3-10-2966/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2966 Otsuse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Anti Sakki (Sakk) kaebus Tartu Vangla
2. augusti
3. a käskkirja nr 1-4/1747 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
4. aprill 2011 Resolutsioon Edasikaebamise kord
5. Jätta kaebus rahuldamata.
6. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
7. juunini
8. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
9. Tartu Vanglas kinnipeetav Anti Sakk ei allunud 20.08.
10. a kella 10.30 paiku vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle eelvangistushoone viienda sektsiooni koristajana. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes P. Peemoti 30.08.
11. a käskkirjaga nr 1-4/1747 määrati A. Sakile distsiplinaarkaristuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine.
12. A. Sakk esitas 06.09.
13. a käskkirja peale vaide. Tartu Vangla direktori 14.10.
14. a vaideotsusega E5 409 jäeti vaie rahuldamata.
15. 15.11.2010.a registreeriti Tartu Halduskohtus A. Sakki kaebus Justiitsministeeriumi toimingu- vaide 08.11.
16. a kirjaga tagastamine, õigusvastasuse tuvastamiseks, Tartu Vangla 14.10.
17. a vaideotsuse nr E5 409 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla 30.
19. a käskkirja nr 1-4/1747 tühistamiseks.
20. Tartu Halduskohtu 15.12.
21. a määrusega tagastati haldusasjas nr 3-10-2966 A. Sakki kaebus Justiitsministeeriumi toimingu- vaide 08.11.
22. a kirjaga tagastamine, õigusvastasuse tuvastamiseks, Tartu Vangla 14.10.
23. a vaideotsuse nr E5 409 õigusvastasuse tuvastamiseks HKMS § 11 lõike 31 punkti 5 alusel. Tartu Halduskohtu 15.12.
24. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2966 võeti menetlusse A. Sakki kaebus Tartu Vangla 30.08.
25. a käskkirja nr 1-4/1747 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
26. Kaebaja leiab kaebuses, et Tartu Vangla on rikkunud rahvusvahelise konventsiooni sunniviisilise ja kohustusliku töö keelamise sätet. Kaebajalt on võetud kartserisse paigutamisega alusetult vabadus ja ületanud vangistusega kaasnevaid piiranguid. Vaidlustatud käskkirjaga ületati diskretsiooni piire. Enne kaebaja tööle määramist ei kontrollitud, kas kaebaja on töövõimetu või –võimeline. Kaebaja tööle määramisega ei kaasnenud toidunormi suurendamist töötavale kinnipeetavale ettenähtud määrani. Kaebaja on alakaaluline ja seega töövõimetu. Distsiplinaarkorras karistamine tõi kaebajale kaasa piirangu hügieeni eest hoolitsemisel, millega on alandatud kaebaja inimväärikust. Kaebaja ei keeldunud tööst, vaid töötingimustest, kus ta peab silmitsi seisma vaenlaste sõpradega. Kuna kaebaja peab taluma solvanguid ja alandusi ja kättemaksuga ähvardamist, on ka sellega alandatud kaebaja inimväärikust. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud menetlusnorme.
27. Kohtule edastatud kaebuse täiendustes viitab kaebaja käskkirja vastuolule põhiseadusega. Kuna 0,5 koormusega koristaja kohale on määratud neli või viis kinnipeetavat, siis on tegemist silmakirjalikkusega ja sellega on provotseeritud vastuhakku tööst keeldumise näol. Kaebaja on tööle allutatud karistusena. Kaebajale pakutud töö ei vasta kaebaja poolt vanglas omandatud kutseoskustele. Kuna kaebaja ei ole tööle määramise käskkirja allkirjastanud, ei ole kaebajal ka tekkinud töötamise kohustust. Kaebaja tööle määramine on toimunud õigusvastaselt. Vastustaja vastuväited
28. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kinnitust ei ole leidnud, et kaebajal oli terviseseisundist tulenev takistus töökohustuse täitmiseks, seega oli tema distsiplinaarsüütegu ja tahtlus selle toimepanemises tõendatud ning käskkirja tühistamiseks puudus alus. Kaebaja tunnistab, et pani distsipliinirikkumise toime ning tegi seda teadlikult, kuna peab koristajana tööle määramist kättemaksuks ja inimväärikust alandavaks. Kaebaja sellist suhtumist kinnitab ka see, et kaebaja on peale 20.08.
