TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2478 Otsuse kuupäev 02.12.2010 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Stronfel´i kaebus Tartu Vangla 13.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1547 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.11.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Juri Stronfel; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 13.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1547 karistati kinnipeetav Juri Stronfel´i distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskirja § 67 p 4 nõuete süülise rikkumise eest. Nimetatud käskkirja kohaselt pani kinnipeetav Juri Stronfel 21.07.2010.a kella 16.00 – 17.00 vahel toime järgmise teo: ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse, mis seisnes selles, et jalutuskäigu ajal sodis jalutusboksi seinale. Tartu Vangla leidis, et kinnipeetav J. Stronfel´i süüline tegu on vastuolus VangS § 67 p 1 nõuetega, mille kohaselt on kinni peetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja § 67 p 4, mis kohustab kinni peetavat isikut suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu-ja olmeruumid. Jalutusboks on aga olmeruum, mis oli kinnipeetavale antud jalutuskäigu ajal kasutamiseks. Käskkirja kohaselt viitab jalutusboksi seinale soditud kiri „musja Marina“ kinnipeetav Marina Muslimovale, kellega kinnipeetav J. Stronfel´il on kirjavahetus ja =J= viitab kinnipeetav Juri Stronfel´i eesnimele. Juri Stronfel esitas 24.08.2010.a Tartu Vanglale vaide, milles taotles 13.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1547 tühistamist. Tartu Vangla 21.09.2010.a vaideotsusega jäeti J. Stronfel´i vaie rahuldamata. Vangla leidis, et Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi J. Morozov´i 13.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1547 andmine oli õiguspärane. 23.09.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Stronfel´i kaebus Tartu Vangla 13.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1547 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 04.10.2010.a kohtumäärusega võeti J. Stronfel´i kaebus menetlusse. Tartu Vangla 25.10.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1547a parandati 13.08.2010.a käskkirjas nr 14/1547 esinev ilmne ebatäpsus „vangla sisekorraeeskiri § 67 p 4“ ja loeti õigeks vangistusseaduse § 67 p 1 ja p
- KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt ei ole Juri Stronfel nõus temale 13.08.2010.a määratud noomitusega, sest ta ei ole rikkumist toime pannud. Kaebaja leiab, et tema karistamine noomitusega ei ole seaduslik ja soovib, et vangla vabandaks talle tekitatud ebamugavuste eest. J. Stronfel märgib, et ta ei tunnista oma süüd ja viitab N. Zavialov´i puhtsüdamlikule ülestunnistusele, sest teo pani toime N. Zavialov. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla ei ole saanud läbi viia normaalset uurimist. Vangla sisekorraeeskirja § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate ütlused, aga Tartu Vangla lasi 21.07.2010.a seletuskirja kirjutada vaid kaebajal, ehkki kambris viibisid nad kahekesi. Seega süüdistas vangla kohe konkreetselt kaebuse esitajat ning ei küsinud seletust kambrikaaslase käest. J. Stronfel jäeti endapoolsest tunnistajast ilma. Samuti takistas Tartu Vangla J. Stronfel´il enda kaitsmist, sest talle ei tõlgitud vaidlustatud käskkirja. Kaebaja ei saanud käskkirjast aru, sest see oli koostatud eesti keeles. Kaebaja vaidlustas käskkirja, teadmata kõiki detaile ja seega ei saanud ennast kaitsta 100%. Vaidemenetluses lisas kaebaja oma vaide juurde kambrikaaslase 07.09.2010.a puhtsüdamliku ülestunnistuse, kuid see asja ei mõjutanud. Kaebaja märgib, et ei kanna süüd teiste tegude eest. