Kaebaja on märkinud, et viga avastati siseauditi poolt juba 26.05.2010, mis nähtub sisejuurdluse aruandest. Auditkontrollis 26.05.2010 p. 3.1.4 olid tekkinud vead välja toodud, siis seega on kaebaja karistamine 21.01.2011 käskkirjaga aegunud ning vastustaja on rikkunud TDVS § 6 (distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad) sätteid kaebaja suhtes. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja maksekviitungi menetluskulude väljamõistmiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja rõhutab, et E-fauditi aruande koostamisel tehti vead – sisestati ebaõiged andmed, mis tõid kaasa ebaõigete andmete saatmise Euroopa Komisjonile ning mille alusel Euroopa Komisjon ei ole hüvitanud Eesti Vabariigile ostetud koguse ja Euroopa Komisjonile esitatud koguse hinnavahet. Andmed on sisestatud kaebaja otsese alluva poolt ning kaebaja on need kooskõlastanud, millega on rikkunud ametijuhendist tulenevat teenistuskohustust. Samas on märgitud, et X.X. ei reageerinud varasemalt raportis väljatoodud ebakõladele ega aidanud kaasa nende likvideerimisele. Seega saab öelda, et X. X. oma tegevusega jätkas teenistuskohustuste rikkumist – ei töötanud välja optimaalset ja efektiivset töökorraldust, et välistada samasisuliste vigade tegemist tulevikus. Kaebaja süüline tegevus on jätkuv ning ei piirdunud üksnes 2009. aastal ebaõigete andmete e-Fauditisse esitatava aruande kooskõlastamisega. Vastustaja esindaja on märkinud, et kaebaja süütegusid saab vaadelda jätkuvatena kuni 22.12.2010 ning sealt edasi, millega on loodud oht ametiasutusele varalise kahju tekkimiseks, X. X. kohustus oli tagada turukorraldusmeetmete rakendamine vastavuses kehtiva seadusandlusega ning meetme protseduuridega, mida X.X. tagada ei suutnud ning lõplikult suudeti viga tuvastada 22.12.2010 kuid X. X. ei ole suutnud selgitada põhjust, kuidas vale summa esitamiseni jõuti. Seega peab vastustaja 22.12.2010 vea tuvastamise kuupäevaks ning vastustaja seisukohalt ei ole rikutud karistuse määramise tähtaega. Vastustaja seletuste kohaselt on kahju tekkimise oht käesoleva ajani üleval ning PRIA´l puuduvad andmed, kas Euroopa Komisjon maksab tagasi summa. Vastustaja võtab kohtuistungil omaks, et teenistusest vabastamine on toimunud samal päeval kui tehti teatavaks dokumendi vormistamine. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjaga 21.01.2011 nr. 51/356 „Distsiplinaarkaristuse määramine ja teenistusest vabastamine“ on määratud X.X. distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel. Käskkirja aluseks on võetud Avaliku teenistuse seaduse § 84 p.1 ja p. 2, § 85 lg 1 p. 5, § 87 p.2, § 88, § 118 lg 1, lg 2 ja lg 3 ning Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg 1 ja § 11 lg 1 ja sisejuurdluse aruandest. Vastavalt Avaliku teenistuse seaduse §-le 118 lg 2 võib teenistuskohustuste rikkumise eest (§ 84 p.1) vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. X. X. kehtiv distsiplinaarkaristus puudus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (
p 2) või vääritu teo eest (
p 3) võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Tulenevalt
kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks : p.1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine; p.2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; p.3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.
lg 1 järgi on ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks : 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks; 4) üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks; 5) teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 118 alusel.
1. Kaebuse esitaja distsiplinaarsüüteost. Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmise aluseks on isiku süü, mis tuleb tuvastada iga süüks pandava õigusvastase teo suhtes. Kaebaja suhtes on märgitud, et X.X. töökohustuseks oli juhtida ja koordineerida büroo peaspetsialistide tööd ning kontrollida protseduuridest kinnipidamist ning kohustus oli tagada Euroopa Liidu turukorraldusmeetmete, sealhulgas sekkumiskokkuostu meetmete arendamine ja rakendamine vastavalt kehtivale seadusandlusele ning teenistusülesannete hulka kuulus ka büroo teenistujate töö kontrollimine. PRIA on leidnud, et kaebaja on kooskõlastanud e-Fauditi süsteemis esitatud valeandmed, mis on esitatud Euroopa Komisjonile. Tulenevalt ebaõigete andmete esitamisest PRIA poolt on E-fauditi süsteemis ostetud või koguse 1152,500 tonni väärtuseks 2.355.675,43 eurot, aga õige väärtus oleks 2.507.476,17 eurot ning tekkinud vahe väärtuse näol on tegemist rahaga, mis jääb Eesti riigile kompenseerimata, kui ei võimaldata vea parandamist e-Faudit süsteemis.
§-dest 118 lg 2 ja 84 p 2 nende koostoimes tuleneb, et avaliku teenistuse seaduse regulatsiooni kohaselt mõeldakse usalduse kaotamise all ametiasutusele süülist varalise kahju tekitamist või niisuguse kahju tekkimise ohu süülist loomist. Seda seisukohta väljendas Riigikohtu halduskolleegium 7. novembri 2000. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-46-00.
p. 2 järgi on distsiplinaarsüüteoks ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine.