29. a toimunud intsidenti korduvalt keeldunud töökohustuse täitmisest, millest kahe puhul on kaebajat karistatud distsiplinaarkorras.
30. Kaebaja viide Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile sunniviisilise või kohustusliku töö kohta ei ole antud juhul asjakohane, kuna konventsiooni artikli 2 punkt 2C välistab sunniviisilise või kohustusliku töö mõistest muu hulgas ka töö, mida nõutakse isikult süüdimõistva kohtuotsuse alusel, tingimusel, et nimetatud tööd või teenistust teostatakse riigivõimu järelevalve ja kontrolli all ning et isik ei ole palgatud või määratud eraisikute, kompaniide või ühingute käsutusse.
31. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on vangla tema tööle määramisel kohelnud teda inimväärikust alandavalt. Siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et kaebaja on varasemalt esitanud kohtule kaebuse (haldusasi nr 3-09-2061), milles pidas õigusvastaseks, et Tartu 2 Vangla ei võimalda temale vanglas tööd, mis kindlustaks temale materiaalse baasi määral, mis on vajalik vanglas osutatavate kinnipeetavatele isikutele tasuliste teenuste kasutamiseks. Kaebaja leidis, et tööga kindlustamine on vangla juhtkonna ülesanne. Samuti nähtub kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse raames esitatud seletuskirjast, et tema on nõus töötama täistööajaga ja täiskoormusega. Sellest tulenevalt ei vasta tõele kaebuses esitatud väited, et tema ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama.
32. Toitlustamisel vanglas lähtutakse sotsiaalministri 31.12.
33. a määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“. Määrusest ei tulene, et kinnipeetava tööle määramisel suurendatakse automaatselt ka toidunormi. Lisaks jääb kaebaja puhul arusaamatuks, kuidas võis nimetatud asjaolu kaebaja tervist rikkuda, kui tema pole tööle asunud ning tema enda sõnul langes tema kaal juba tööle määramise ajaks. Tartu Vangla leiab, et tööle määramisel seost ega takistust kaalu osas ei ole, silmas pidades ka seda, et kaebaja ei ole ka ise varasemalt selles ühtegi takistust näinud. Tartu Vanglale esitatud vaides ei ole kaebaja probleemidest kaaluga rääkinud, mis omakorda tõendab seda, et erinevate põhjendustega kavatseb kaebaja oma süütegu õigustada.
34. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on märgitud asjakohased kaalutlused, miks kaebajat karistati 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, sest ta pani toime korduva samalaadse distsiplinaarsüüteo. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.
35. Kaebaja täiendas kaebust taotlusega, et halduskohus annaks hinnangu haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja Põhiseadusele vastavuse tuvastamist. Kuigi kaebaja ei sõnasta täpsel millise haldusakti või toimingu kohta ta halduskohtult hinnangut soovib, järeldab vastustaja täienduse sisust tulenevalt, et kaebaja soovib, et halduskohus annaks hinnangu sellele, et ka kinnipeetavate vähema kui 1,0 koormusega tööle rakendamine on õiguspärane. Vastustajale teadaolevalt ei keela ükski Eesti Vabariigis kehtestatud õigusakt rakendama kinnipeetavaid tööle vähema kui 1,0 koormusega. Vanglale on antud õigus hõivata kinnipeetavaid tööga vastavalt vajadusele ning Justiitsministeerium on vanglatele seadnud eesmärgi, et tööga hõivatud kinnipeetavate arv oleks võimalikult suur. Kuna aga Tartu Vangla isikkoosseisu kuulub ainult 80 kinnipeetavast majandustöölise ametikoha, kelle tasustamine toimub riigi eelarvelistest vahenditest, siis tuleb kinnipeetavaid rakendada tööle vähema koormusega. Tartu Halduskohtu 21.03.2011 otsusega nr 3-10-2714 jäeti rahuldamata A.Sakk kaebus Tartu Vangla 03.08.2010 käskkirja nr 1-4/1418 (A.Sakk tööle määramine) tühistamise nõudes. Teiseks soovib vastustaja juhtida kohtu tähelepanu A. Sakk poolt distsiplinaarmenetluse käigus 23.08.2010 antud seletusele, milles A. Sakk avaldab, et tema on nõus töötama täistööajaga ja koormusega 8 tundi päevas, 40 tundi nädalas ja terve kalendrikuu ulatuses. Kuigi, nagu A. Sakk väidab, et tema oli alakaluline ning teda ei oleks tohtinud seetõttu 03.08.2010 käskkirjaga 1-4/1418 üldse tööle määrata, on ta peaaegu kuu aega hiljem nõus ja võimeline tegema tööd 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning seda kuu jooksul ja probleemi näljatunde või alakaaluga pole. Kaebaja on
36. aastane mees, kelle tööks oli 3 paaril korral nädalas sektori koristamine, mis on kerge töö tegemine, seega oli tema toitlustamine R-3 järgi õiguspärane. Kohtu põhjendused ja otsus
