Obsah (5)

§ 26§ 31§ 32§ 7§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2302 Haldusasi Menetlusosalised V.V. kaebus

§ 26lg 1 p 6) 2.

Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 09.06.2010 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale määrati Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 07.09.2009 käskkirjaga nr 655-d karistuseks 30 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt lõhkus kinnipeetav 07.08.2009 ära kambri aknaklaasi. V.V. on aknaklaasi lõhkumist tunnistanud. Karistuse määramisel arvestati raskendava asjaoluna seda, et kaebajat on varem (17.04.2009) karistatud samalaadse teo eest kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks.
2. 09.09.2009 esitas kaebaja vaide Tallinna Vangla direktorile eelnimetatud käskkirja tühistamiseks. Vaie jäeti 16.10.2009 vaideotsusega rahuldamata. 1
3. 14.10.2009 pöördus kaebaja kaebusega halduskohtusse. 11.01.2010 määrusega võeti kaebus tühistamisnõudes menetlusse ja tagastati mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja kambrisse, kus ei saanud kasutada tualetti. WC pott oli lõhutud, millest kaebaja teavitas valvurit koheselt kambrisse paigutamisel. Valvur lubas asjaga tegeleda. Kaebaja ootas 1 tunni ning pöördus seejärel valvuri poole, et selgitada kaua probleemi lahendamisega aega läheb. Kaebajale lubati, et ta paigutatakse ümber 5 minuti pärast. Seejärel ootas kaebaja ca 3 tundi ning pöördus uuesti valvuri poole selgitamaks kaua ümberpaigutamine aega võtab. Kaebajale lubati uuesti, et 5 minuti pärast toimub ümberpaigutamine teise kambrisse. Kaebaja oli selleks hetkeks kannatanud ihuhädade käes ca 2,5 tundi. Kaebaja lõhkus kambri aknaklaasi, et kiirendada enda ümberpaigutamist. Kaebaja leiab, et aknaklaasi lõhkumine oli vajalik, kuna vanglateenistujad ei pööranud tähelepanu sellele, et kaebaja kannatas ihuhädade käes ning WC potti ei saanud kasutada, kuna see oli katki. Alles peale aknaklaasi lõhkumist ca 30 minuti pärast paigutati kaebaja ümber kambrisse, kus oli töökorras WC pott. Kaebaja oli selleks ajaks kannatanud häda ca 4 tundi. Kaebaja leiab, et sellises olukorras oli tema tegu õigustatav ning karistamine oli alusetu. 01.03.2010 kaebuse täienduses kaebaja märgib, et puudus vajadus julgeolekukaalutlustel tema ümberpaigutamiseks, kuna ta viibis kambris 424 üksinda. Samuti täpsustas kaebaja, et WC potil puudus veelaskepaak, millest kaebaja järeldas, et WC pott ei ole töökorras. Kaebaja leiab, et tema rikkumine ei olnud tahtlik, kuna oli tingitud sellest, et ta paigutati kambrisse, kus puudus töökorras WC pott. 13.04.2010 kaebuse täienduses märgib kaebaja, et enne tema ümberpaigutamist tuli vanglateenistujatel kontrollida, kas kamber, kuhu ümber paigutatakse, on korras. Lekkiv kraanikausi toru kambris 424 vahetati samal päeval kaebaja juuresolekul, mistõttu ei saanud vaid see olla ümberpaigutamise põhjuseks. Kaebaja leiab, et ümberpaigutamisega sooviti teda provotseerida. Probleemile oleks pidanud koheselt reageerima ning andma tagasisidet, kuid kaebajale öeldi vaid, et kannata, asjaga tegeletakse.
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ning pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Akna lõhkumine on käsitletav rikkumisena eeltoodud sätte tähenduses. Distsiplinaarmenetluses on tuvastatud, et akna lõhkumise ajal viibis kambris kaebaja üksinda. VangS 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Distsiplinaarkaristuseks võib määrata ka kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Vastustaja on tuvastanud menetluses kaebaja teo õigusvastasuse ja süü, kergendavate asjaolude puudumise, raskendava asjaoluna on arvestatud varasemalt samalaadse teo toimepanemist, mille eest määrati kaebajale 20 ööpäeva kartserit. Vangla vara tahtlik lõhkumine on raske rikkumine, millega seati ohtu vangla julgeolek. Kergema karistuse määramine ei oleks olnud eesmärgipärane. Kaebajale on allkirja vastu tutvustatud vangistusalaseid õigusakte. 2 Kaebaja paigutati kambrisse 404 ümber ajutiselt. Teda ei olnud võimalik paigutada kokku teiste kinnipeetavatega, kuna vangla direktori käskkirja kohaselt tuleb kaebajat hoida tema enda julgeoleku huvides eraldatult teistest kinnipeetavatest. Kambri lõhkumine ei saa olla lubatav vahend vanglas ettetulevate probleemide lahendamiseks või lahendamise kiirendamiseks. Samuti ei õigusta katkine WC pott akna lõhkumist. Tehniliste rikete likvideerimiseks on vanglas kindel protseduur, st teavitatakse Riigi Kinnisvara AS-i, kes vastavalt rikke iseloomule parandab selle kas samal päeval või kolme päeva jooksul. Kaebajale anti ka tagasisidet, et probleemi lahendamisega tegeletakse. Distsiplinaarmenetluse läbiviija kontrollis menetluse käigus ka tualetipoti seisukorda ning selgus, et sellel puudus veepaak, kuid see ei takistanud poti kasutamist ihuhädade rahuldamiseks. 25.03.2010 vastuse täienduses märgib vastustaja, et kaebaja ümberpaigutamine oli tingitud sellest, et kambris 424 oli vaja parandada kraanikausi toru ning vanglaametnikud ei olnud enne kaebaja ümberpaigutamist kambrisse 404 teadlikud, et WC pott on katki. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (

§ 7lg 1, § 26 lg 1 p 1).