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et jalutas 21.07.2010.a jalutusboksis koos Nikita Zavialov´iga tund aega. Seinale kirjutatu kohta märkis, et ta teab Marina nimelist, Marina on tema tuttav mitte sõbranna. Kaebaja leidis, et noomitus ei ole hirmus karistus, ta on aastate viisi kartseris istunud, kuid ta ei ole seda õigusrikkumist toime pannud. Tema karistamine vangla poolt on solvav ja ebaõiglane. Edaspidi hakkab noomitus mõjutama kaebaja ennetähtaegset vabanemist. J. Stronfel ütles, et räägib ainult tõtt ja soovib, et vangla vabandaks ja käskkiri tühistataks. Kaebaja märkis, et soovis N. Zavialov´i 21.07.2010.a ülestunnistust kasutada edaspidi ja seega ei esitanud seda vaide juurde. Kaebaja soovis näha vangla reaktsiooni ja soovis esitada N. Zavialov´i ülestunnistuse 07.09.2010.a, kui andis selle kontaktisiku kätte. 13.08.2010.a lasi kaebaja kirjutada N. Zavialov´il veel ühe ülestunnistuse, mille esitas vanglale. Juri Stronfel palub kohtul tühistada Tartu Vangla 13.08.2010.a käskkiri nr 1-4/
- VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Juri Stronfel´i kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2 Tartu Vangla 13.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1547 määrati Juri Stronfel´ile distsiplinaarkarisuseks noomitus VangS § 67 p 1 ja p 4 sätestatus nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning punkt 4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. J. Stornfel´i distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et viibides 21.07.2010.a kell 16.00-17.00 jalutusboksis nr 32, ei suhtunud ta heaperemehelikult vangla varasse – sodides jalutusboksi seinale. 23.08.2010.a esitas J. Stronfel nimetatud käskkirja peale vaide, milles märkis käskkirja tühistamise põhjuseks asjaolu, et tema arvates on uurimine viidud läbi liiga pealiskaudselt ning seletust ei ole võetud tema kambrikaaslaselt, kellega ta koos jalutas. 07.09.2010.a esitas J. Stronfel Tartu Vanglale oma kambrikaaslase Nikita Zavialovi poolt 13.08.2010.a kuupäeva kandava puhtsüdamliku ülestunnistuse, milles N. Zavialov väitis, et 21.08.2010.a jalutusboksi seinale kirjutise tegija on tema aga mitte Juri Stronfel. Tartu Vangla direktori 21.09.2010.a vaidetostusega nr E5 371 jäeti J. Stronfeli vaie rahuldamata. Vaide rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt on distsiplinaarmenetlus läbi viidud menetlusnorme mitterikkumata, kaebaja süü teo toimepanemises on piisavate kogutud tõenditega ning nende analüüsi tulemusel tõendatud ning 13.08.2010.a distsiplinaarkorras karistamise käskkirja nr 1-4/1547 tühistamiseks puudub alus. Samuti põhjendati vaideotsuses, miks ei arvestata J.Stronfel´i süüd välistava asjaoluna tema kambrikaaslase N. Zavialov´i puhtsüdamlikku ülestunnistusega. Nimelt kannab N. Zavialov´i ülestunnistus 13.08.2010.a kuupäeva aga vanglale esitas J. Sronfel selle 07.09.2010.a, kuigi tal oli selle esitamise võimalus juba 13.08.2010.a, ülestunnistuse kirjutamise hetkel ning kuna 06.09.2010.a etapeeriti N. Zavialov Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajja, ei