1 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2011.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-55565 Tsiviilasi P S avaldus ühise hooldusõiguse korraldamiseks ja lapsega suhtlemisekorra määramiseks Menetlustoiming Kompromissilepingu kinnitamine ja mentluse lõpetamine Menetlusosalised Avaldaja: P S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja esindaja: Killu Kool volikirja alusel Puudutatud isikud:
- V S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Esindaja: Epp Landberg volikirja alusel
- M S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Esindaja: riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anti Aasmaa
- Eestkosteasutused: Sõmeru vald ja Rakvere linn Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Kinnitada kompromissileping ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-10-55565 P S avalduse ühise hooldusõiguse korraldamiseks ja lapsega suhtlemisekorra määramiseks järgneva sisuga. Kompromissilepingu sisu:
- VANEMATE KOKKULEPE ÜHISE HOOLDUSÕIGUSE OSAS 1.1 P S lapse emana ja V S lapse isana avaldavad soovi lõpetada menetlus nende lapse M S hooldusõiguse osas. Lapsevanemad lepivad kokku, et ka edaspidiselt teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ühiselt. 1.2 Edaspidiselt mõlemad vanemad tagavad lapsele teise vanema suhtes austuse kõikides sõnumites ja väljaütlemistes. Ebakõlade korral selgitavad vanemad lapsele, et mõnes küsimuses võivad vanemad olla erimeelsed, kuid see ei tähenda teise vanema halvustamist. Vanemate poolt lapsele antavates selgitustes peab jääma kõlama sõnum, et 2 vanemate lahuselust sõltumata on lapsele oluline nii ema kui isa. 1.3 Mõlemal vanemal tuleb austada lapse teise vanema isiklikku elu ja valikuid, andmata hinnanguid ühe või teise vanema lähikondlastele, sugulastele ja uutele suhetele. Mõlemad vanemad ei halvusta teise vanemaid, sugulasi ja tuttavaid ja püüavad saavutada, et nende vanemad, sugulased ja tuttavad ei halvusta mingilgi moel lapse juuresolekul teist vanemat ja vanema lähikondlasi. 1.4 Mõlemad vanemad tagavad, et lapse vanavanemad ja lähikondlased ei sekku edaspidiselt lapse kasvatamisse ja ei halvusta lapse kuuldes vanemaid. 1.5 Lapsega seotud probleemteemad märgitakse üles ning üks kord kuus leiavad lapsevanemad ühise vestlusaja tunni kuni kahe jooksul, mil need teemad konstruktiivselt teise vanemaga läbi räägitakse. Kui kohtumine pole võimalik, siis sama tegevus toimub ekirjadega kord kuus. 1.6 Väljaspool kord kuus toimuvat vestlust peaks teine vanem kasutama kontakti otsimist vaid tingimusel, et on tegemist eriolukorraga, mille puhul ei ole võimalik oodata kord kuus toimuvat kontakti. 1.7 Vanemad kohustuvad erimeelsuste korral otsima kokkuleppeid, laskmata probleemil süveneda. Kumbki vanem peaks võtma sõltumatu spetsialistiga kontakti, kui tunneb, et ei tule lapsega seotud küsimustes, eriti teise lapsevanemaga suhtlusel toime.
- VANEMATE KOKKULEPE LAPSEGA SUHTLEMISE OSAS 2.1 Lapsevanemad lepivad kokku, et alates sellest, kui laps M S on peale psühhoteraapiat psüühiliselt tervenenud ja avaldab soovi, et on valmis emaga suhtlema ja kohtuma, aitab lapse isa igati kaasa lapse ja lapse ema kohtumiste korraldamisel ja ei takista lapse ja lapse ema vahelist suhtlemist. 2.2 Kui laps on avaldanud soovi emaga suhtlemiseks, siis lapsega suhtlemine toimub selliselt, et ajal millal lapse isa V S töötab xxxx viibib laps ema juures ja sellel ajal kui lapse isa on Eestis viibib laps isa juures. 2.3 Suveperioodil viibib laps soovi korral vanavanemate juures. Vanemate suveperioodile jääva puhkuse ajal viibib laps puhkusel oleva vanema juures. 2.4 Kui lapsevanemad soovivad puhkuse ajal lapsega reisida välisriiki, ei takista teine vanem lapse välisriiki reisimist. Välisriiki reisimise soovist tuleb teisele vanemale teada anda kirjalikult vähemalt 5 päeva enne reisile minekut. Välisriiki reisimist võib teine lapsevanem takistada juhul, kui riiki kuhu soovitakse reisida, on Välisministeerium andnud soovituse mitte reisida. 2.5 Jõulud ja aastavahetuse veedab laps V S´i juures vastavalt ühel aastal jõulude ajal alates 23.12 kuni 26.12, teisel aastal aastavahetuse alates 29.12 kuni 01.
- 2.6 P S ja V S võivad lapsega suhtlemise koha ja aja igakordselt kokku leppida käesolevas kokkuleppes määratust erinevalt, mis reguleerib lapsega suhtlemist ühekordselt ja erikokkuleppega ei muudeta püsivalt käesolevat kokkulepet. 2.7 Lapsega suhtlemise korda võivad vanemad muuta ka erakorralistel asjaoludel, milleks on lapse, vanemate või vanavanemate haigus jms, ja millest vanem annab teisele vanemale viivitamatult teada telefoni, sms-i või e-posti teel. 3 2.8 Käesolevat kokkulepet lapsega suhtlemise osas võib püsivalt muuta, kui tulevikus P S või V S´i elukorralduse muutustest tingituna on käesoleva kokkulepe täitmine osutunud võimatuks. Sellisel juhul sõlmivad vanemad uue kokkuleppe, mis vormistatakse kirjalikult notari juures. Seoses kompromissilepingu kinnitamisega tagastada, pool menetluses tasutud riigilõivust 6,39 eurot (kuus eurot 39 senti) avaldaja P S arveldusarvele xxxx xxxx. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Määruse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskäik ja kohaldatavad õigusnormid. Avaldus oli esitatud Viru Maakohtusse 09.11.2010.a. Riigilõivu on tasutud avalduse esitamise eest 200.krooni 05.10.2010.a. 23.05.2011.a. on esitatud Viru Maakohtule lapse vanemate vahel sõlmitud kirjalik kompromissileping. Menetlusosalised on teatanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtuistungi pidamist nad vajalikuks ei pea. Menetluskulud jätavad endi kanda. Esitatud on taotlus poole tasutud riigilõivust tagastamiseks. Maakohus leiab, et poolte kompromissileping kuulub määrusega kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Avaldajale kuulub tagastamisele pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 6,39 eurot. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus TsMS § 150 lg. 2 p. 1; 428 lg. 1 p.4; 430; 432 ja 433 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus
- juunil
- a. Nooremreferent Lea Herne