, tasudes lasteaiakulud ja hiljem koolikulud ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et poja viibimine kostja juures vastavalt Viru Maakohtu 02.06.2010 sätestatule ei ole vaadeldav olukorrana, kus laps viibiks isa juures samapalju aega kui ema juures ja isa kulutused lapse ülalpidamiseks oleksid võrdsed ema poolt tehtutega, kelle juures laps alaliselt elab. xxx tõendi kohaselt on E. T.a töötasu ajavahemikus jaanuar 2010 kuni august 2010 olnud xxx krooni, s.o. kuus keskmiselt xxx krooni. Kostja kirjalikke tõendeid oma sissetulekute kohta ei esitanud. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on tema netosissetulek xxx krooni. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes lapse vajadusest, sh arvestades, et seoses lapse hooldusõigusega on enamus lapse ülalpidamiskuludest hageja kanda ning poolte varalisest seisundist, leiab põhjendatud kostjalt hageja kostja kasuks välja mõista elatise alaealise lapse K. K.´i ülalpidamiseks alates 01.septembrist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuine elatusraha 2175 krooni (koos tulumaksuga), kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja soovib elatise väljamõistmist alates 01.09.2010, ei oma kostja poolt esitatud xxx lasteaed „xxx“ 28.12.2009 tõend (tl 12) ning töövõimetuslehed (13-14) asja lahendamisel tähtsust. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja väited selles, et ta on oma elukohta soetanud lapse tarbeks uue mööbli ning kodutehnika ja teinud hageja varasemas korteris remonti ning jätnud poolte kooselu ajal soetatud mööbli ja tehnika hagejale, kuna nimetatu on küll seotud lapse eluolu parandamisega, kuid need kulutused pole otseselt seotud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega. Hagi tagamise abinõu - kohustada J. K.´i menetluse ajal maksma hagi tagamise korras E. T.´ale elatusraha alaealise poja K. K.´i ülalpidamiseks summas 2175 krooni jääb kuni kohtuotsuse jõustumiseni kehtima. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6 Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jäävad hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Helgi Vinni Kohtunik 7