saanud seda ülestunnistust pidada tõelevastavaks vaid tegemist oli teadlikult ning tahtlikult ebatõese ütlusega, mis oli esitatud J. Stronfel´i poolt eesmärgiga vabaneda toimepandud süüteoga kaasnevast vastutusest. Kaebaja on kohtule saadetud kaebusele lisanud veel teisegi kambrikaaslase Nikita Zavialov´i puhtsüdamliku ülestunnistuse, milles N. Zavialov tunnistab, et 21.07.2010.a kirjutise jalutusboksi nr 32 seinale tegi tema. Vastustaja arvates suurendab nimetatud kirjutis, mis kannab distsiplinaarsüüteo toimepanemise kuupäeva ja on adresseeritud Tartu Halduskohtule, veelgi veendumust, et tegemist ei ole mitte puhtsüdamliku ülestunnistusega vaid kinnipeetavate poolt esitatud kokkuleppega, mille abil kaebaja J. Stronfel vabaneks vastutusest toimepandud teo eest. Kohtuistungil märkis vastustaja, et arusaamatuks jääb see, miks kaebaja distsiplinaarmenetluse seletuse võtmisel selgitas, et ta ei ole midagi teinud ja ütles, et las vangla selgitab ise, kes kirjutas seinale ja nõudis käekirjaekspertiisi, samas ei esitanud ta kohe vanglale N. Zavialov´i ülestunnistust. Vastustaja leidis, et kaebaja ütlused on vastukäivad ja eksitavad. Vangla märkis, et seletuse andmise võimaldamine teisele kinnipeetavale on võimalus, mitte kohustus. Kaebaja on kirjutanud, et ta ei tea seinale sodimisest midagi, kuigi ta oleks pidanud nägema, kui seda tegi N. Zavialov. Vastustaja leidis, et kaebaja ütlused ja tunnistaja N. Zavialov´i ütlused on vastukäivad. Kaebaja oli kohustatud distsiplinaarmenetluse käigus esitama kõik temal olevad tõendid selle kohta, et ta ei ole seda tegu toime pannud, aga kaebaja ei teinud seda.. Hilisemalt esitatud tõend ei oma sedavõrd 3 tähtsust ja seepärast ei pea vastustaja N. Zavialov´i ütlusi tõendiks. Vastustaja on veendunud, et distsiplinaarrikkumise pani toime kaebuse esitaja. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Juri Stronfel´i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas 21.07.2010.a ajavahemikul 16.00 – 17.00 jalutusboksis nr 32 sodis jalutusboksi seinale kaebaja või tema kambrikaaslane N. Zavialov, kes samal päeval ja kellaajal jalutas kaebajaga nimetatud boksis ja kelle ülestunnistuse andis vanglale ja saatis kohtule kaebaja. Selle küsimuse lahendamisega selgub, kas Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi J. Morozov´i 13.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1547 J. Stronfel´ile distsiplinaarkaristuse määramise kohta on õiguspärane või mitte. Nimetatud käskkirja alusel karistati kaebajat noomitusega selle eest, et ta 21.07.2010.a kella 16.00-17.00 vahel sodis jalutusboksi seinale kirja „ musja Marina, tõ moja obaldennaja, abašaju, =J= Tallinn“. Kohus leiab, et vanglaametnikud Anneli Nebel (t.l 24) ja Igor Tselistsev (t.l 23 pöördel) on õigustatult kirjutanud oma ettekannetes nr 1803 ja 1803A, et just Stronfel Juri kirjutas jalutusboksi seinale kirja kellelegi Marinale. Vanglaametnikud veendusid, et enne kella 16.00 jalutusboksi seintel kirjutisi ei olnud. Kohus, nii nagu leidsid vanglaametnikud, leiab, et seinale kirjutas kirja Juri Stronfel, võttes arvesse seda, et kirja teksti all oli „J“ täht, mis viitab Juri Stronfel´i nimele ja sellega ta identifitseeris enda. Ei ole tõenäoline, et Nikita Zavialov kirjutab kirjale alla tähe, mis ei ole kuidagi seotud temaga. Ei ole tõenäoline, et Nikita Zavialov, kui ta kirjutas kirja Juri