2. Jätta Jaak Tarvise taotlus riigi kulul õigusabi võimaldamiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata (
3. Kohtumäärus saata täitmiseks Viru Maakohtule ja teadmiseks taotlejale Jaak Tarvisele. Määruse peale riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
Edasikaebamise kord (Tarvis) taotlus riigi õigusabi Asjaolud ja kohtu seisukoht 11.11.2010 saabus Tartu Halduskohtule Jaak Tarvise taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liigina on J. Tarvis märkinud esindamist halduskohtumenetluses ja muu õigusnõustamine või esindamine. Probleemi kirjeldusena, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse märgib J. Tarvis: 1) esindamine halduskohtus seoses 1 kahjunõudega Tartu Vangla vastu ning 2) Riigiprokuratuuri määruse (RP-29/10/206) edasikaebamine Tallinna Ringkonnakohtusse. Tartu Halduskohtu 23.11.2010 kohtumäärusega jäeti J. Tarvise taotlus käiguta ja anti taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates: 1) et kohus saaks võtta seisukoha, kas J. Tarvis on võimeline iseseisvalt halduskohtus asju ajama, tuli taotluse esitajal kohtule põhjalikumalt täpsustada, milliste asjaoludega seoses ta soovib kahjunõudega Tartu Vangla vastu halduskohtusse pöörduda; 2) et kohus saaks võtta seisukoha, milline kohus on pädev J. Tarvise riigi õigusabi taotlust Riigiprokuratuuri määruse edasikaebamiseks läbi vaatama, tuli taotlejal täpsustada nimetatud määruse andmise asjaolusid ning võimaluse korral edastada halduskohtule Riigiprokuratuuri määruse RP-2-9/10/206 koopia. Kohtumääruse täitmiseks on Jaak Tarviselt halduskohtule laekunud: - Tartu Vangla 29.10.2010 otsustus nr 3-30/226 „Kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine“. Nimetatud otsustusest nähtub, et J. Tarvis esitas 08.09.2010 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis, et temale hüvitatakse perioodil 13.06.200830.12.2008 sooritatud sisseostude juurdehindlus summas 3 622 krooni, millele lisandub intressinõue 6% aastas. J. Tarvis märgib oma riigi õigusabi taotluse puuduste kõrvaldamise dokumendis, et kuna kahju hüvitamise nõue jäeti Tartu Vangla poolt ülalnimetatud otsustusega rahuldamata, esitas ta kahjunõude halduskohtusse. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on J. Tarvise kaebus Tartu Vanglalt kahju 3 622 krooni ja intressi 6 % aastas hüvitamise nõudes registreeritud haldusasjana nr 3-10-2908 ning võetud Tartu Halduskohtu 11.11.2010 kohtumäärusega menetlusse; kaebuse esitaja on vabastatud riigilõivu tasumisest ja vastustajalt Tartu Vanglalt välja nõutud vastus kaebuse kohta 13.12.2010. - Riigiprokuratuuri 28.10.2010 määrus Jaak Tarvise kaebuse (registreerimisnumbriga RP-2-9/10/206) kriminaalmenetluse alustamata jätmise (määruse nr 10760000179) vaidlustamises rahuldamata jätmise kohta. Määruse resolutiivosa punkti 3 kohaselt on vastavalt KrMS § 208 lõikele 1 õigus määrusele edasi kaevata advokaadi vahendusel ühe kuu jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil isik sai käesoleva määruse koopia. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 94 kohaselt toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui HKMS-s ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 180 lg 4 kohaselt riigi õigusabi võimaldamist reguleerib „Riigi õigusabi seadus“ (
). Riigi õigusabi saamiseks tuleb taotlus esitada
§-s 10 sätestatud kohtule.
lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtule esitada juhul, kui taotluse esitaja soovib saada riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses. 2
lg 3 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. HKMS § 8 lg 22 sätestab, et kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Antud juhul on taotleja märkinud, et vajab riigi õigusabi muu hulgas ka seoses sooviga edasi kaevata Riigiprokuratuuri 28.10.2010 määrus (RP-2-9/10/206). Kuna Jaak Tarvise taotlusest selgub, et tema eesmärgiks on saada advokaadi abi oma õiguste kaitsmiseks, k.a. kaebuse esitamine Riigiprokuratuuri määrusele, leiab kohus, et J. Tarvise riigi õigusabi taotluse lahendamine Riigiprokuratuuri 28.10.2010 määruse edasikaebamiseks õigusdokumendi koostamiseks riigi õigusabi määramiseks ei kuulu (Tartu) halduskohtu pädevusse, vaid see kuulub maakohtu pädevusse ning taotlus tuleb edastada
lg 10 kohaselt Viru Maakohtule (Narva, 1.Mai 2), sest Jaak Tarvis viibib käesolevalt kinnipeetavana Viru Vanglas, mis asub Viru Maakohtu tööpiirkonnas. 1. Juhindudes
lg 7 edastab halduskohus Jaak Tarvise riigi õigusabi taotluse osas, milles ta taotleb riigi õigusabi Riigiprokuratuuri 28.10.2010 ülalnimetatud määruse peale kaebuse koostamiseks ja esitamiseks (s.o määruse edasikaebamiseks), Viru Maakohtule läbivaatamiseks. 2. Tartu Halduskohus vaatab läbi Jaak Tarvise riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks halduskohtumenetluses. Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (
) § 6 lg 1 võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab
Kohus leiab, et Jaak Tarvise riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks esindamiseks halduskohtus seoses kahjunõudega Tartu Vangla vastu tuleb jätta rahuldamata
lg 1 p 1 alusel, kuna taotluse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi nii kaebuse koostamisel kui ka halduskohtumenetluses. J. Tarvis on esitanud Tartu Halduskohtule mitmeid halduskaebusi, mida ta on ise koostanud ning mida kohus on menetlenud. Ka käesoleval juhul on J. Tarvis läbinud kohtuvälise haldusmenetluse ning esitanud kohtule (haldusasjas nr 3-10-2908) kaebuse, mille nõuded on arusaadavad ja kaebus on halduskohtu poolt menetlusse võetud. Seetõttu leiab kohus, et J. Tarvis on nimetatud haldusasjas võimeline ise vajadusel kohtuistungil esinema ja oma õigusi kaitsma. 3 Kohus selgitab taotlejale, et halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Halduskohtumenetlus püüab valitsevat uurimisprintsiipi ning sellest tulenevat selgituskohustust rakendada viisil, mis aitaks kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Arvestades eeltoodut ja juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning
Tarvise riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks halduskohtumenetluses - rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.