37. Käesoleva vaidluse esemeks on Tartu Vangla 30.08.
38. a käskkiri nr 1-4/1747 (tlk 24), mille kohaselt ei allunud kaebaja 20.08.
39. a vanglateenistuja seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana eelvangistushoone viiendas sektsioonis. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et ükski tema poolt esitatud asjaolu ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kaebaja leiab, et käesoleva vaidluse esemeks olev käskkiri tuleb tühistada minetuste tõttu kaebaja tööle määramise käskkirja menetluses ja tööle määramisel. Halduskohus selle seisukohaga ei nõustu. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebaja tööle määratud 03.08.
40. a käskkirjaga. Nimetatud käskkirja puhul oli 20.08.
41. a seisuga tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli nii kaebajale kui kõigile teistele isikutele täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lõike 2 esimene lause). Seega oli ka vanglateenistuja, kes andis kaebajale 20.08.
42. a korralduse asuda tööle, kohustatud järgima vangla 03.08.
43. a käskkirjas sätestatut ja seda täitma. Kuna vanglateenistuja pidi selle käskkirja kohaselt kindlustama kaebaja tööle asumise, siis oli tema korraldus sisuliselt õige ja kaebaja pidi seda korraldust täitma, vaatamata sellele, kas ta pidas oma tööle määramist õiguspäraseks või mitte.
44. Kaebaja oli kohustatud vanglateenistuja poolt antud korralduse täitma tulenevalt VangS § 37 lõikest 1 ja Tartu Vangla kodukorra punktist 7.1.1, kuna 20.08.
45. a seisuga ei olnud tõendatud ühtegi asjaolu, mis vabastanuks kaebaja kohustusest töötada. Samuti ei olnud tõendatud ühtegi asjaolu, mis vabastanuks kaebaja kohustusest täita temale vanglateenistuja poolt antud korraldust. VangS § 67 punktis 1 on sätestatud kinnipeetavate üldine allumiskohustus. Kuna käesoleval juhul ei vastanud vanglateenistuja poolt antud korraldus tühise haldusakti tunnustele, siis oli kaebaja kohustatud korraldust täitma, vaatamata sellele, kas ta pidas seda korraldust õiguspäraseks või mitte. Kinnipeetava teistsugune arusaam õigusaktidest ja seoses sellega ka teistsugune arusaam vanglateenistuja antud korralduse täitmise kohustuslikkusest ei anna alust käesoleval juhul kaebajale keelduda korralduse täitmisest. (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
46. a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-3-1-103-06).
47. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja ei ole vaidlusaluse distsiplinaarmenetluse suhtes toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse järelduseks, et vastustaja on kaebaja distsiplinaarasja menetlemisel eiranud menetlusreegleid. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokoll (tlk 25) ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri (tlk 24) on koostatud ühel ja samal päeval, ei muuda distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks, sest nimetatud dokumentide ühel päeval koostamise keeldu ei tulene VangS § 64 lõikest 3 ega vangla sisekorraeeskirja §-st
48. Käesoleval juhul on nimetatud dokumendid koostanud erinevad ametnikud, millest tulenevalt ei ole tõene kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse protokolliga oli tema küsimus juba ette otsustatud. Distsiplinaarmenetluse protokolli eesmärgiks on protokollida distsiplinaarmenetluse käik ja protokolli koostaja on käskkirja andjale teinud muuhulgas ettepaneku karistuse määramiseks. Asjaolu, et käskkirja andja on käesoleval juhul sisuliselt ka nõustunud selle ettepanekuga, ei muuda käskkirja õigusvastaseks. Protokolli puhul ei ole käskkirja suhtes tegemist eelotsustuse ega eelhaldusaktiga, mis oleks käskkirja andjale siduv. 4
49. Halduskohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vaidlustatud käskkirja puhul on tegemist diskretsiooniveaga haldusaktiga. Käskkirja ja asja materjalide kohaselt omas kaebaja 30.08.