Stronfel´i juuresolekul, kirjutab kirjale alla tähe, mis viitab kambrikaaslasele Juri Stronfel´ile ja J. Stronfel nõustub sellega. Kui kaebaja ei ole kirjutanud boksi seinale, siis ta oleks seletuskirjas nimetanud N. Zavialov´it, kes seda tema arvates tegi (t.l 24 pöördel). Kohtu arvates ei ole usaldusväärne N. Zavialov´i 21.07.2010.a (juhtumi päeva kuupäevaga) puhtsüdamlik ülestunnistus, mis on adresseeritud Tartu Halduskohtule juba juhtumi asetleidmise päeval. Kaebaja saatis selle kohtule (t.l 6) koos kaebusega 23.09.2010.a ja teadmata põhjustel ei ole seda lisanud oma vanglale esitatud seletuse juurde. Kaebaja ei ole kohtule arusaadavalt seletanud, miks ta ei esitanud seda ülestunnistust vangla administratsioonile. 21.07.2010.a ei olnud kaebajale ette teada, et vastustaja karistab teda 13.08.2010.a käskkirjaga. Kaebaja ei ole oma vaides (t.l 28) märkinud ega maininud, et seinale kirjutas N. Zavialov ja et ta on selle kohta kirjutanud ülestunnistuse. Ta kirjutas vaides, et võimalik, et tõendid tulevad. Kaebaja esitas 07.09.2010.a Tartu Vanglale oma kambrikaaslase N. Zavialov´i 13.08.2010.a kuupäeva kandva ülestunnistuse. Vaide esitas kaebaja vanglale 23.08.2010.a ja selleks ajaks 4 oli tal olemas N. Zavialov´i 21.07.2010.a ülestunnistus, kuid ta ei esitanud seda vanglale. Kaebaja ei oska (t.l 52) seda asjaolu arusaadavalt seletada. 06.09.2010.a etapeeriti N. Zavialov Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajja ja kaebaja oli teadlik, et N. Zavialov´ilt ei saa Tartu Vanglas võtta seletusi ja ta esitas 07.09.2010.a Tartu vanglale N. Zavialov´i ülestunnistuse. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, mis kuupäeval ülestunnistused tegelikult kirjutatud on. N. Zavialov´il oli endal õigus pöörduda Tartu Vangla poole ülestunnistusega ja vangla oleks selle registreerinud ja seda menetlenud. Seda, et kiri boksi seinale oli tehtud kaebaja poolt, tõendab Juri Stronfel´i kirjavahetus Marina Muslimovaga, kes asub samas vanglas Turu 56 Tartus (t.l 49 (10.10.2010.a), t.l 49 pöördel (15.10.2010.a), t.l 51 (18.07.2010.a kaks kirja, 19.07.2010.a, 22.07.2010.a, 28.07.2010.a), t.l 51 pöördel (11.07.2010)). N. Zavialov´i kirjutiste puhul ei ole kohtu arvates tegemist puhtsüdamlike ülestunnistustega, vaid kinnipeetavate poolt esitatud kokkuleppega, mille abil kaebaja soovib vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kohtul ei ole alust usaldada rohkem kaebajat, kui kahte vanglaametnikku. Kohus leiab, et tunnistaja N. Zavialov´i ütlused ei ole usaldusväärsed ja nad on vastuolulised teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja N. Zavialov on kaebaja endine kambrikaaslane ja seega on ta huvitatud sellest, et kaebaja ei saaks karistada. N. Zavialov´i suhtes on möödunud distsiplinaarmenetluse algatamise tähtaeg ja seoses sellega julges kaebaja edastada N. Zavialov´i ülestunnistuse peale ühe kuu möödumist rikkumise avastamisest, s.t peale 21.08.2010.a (VangS § 64 lg 41). Eelnimetatud põhjustel jätab kohus N. Zavialov´i ütlused asja lahendamisel tähelepanuta. Tõendid kogumikus tõendavad J. Stronfel´i süüd talle inkrimineeritud distsipliinirikkumises. Distsiplinaarmenetluse käigus on järgitud HMS-s sätestatut, vaidlustatud käskkiri vastab haldusaktile esitatud nõuetele ja on õiguspärane. Karistuse määr on minimaalne ja vastab sooritatud teole. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5