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. VangS § 64 lg 4 alusel määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Menetlusosalistel puudub vaidlus haldusorgani pädevuse üle. Menetluse läbiviija on distsiplinaarmenetluse protokollis teinud ettepaneku karistada kaebajat kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks. Kaebajale on süüks pandud VangS § 67 p 4 rikkumist, mis kohustab kinnipeetavat suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevaid elu- ja olmeruume. VangS § 63 lg 1 kohaselt loetakse distsiplinaarrikkumiseks vangistusseaduse nõuete süülist rikkumist ning selle eest võib karistada kinnipeetavat noomituse, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamisega, töölt eemaldamisega kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamisega kuni 45-ks ööpäevaks. Kaebaja on tunnistanud kambri 404 akna lõhkumist, seda nii distsiplinaarmenetluses kui kaebuses. Kuna kaebaja ei lõhkunud akent kogemata, siis on tegemist tahtliku lõhkumisega (süüline rikkumine). Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et vangla vara tahtlik rikkumine on käsitletav raske distsiplinaarrikkumisena, mille eest on kohaseks karistuseks kartserisse paigutamine (VangS § 63 lg 1 p 4). Arvestades, et kaebaja on varem toime pannud samalaadse teo, mille eest on teda karistatud 20 ööpäevase kartserisse paigutamisega, on karistuse pikkus (30 ööpäeva) põhjendatud. Karistus peab olema eesmärgipärane, suunama kinnipeetavat vanglas õiguskuulekalt käituma. Käesolevas asjas ei ole vaidluse objektiks see, kas ümberpaigutamine kui toiming oli õiguspärane. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas distsiplinaarkaristus on määratud õiguspäraselt. Samas ei saaks selle toimingu õiguspärasusele antav hinnang ka mõjutada 3 kaevatava haldusakti õiguspärasust. Kambri akna tahtlik lõhkumine on distsiplinaarsüütegu ka juhul, kui kaebaja ümberpaigutamiseks alust ei olnud. Märgitud asjaolu ei saa käsitleda rikkumist õigustavana ega võtta arvesse karistuse määramisel. Õigusvastasele ümberpaigutamisele on võimalik reageerida kaebuse esitamisega vanglale või otse kohtule (toimingu vaidlustamiseks). Samuti ei mõjuta kaevatava haldusakti õiguspärasust asjaolu, et kaebaja paigutati ümber kambrisse, kus oli katkine WC pott. Kuigi see ei oma haldusakti õiguspärasuse hindamisel tähtsust peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja ise ei väida, et tegemist oleks olnud täiesti kasutuskõlbmatu tualetipotiga. Kaebaja märgib 26.02.2010 kaebuse täienduses, et puudus veelaskepaak. Sama nähtub ka distsiplinaarmenetluse protokollist. Seega ei ole õige väide, et kaebajal ei olnud võimalik rahuldada ihuhädasid. Ka juhul, kui väide vastaks tõele, ei õigustaks see akna lõhkumist. Küll saaks jätta karistamata kinnipeetava kambri põrandale häda tegemise eest, olukorras, kus puudub tualeti kasutamise võimalus ning kinnipeetava tualeti kasutamise soovi ignoreeritakse. Antud juhul ei olnud aga tegemist sellise olukorraga. See, kas kaebaja küsimustele reageeriti adekvaatselt ning kas probleem lahendati piisava kiirusega ei mõjuta samuti kaevatava käskkirja õiguspärasust, mistõttu puudub vajadus neid asjaolusid käsitleda. Kaevatavas haldusaktis on üldsõnaliselt märgitud, et kergendavad asjaolud puudusid. Samas on kohtule esitatud kaebaja 11.08.2009 seletuskiri, milles kaebaja kahetseb toimepandud tegu. Kaevatav haldusakt oleks pidanud sisaldama põhjendusi, miks kaebaja kahetsust ei ole võimalik kergendava asjaoluna arvestada. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik eeltoodut käsitleda puudusena haldusakti põhjendamisel, kuna karistuse määraja on võtnud seisukoha, et kergendavad asjaolud puuduvad, st on kontrollinud nende olemasolu, kuid on jätnud käskkirjas põhjendamata, miks ei saa vabandust arvesse võtta. Kaebaja eelnimetatud seletuskirjas on küll märgitud, et kaebaja kahetseb oma tegu, kuid samas on lisatud, et tegu oli õigustatud, et saavutada enda kiirem ümberpaigutamine teise kambrisse. Seega ei saa avaldatud kahetsust pidada siiraks ning käsitleda kergendava asjaoluna. Kaebaja seletusest nähtub, et ta ei ole aru saanud oma teo õigusvastasusest. Antud puudus ei mõjutanud seega asja otsustamist ning haldusakt tuleb jätta HMS §-st 58 tulenevalt tühistamata. Muus osas on kaevatav haldusakt õiguspärane. Kaebus jääb

§ 26lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

7.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Kristina Maimann Kohtunik 4