50. a seisuga kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, millest vähemalt ühe puhul oli tegemist samalaadse rikkumise eest määratud karistusega. Halduskohus tutvunud vastustaja kaalutlustega, on seisukohal, et puudub alus kaebajaga nõustumiseks, et tegemist on kaalutlusevaga haldusaktiga, mis tuleks seetõttu tühistada. Kaebajalt ei ole vabadust võetud alusetult. Seda on tehtud õiguspäraselt, kaebaja poolt toimepandud distsipliinirikkumise eest.
51. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt ILO konventsioonile osundamine ei ole asjakohane, sest käesoleval juhul on tegemist konventsiooni erandiga hõlmatud juhtumiga. Kaebaja puhul on tegemist süüdimõistetuga, kaebaja pidi distsiplinaarasja tinginud korralduse alusel töötama riigivõimu kontrolli ja järelevalve all. Kaebajat ei oleks määratud eraisiku käsutusse.
52. Kaebaja määrati tööle 03.08.
53. a käskkirjaga. Asjaolu, et kaebaja ei ole selle käskkirjaga tutvumise kohta allkirja andnud, ei muuda käskkirja kehtetuks, sest kaebaja on allkirja andmisest ise keeldunud. Käesolevas asjas karistati kaebajat 20.08.
54. a rikkumise eest. Seega oli kaebajal enam kui piisavalt aega, et vangla administratsiooni ees tõstatada oma tervise küsimus ja lahendada see kohases haldusmenetluses, et kontrollida, kas kaebaja tervis võimaldab töötamist osalise tööajaga koristajana või mitte. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema tervis halvenes 20.08.
55. a ja et tal ei olnud seetõttu võimalik tööle asuda seoses ajutise töövõimetusega. Samuti oli kaebajal võimalus lahendada täiendava toidu taotlemise küsimus vastava taotluse vanglale esitamisega. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebajale hügieenivahendite andmisest keeldumine toimunud käesolevast asjast erinevas haldusmenetluses, mille tõttu ei saa ka see vaidlus tuua kaasa käesolevas asjas vaidluse esemeks oleva haldusakti tühistamist, kuna hügieenitarvete eraldamine kinnipeetavatele on reguleeritud üldkorraldusega, mida kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud ei ole. Kohus on seisukohal, et konfliktid teiste kinnipeetavatega ei ole käsitletavad töötingimustena, mille tõttu puudus kaebajal ka sel alusel õigus korralduse täitmata jätmiseks. Kui keegi kinnipeetavatest alandas kaebaja inimväärikust, on kaebajal selles osas õigus pöörduda vangla administratsiooni poole inimväärikuse alandamise kaitseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks, mitte aga keelduda tööle asumisest. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga ka selles osas, et teda on osalise tööajaga töötamisel tasustatud alla õigusaktides kehtestatud määra, sest tunnipalga alammääraga on seotud täistööajaga töötamise tasustamine. Mitme kinnipeetava määramine ühele koristaja kohale ei ole vastuolus vangistust reguleerivate õigusaktide ja põhiseadusega. Kinnipeetavate majandustöödele määramisel ei pea ega saa vangla alati arvestada kinnipeetavate poolt vanglas omandatud kutseoskustega. Kutseoskused on eelkõige kinnipeetavatele tarvilikud pärast vanglast vabanemist töö leidmisel. Kohtule laekus 22.03.
56. a kaebaja taotlus (tlk 56 pöördel) käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga nr 3-10-2714, mida ei olnud võimalik rahuldada, kuna kohtute infosüsteemi andemetel oli tolles haldusasjas 21.03.
57. a juba kohtuotsus avalikult teatavaks tehtud.
58. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab kohus neil asjaoludel kaebuse rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 5