← Eesti

3-11-419/22

Obsah (5)§ 118§ 84§ 85§ 160§ 135

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-419 Otsuse kuupäev 16.05.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X.X. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsio

§ 118lg 3 nõuet.

Kaebaja on märkinud, et viga avastati siseauditi poolt juba 26.05.2010, mis nähtub sisejuurdluse aruandest. Auditkontrollis 26.05.2010 p. 3.1.4 olid tekkinud vead välja toodud, siis seega on kaebaja karistamine 21.01.2011 käskkirjaga aegunud ning vastustaja on rikkunud TDVS § 6 (distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad) sätteid kaebaja suhtes. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja maksekviitungi menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja rõhutab, et E-fauditi aruande koostamisel tehti vead – sisestati ebaõiged andmed, mis tõid kaasa ebaõigete andmete saatmise Euroopa Komisjonile ning mille alusel Euroopa Komisjon ei ole hüvitanud Eesti Vabariigile ostetud koguse ja Euroopa Komisjonile esitatud koguse hinnavahet. Andmed on sisestatud kaebaja otsese alluva poolt ning kaebaja on need kooskõlastanud, millega on rikkunud ametijuhendist tulenevat teenistuskohustust. Samas on märgitud, et X.X. ei reageerinud varasemalt raportis väljatoodud ebakõladele ega aidanud kaasa nende likvideerimisele. Seega saab öelda, et X. X. oma tegevusega jätkas teenistuskohustuste rikkumist – ei töötanud välja optimaalset ja efektiivset töökorraldust, et välistada samasisuliste vigade tegemist tulevikus. Kaebaja süüline tegevus on jätkuv ning ei piirdunud üksnes 2009. aastal ebaõigete andmete e-Fauditisse esitatava aruande kooskõlastamisega. Vastustaja esindaja on märkinud, et kaebaja süütegusid saab vaadelda jätkuvatena kuni 22.12.2010 ning sealt edasi, millega on loodud oht ametiasutusele varalise kahju tekkimiseks, X. X. kohustus oli tagada turukorraldusmeetmete rakendamine vastavuses kehtiva seadusandlusega ning meetme protseduuridega, mida X.X. tagada ei suutnud ning lõplikult suudeti viga tuvastada 22.12.2010 kuid X. X. ei ole suutnud selgitada põhjust, kuidas vale summa esitamiseni jõuti. Seega peab vastustaja 22.12.2010 vea tuvastamise kuupäevaks ning vastustaja seisukohalt ei ole rikutud karistuse määramise tähtaega. Vastustaja seletuste kohaselt on kahju tekkimise oht käesoleva ajani üleval ning PRIA´l puuduvad andmed, kas Euroopa Komisjon maksab tagasi summa. Vastustaja võtab kohtuistungil omaks, et teenistusest vabastamine on toimunud samal päeval kui tehti teatavaks dokumendi vormistamine. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjaga 21.01.2011 nr. 51/356 „Distsiplinaarkaristuse määramine ja teenistusest vabastamine“ on määratud X.X. distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel. Käskkirja aluseks on võetud Avaliku teenistuse seaduse § 84 p.1 ja p. 2, § 85 lg 1 p. 5, § 87 p.2, § 88, § 118 lg 1, lg 2 ja lg 3 ning Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 ja § 11 lg 1 ja sisejuurdluse aruandest. Vastavalt Avaliku teenistuse seaduse §-le 118 lg 2 võib teenistuskohustuste rikkumise eest (§ 84 p.1) vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. X. X. kehtiv distsiplinaarkaristus puudus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (

§ 84

p 2) või vääritu teo eest (

§ 84

p 3) võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Tulenevalt

§ 84

kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks : p.1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; p.2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; p.3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.

§ 85

lg 1 järgi on ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks : 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks; 4) üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks; 5) teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 118 alusel.

§ 85lõige 2 lubab süüteo eest määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

1. Kaebuse esitaja distsiplinaarsüüteost. Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmise aluseks on isiku süü, mis tuleb tuvastada iga süüks pandava õigusvastase teo suhtes. Kaebaja suhtes on märgitud, et X.X. töökohustuseks oli juhtida ja koordineerida büroo peaspetsialistide tööd ning kontrollida protseduuridest kinnipidamist ning kohustus oli tagada Euroopa Liidu turukorraldusmeetmete, sealhulgas sekkumiskokkuostu meetmete arendamine ja rakendamine vastavalt kehtivale seadusandlusele ning teenistusülesannete hulka kuulus ka büroo teenistujate töö kontrollimine. PRIA on leidnud, et kaebaja on kooskõlastanud e-Fauditi süsteemis esitatud valeandmed, mis on esitatud Euroopa Komisjonile. Tulenevalt ebaõigete andmete esitamisest PRIA poolt on E-fauditi süsteemis ostetud või koguse 1152,500 tonni väärtuseks 2.355.675,43 eurot, aga õige väärtus oleks 2.507.476,17 eurot ning tekkinud vahe väärtuse näol on tegemist rahaga, mis jääb Eesti riigile kompenseerimata, kui ei võimaldata vea parandamist e-Faudit süsteemis.

