Obsah (4)

§ 67§ 38§ 39§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2060 Otsuse kuupäev 09. mai 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Pavel Lebedev’i kaebus Viru Vangla vastu kahju 2060

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele. Kuna nii söökla juhataja kui köögis töötavad finants-ja majandusosakonna kokad on vanglateenistuse ametnikud ning köögiruumide korrashoidmine on kooskõlas köögi abitöölise köögis tehtavate töödega, siis oli kaebaja kohustatud alluma ka kokkade antud korraldustele koristada. Kaebaja korraldusele ei allunud ning teatas hoopis, et ei kavatse rohkem köögis töötada. Spetsialist-söökla juhatajal on kohustus tagada söökla töö toimimine ning kui kinnipeetavast abitööline on teatanud, et ei soovi rohkem köögis töötada ning ei allu korraldustele, siis oli õigustatud leida kööki uus tööline, kes suhtub oma tööülesannete täitmisesse kohusetundlikult. Kaebaja viide Viru Vangla kodukorra p 11.14, on asjakohatu. Viru Vangla kodukorra p 11.14 sätestab, et majandustööle rakendatud kinnipeetava järelevalvet koordineerib peaspetsialistkorrapidaja. Antud säte ei tähenda, et ainult peaspetsialist-korrapidajal on õigus anda korraldusi või kirjutada majandustöid tegevate kinnipeetavate rikkumise avastamisel ettekanne. Kohtu põhjendused ja otsus 6. Pavel Lebedevi kaebuse osas, milles ta taotles kohustada Viru Vanglat ennistama ta köögitöölise ametikohale, tagastas kohus 13.12.2010 määrusega HKMS § 11 lg 31 alusel, kuna kohustamisnõude osas oli kaebajal eelnevalt läbimata kohtueelne kohustuslik kord. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata ka riigi õigusabi taotluse. P.Lebedev kohtu määrust ei vaidlustanud. Kohus võttis 13.12.2010 määrusega menetlusse P.Lebedevi kaebuse Viru Vanglalt saamata jäänud töötasu 2060 krooni hüvitamise nõudes. 7.

§ 38

lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lg 21 kohaselt kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle.

§ 39

lg 3 kohaselt vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Kaebuse esitaja määrati finants-majandusosakonda majandustöödele abitööliseks (köögi abitööline) tähajaks 01.12.2009 kuni 01.03.2010 3 (tlk.71). Käskkirja kehtetuks tunnistatud ei ole. Vaatamata sellele, et kaebaja tööle määramise käskkiri oli kehtiv, kaebajat alates 28.01.2010 majandustöödele ei viidud.