1 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada sama seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest.
2 lubab usalduse kaotuse eest, s.o. ametiasutusele süülise varalise kahju tekitamise või niisuguse kahju tekkimise ohu süülise loomise eest distsiplinaarkorras vabastada ka esmakordse üleastumise korral. Antud juhul on vajalik tuvastada, kas kaebajal lasus süülist käitumist. Kaebaja on märkinud, et andmete teavitamiseks on Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud arvutiprogramm (E-faudit süsteem), mis laseb teatud lahtrid täita ja arvutab ise summad. 2009.a.septembri E-fauditi aruandes on tabeli 1 real 004 ostetud kauba väärtus 169.974,03 eurot väiksem võrreldes augusti aruandega. Kaebaja on märkinud, et e-Fauditi süsteem ei lasknud muuta kogust, vaid lasi muuta hinda. Kaebaja on märkinud. et ebakõla on tekkinud seetõttu, et Euroopa Komisjoni määrus 884/2006
p.2 , et distsiplinaarsüütegu on selline tegu, mis loob varalise kahju tekkimise ohu. Antud juhul on PRIA väitnud, et kahju tekkimise oht on käesoleva ajani olemas, kuid X.X. väidete kohaselt maksab peadirektori asetäitja sõnutsi Euroopa Komisjon vaidlusaluse summa tagasi. Seega on PRIA´l kindlaks tegemata kas on kaebaja poolt aset leidnud niisugune varalise kahju tekitamise või kahju tekitamise ohu süüline loomine, mis annaks aluse teenistuseks vabastamiseks. Samuti ei ole tõendatud kaevatavas käskkirjas
p. 1 järgi kvalifitseeritud süütegu kaebaja suhtes, mis seisneb teenistuskohustuste süülises täitmata jätmises või mittenõuetekohases täitmises. Riigikohus on asunud seisukohale haldusasjas 3-3-1-35-02, et teenistusest vabastamise käskkirjas kirjeldava süüteo kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämeda rikkumisena ei pea endaga igal juhul kaasa tooma rangeima karistuse määramise. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo esmakordse toimepaneku korral peab olema karistuse määraja poolt piisavalt motiveeritud. Rikkumisega seonduvaid asjaolusid on vajalik igal üksikjuhtumil kaaluda ja alles seejärel tuleb otsus langetada. Arvestada tuleb ka teenistuja varasemat käitumist, mida antud juhul tehtud ei ole. Asja materjalide põhjal hinnangut andes, ei ole X. X. varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ega olnud muid tööülesannete täitmisega seonduvaid probleeme.
lg 3 nõuet, mille kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest
sätestatud distsiplinaarsüüteo eest vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Kaebaja on vabastatud teenistusest 21. jaanuaril 2011, see on samal kuupäeval vormistatud käskkirja alusel. Vastustaja esindaja möönab kohtuistungil, et vabastamine on toimunud samal päeval kui käskkirja vormistamine. Eeltoodu alusel tunnistab kohus lähtuvalt
distsiplinaarkaristuse määramise ja teenistusest vabastamise seadusevastaseks. 3. Hüvituse väljamõistmisest.
lg 4 kohaselt kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud juhul kui ametnik loobub ennistamisest. X.X. ei soovi teenistusse ennistamist.
lg 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda hüvitust.
lg 2 sätestab hüvituse maksmise kohustuse, mille kohaldamiseks seadus ei näe ette erijuhtumeid. Nimetatud sättel on sanktsiooniline iseloom ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Avaliku teenistuse seaduse § 135 lg 2 ette nähtud hüvitust ei saa lugeda kaetuks teistel alustel makstud hüvitusega. Seega kuulub välja maksmisele seonduvalt ebaõige teenistusest vabastamisega seonduv hüvitus vastavalt
lg1 ja
lg 2 alusel on ebaseadusliku teenistusest vabastamise tõttu makstav hüvitus kuue kuu ametipalga ulatuses. PRIA´l tuleb nimetatud hüvituse summa suurus kindlaks teha ning hüvituse X.X. välja maksta pärast kohtuotsuse jõustumist. HKMS § 26 lg 3 alusel teeb kohus ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva summa väljaarvutamiseks ja väljamaksmiseks, kuna rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. 4. Menetluskuludest. Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule kuludokumendid menetluskulude väljamõistmiseks. Antud asjas on kaebaja pool esitanud kohtuistungil order-kviitungi nr. 11499675 õigusabikulude tasumise kohta summas 165 eurot. Kuna kaebus on rahuldatud, tuleb väljamõistmisele ka kaebaja kasuks kohtukuludena õigusabikulud summas 165 eurot. Kuna kaebus on esitatud kohtule riigilõivuvabalt (RLS § 22 lg 1 p.1 alusel), tuleb tasumisele kuuluv riigilõivusumma 15,97 eurot välja mõista vastustajalt riigituludesse. Vastavalt HKMS § 95 lg 1 kohaselt, kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.