§-dest 118 lg 2 ja 84 p 2 nende koostoimes tuleneb, et avaliku teenistuse seaduse regulatsiooni kohaselt mõeldakse usalduse kaotamise all ametiasutusele süülist varalise kahju tekitamist või niisuguse kahju tekkimise ohu süülist loomist. Seda seisukohta väljendas Riigikohtu halduskolleegium 7. novembri 2000. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-00.

§ 84

p. 2 järgi on distsiplinaarsüüteoks ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine.

§ 118lg.

1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada sama seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest.

§ 118lg.

2 lubab usalduse kaotuse eest, s.o. ametiasutusele süülise varalise kahju tekitamise või niisuguse kahju tekkimise ohu süülise loomise eest distsiplinaarkorras vabastada ka esmakordse üleastumise korral. Antud juhul on vajalik tuvastada, kas kaebajal lasus süülist käitumist. Kaebaja on märkinud, et andmete teavitamiseks on Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud arvutiprogramm (E-faudit süsteem), mis laseb teatud lahtrid täita ja arvutab ise summad. 2009.a.septembri E-fauditi aruandes on tabeli 1 real 004 ostetud kauba väärtus 169.974,03 eurot väiksem võrreldes augusti aruandega. Kaebaja on märkinud, et e-Fauditi süsteem ei lasknud muuta kogust, vaid lasi muuta hinda. Kaebaja on märkinud. et ebakõla on tekkinud seetõttu, et Euroopa Komisjoni määrus 884/2006

  1. lisa ütleb, et tabel 1 real 004 tuleb märkida ostetud kogus ja selle hind. Samuti on märkinud kaebaja, et andmed e-Fauditi süsteemi sisestab PRIA statistika ja analüüsi büroo. Kaebaja poolt juhitav turukorraldusebüroo on andnud algandmed vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele 884/2006
  2. lisa statistikabüroole ning büroo ei ole võrrelnud nende büroo poolt antud tabeli andmeid raamatupidamisbüroo andmetega. Kui statistika ja analüüsi büroo oleks andmeid kontrollinud, oleks viga koheselt ka tuvastatud. Kaebaja on märkinud, et temale alluv töötaja on algandmed esitanud ning kui tema peaks kontrollima alluva poolt esitatud kõiki andmeid, teeks ta sisuliselt ära teise inimese töö. Kohus asub seisukohale, et vastustaja ei ole tuvastanud kaebaja süülist käitumist ega välja selgitanud asjaolusid, mis tekitas vea ja andis võimaluse ekslike andmete edastamiseks. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et X. X. süülise käitumise läbi oleks aset leidnud eksliku summa edastamine, mille tulemusena on tuvastatud e-Faudit aruandes PRIA poolt tehtud vead ning on tuvastatud ostetud koguse ja Euroopa Komisjonile esitatud koguse hinnavahe ning on tekitatud kahju tekkimise oht ametiasutusele. Siseauditi raporti nr. 2010-001 kohaselt (26.05.2010) on auditi eesmärgiks hinnata sekkumiskokkuostu juhtimis- ja kontrollisüsteemi efektiivsust, laolepingute, laoarvestuse ning Euroopa Komisjonile esitatava aruandluse vastavust õigusaktidele. Nimetatud raporti p. 3.1.4“Vead e-Fauditi aruannetes“ on märgitud, et septembri aruandes (01/10/08-30/09/09) ning
  3. e-Faudit aruandes on tabel 1 real 004 ostetud kauba väärtuseks 2.656.187,17 eurot. Võrreldes augusti aruandega (2.826.159,20 eurot) näidatakse kauba väärtust 169.974,03 euro võrra väiksemana. Vastavalt e-Faudit aruande koostamise põhimõttele esitatakse tabel 1 real 004 andmed kõikide antud perioodil kokku ostetud koguste ning sellele vastava väärtuse kohta. Nimetatud siseauditi rapordis on hea koostöö eest tänatud arengutoetuste osakonna turukorralduse büroo juhatajat X.X. Kaebaja on märkinud, et pärast siseauditi kontrolli tekkis tal mõte, et e-Fauditi septembri aruandes on tabel I real 004 ostetud kauba väärtus väiksem võrreldes augustikuu aruandega, millest ta koheselt teavitas finantsosakonna juhatajat, seega hakkas kaebaja oma initsiatiivil viga uurima ning põhjendamatu on vastutaja väide, et kaebaja süüline tegevus on jätkuv ning kaebaja ei ole teinud midagi selleks, et viga tuvastada. Vastustaja ei ole viidanud kaevatavas käskkirjas ühelegi seadusesättele, mille rikkumine oleks kaebaja poolt tuvastatud. Samas näeb ette

§ 84

p.2 , et distsiplinaarsüütegu on selline tegu, mis loob varalise kahju tekkimise ohu. Antud juhul on PRIA väitnud, et kahju tekkimise oht on käesoleva ajani olemas, kuid X.X. väidete kohaselt maksab peadirektori asetäitja sõnutsi Euroopa Komisjon vaidlusaluse summa tagasi. Seega on PRIA´l kindlaks tegemata kas on kaebaja poolt aset leidnud niisugune varalise kahju tekitamise või kahju tekitamise ohu süüline loomine, mis annaks aluse teenistuseks vabastamiseks. Samuti ei ole tõendatud kaevatavas käskkirjas