1. Kaebaja leiab, et teda ei viidud tööle õigusvastaselt, kuna ta ei ole töötamisest keeldunud. Kohus nõustub kaebuse esitajaga. Et kaebuse esitaja oleks keeldunud 28.01.2010 majandustöödel töötamast, esitatud materjalidega kinnitust leidnud ei ole. Nähtuvalt esitatud materjalidest, on kaebuse esitaja 25.01.2009 köögis töötades teatanud, et ta keeldub köögis töötamisest. Kohtule on esitatud koopia finants-majandusosakonna spetsialist-söökla juhataja V.Vaino 25.01.2010 meilist julgeolekuosakonna ametnikule M.Tšerkassovile, milles V.Vaino informeerib viimast P.Lebedevi teatest, et ta on sel päeval viimast päeva köögis tööl (tlk.82). V.Vaino palub samas kirjas leida Lebedevi asemele tööle keegi teine. Samas on V.Vaino esitanud 01.02.2010 ettekande, milles V.Vaino märgib, et teavitas 25.01.2010 julgeolekut ja Jaak Kivendit, et leida kinnipeetavast köögitöölise asemele võimalusel uus tööline, kui kinnipeetav Lebedev tõesti tööle ei ilmu. Seega on V.Vaino 25.01.2010 informeerinud vanglaametnikke P.Lebedevi võimalikust edaspidisest töötamisest keeldumisest. Selles kirjas ei ole V.Vaino esitanud palvet võimalusel kaebajat tööle mitte rakendada, nagu on märgitud 18.02.2010 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis (tlk.78). Kas P.Lebedevil oli ka tegelik tahe edaspidi mitte enam tööle minna või oli see ainult pahameele väljendus, vastustaja poolt kontrollitud ei ole. Ühtki tõendit, et P.Lebedev 28.01.2010, kui ta oleks pidanud tööle minema, oleks tööle minekust ka tegelikult keeldunud, esitatud ei ole. Ka 25.01.2010 töötas ta ettenähtud aja lõpuni, jättes täitmata ainult prügiruumi koristamise kohustuse ( Olga Golõnina seletuskiri tlk.83). Nagu selgub Viru Vangla 23.02.2010 kirjast (tlk.46) kaebajale, on P.Lebedev pöördunud 28.01.2010 kirjaga Viru Vangla poole küsimusega, soovides teada, miks teda samal päeval, so 28.01.2010 tööle ei viidud. Seega ei ole P.Lebedev 28.01.2010, päeval kui ta pidi graafiku kohaselt tööle minema, sellest keeldunud. Viru Vangla 23.02.2010 käskkirjaga nr 6-3/332-D on kaebajat karistatud noomitusega Viru Vangla kodukorra p 8.1.5 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et P.Lebedev teatas 25.01.2010 vangla köögis kokkadele, et ta enam köögis tööd teha ei soovi ja ei allunud kokkade korraldusele koristada ära prügiruum. Seega on kaebajat karistatud peale prügiruumi koristamisest keeldumise ka edaspidi töötamisest keeldumisest teatamise eest, mitte aga töötamisest keeldumise eest. Ka on 27.07.2010 vaideotsuses nr 612/141 – 1 märgitud, et käskkiri (so 23.02.2010 käskkiri ) on määratud 25.01.2010 toime pandud rikkumiste eest ning et 28.01.2010 toimunu asjasse ei puutu.
2. Kuna tõendamist ei ole leidnud, et P.Lebedev keeldus 28.01.2010 majandustöödele minekust, samuti ei olnud tunnistatud kehtetuks 01.12.2009 käskkirja nr 6-2/288-T, ning puuduvad ka muud tõendid, mis välistaksid kaebaja tööle viimise vajaduse või võimalikkuse, tuleb tunnistada Viru Vangla toiming – kaebaja alates 28.01.2010 tööle mittelubamine ehk töölt kõrvaldamine õigusvastaseks. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 kinnitatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ (Kord) § 6 kohaselt tuleb kinnipeetava töölt vabastamine vormistada haldusaktiga, milline tehakse kinnipeetavale teatavaks. Juhul kui kinnipeetavat ei vabastata töölt, vaid kõrvaldatakse ajutiselt töölt (Korra § 5 lg 3), tuleb ka ajutine töölt kõrvaldamine vormistada kirjalikult ja teha kinnipeetavale teatavaks. Antud juhul ei olnud kaebajat teavitatud ei tööst vabastamisest ega ka töölt kõrvaldamisest. Korra § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetavat ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks. Kaebajat teavitati tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest 08.02.2010.a., distsiplinaarmenetluse protokoll, milles tehti ettepanek kaebaja karistamiseks 4 distsiplinaarkorras, oli koostatud 18.02.2010.a. Seega ei saa järeldada, et P.Lebedevi töölt kõrvaldamine oleks olnud tingitud distsiplinaarmenetlusest. 10.

§ 43

lg-te 1 ja 2 kohaselt makstakse töötasu ka kinnipeetavale, keda rakendatakse vangla majandustöödel. Töö tasustamisel lähtutakse seejuures töö eripärast ja töötatud ajast. Tuleb arvestada, et töötamisele vabaduskaotuse kandmise ajal ei laiene töölepinguseadus (v.a väljaspool vanglat töötavad kinnipeetavad).

§ 38

lg 1 sõnastusest tuleneb, vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale tööd. Kuna kinnipeetava igapäevane tööga hõivatus vangla majandustöödel toimub vangla vajadusest sõltuvalt, siis neil päevadel, kui kinnipeetav ei tööta, ei tule ka töötasu maksta. Kinnipeetava töö tasustamisel tuleb lähtuda tegelikult töötatud ajast. Antud juhul on esitatud taotlus oletusliku tulu saamise hüvitamiseks. Puuduvad tõsikindlad tõendid, et kaebaja oleks saanud ka tegelikult kuni 01.03.2010 töötada, mistõttu puudub ka alus asuda seisukohale, et kaebaja oleks sellel perioodil kindlasti saanud töötasu 2060 krooni, mille saamata jäämine tuleks kahjuna hüvitada. Sõltumata sellest, et kaebuse esitaja oli käskkirjaga määratud majandustöödele tähtajaga kuni 01.03.2010, ei tähenda see, et vangla oli kohustatud kinnipeetavat igal juhul selle ajani tööga kindlustama ning et vangla oleks antud juhul seda ka teinud.

§ 39

lg 3 kohaselt rakendatakse kinnipeetavat vangla majandustöödel vangla juhtkonna äranägemisel, so vastavalt vajadusele. Nagu juba märgitud, sätestab Korra § 5 lg 3 p 1, et kinnipeetava võib distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt kõrvaldada. Seega oleks vastustajal olnud õigus kaebaja töölt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks, töölt ajutise kõrvaldamise korral töötasu aga selle aja eest ei maksta. Seega, kuigi kohus tunnistas kaebaja 28.01.2010 tööle mittelubamise ehk töölt kõrvaldamise õigusvastaseks, puudub alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks, sest pole tõendatud reaalse varalise kahju tekkimine saamata jäänud töötasu näol tulenevalt sellest, et tema töölt vabastamine osutus õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pavel Lebedevi kaebuse rahuldamata. Eda Muts kohtunik 5