§ 84

p. 1 järgi kvalifitseeritud süütegu kaebaja suhtes, mis seisneb teenistuskohustuste süülises täitmata jätmises või mittenõuetekohases täitmises. Riigikohus on asunud seisukohale haldusasjas 3-3-1-35-02, et teenistusest vabastamise käskkirjas kirjeldava süüteo kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ei pea endaga igal juhul kaasa tooma rangeima karistuse määramise. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo esmakordse toimepaneku korral peab olema karistuse määraja poolt piisavalt motiveeritud. Rikkumisega seonduvaid asjaolusid on vajalik igal üksikjuhtumil kaaluda ja alles seejärel tuleb otsus langetada. Arvestada tuleb ka teenistuja varasemat käitumist, mida antud juhul tehtud ei ole. Asja materjalide põhjal hinnangut andes, ei ole X. X. varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ega olnud muid tööülesannete täitmisega seonduvaid probleeme.

  1. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajast. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristus on määratud tähtaega rikkudes, kuna
  2. aastal on toimunud andmete sisestamine ning viga avastati siseauditi poolt 26.05.2010 ning karistus määrati 21.01.
  3. Karistamise tähtaeg on Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt kuue kuu jooksul arvates süüteo toimepanemisest, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates süüteost teadasaamisest. TDVS § 6 lg 2 kohaselt võib määrata distsiplinaarkaristuse ühe kuu jooksul arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemuste vormistamise päevast. Vastustaja on seisukohal, et tehtud viga ja selle ulatus on tuvastatud 22.12.
  4. Kohus asub seisukohal, et distsiplinaarkaristus on määratud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega rikkudes. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mistahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama sätte lõige 2 kohaselt inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemustega tõendatud süüteo eest võib karistada distsiplinaarkorras aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemisest, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemuste vormistamise päevast. Antud juhul on siseauditi raport koostatud 26.05.2010, kus on ära märgitud (tl.12 pöördel) septembrikuu aruande ja augustikuu aruande kauba väärtuste vahe, seega on auditi raportis toodud välja, et e-Fauditi aruandes on tabel 1 real 004 ostetud kauba väärtus 169.974,03 eurot väiksem võrreldes augustikuu aruandega, mis tähendab, et audiitorkontroll on teostatud 26.05.2010 ning distsiplinaarkaristuse võinuks määrata hiljemalt ühe kuu jooksul nimetud kuupäevast. Kuna distsiplinaarkaristus on määratud alles 21.01.2011, on seega rikutud Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 tulenevat nõuet. Samas on rikutud ka

§ 118

lg 3 nõuet, mille kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest

§ 84

sätestatud distsiplinaarsüüteo eest vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Kaebaja on vabastatud teenistusest 21. jaanuaril 2011, see on samal kuupäeval vormistatud käskkirja alusel. Vastustaja esindaja möönab kohtuistungil, et vabastamine on toimunud samal päeval kui käskkirja vormistamine. Eeltoodu alusel tunnistab kohus lähtuvalt

§ 160lg 3 ja lg 4 X.X.

distsiplinaarkaristuse määramise ja teenistusest vabastamise seadusevastaseks. 3. Hüvituse väljamõistmisest.

§ 160

lg 4 kohaselt kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud juhul kui ametnik loobub ennistamisest. X.X. ei soovi teenistusse ennistamist.

§ 135

lg 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitust.

§ 135

lg 2 sätestab hüvituse maksmise kohustuse, mille kohaldamiseks seadus ei näe ette erijuhtumeid. Nimetatud sättel on sanktsiooniline iseloom ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 2 ette nähtud hüvitust ei saa lugeda kaetuks teistel alustel makstud hüvitusega. Seega kuulub välja maksmisele seonduvalt ebaõige teenistusest vabastamisega seonduv hüvitus vastavalt

§ 135

lg1 ja

§ 135

lg 2 alusel on ebaseadusliku teenistusest vabastamise tõttu makstav hüvitus kuue kuu ametipalga ulatuses. PRIA´l tuleb nimetatud hüvituse summa suurus kindlaks teha ning hüvituse X.X. välja maksta pärast kohtuotsuse jõustumist. HKMS § 26 lg 3 alusel teeb kohus ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks, kuna rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. 4. Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule kuludokumendid menetluskulude väljamõistmiseks. Antud asjas on kaebaja pool esitanud kohtuistungil order-kviitungi nr. 11499675 õigusabikulude tasumise kohta summas 165 eurot. Kuna kaebus on rahuldatud, tuleb väljamõistmisele ka kaebaja kasuks kohtukuludena õigusabikulud summas 165 eurot. Kuna kaebus on esitatud kohtule riigilõivuvabalt (RLS § 22 lg 1 p.1 alusel), tuleb tasumisele kuuluv riigilõivusumma 15,97 eurot välja mõista vastustajalt riigituludesse. Vastavalt HKMS § 95 lg 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.