) § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja on jätnud kliendid teenindamata. Hageja ei ole töölepingu lõpetamisega nõus, kuna on täitnud oma tööülesandeid alati korrektselt. Hageja ei ole jätnud kliente teenindamata. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on tühine või vastuolus hea usu põhimõttega ja lugeda, et tööleping on kehtiv. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja keskmise töötasu alates töölepingu ülesütlemisest kuni tööle asumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja suhtumine tööülesannetesse oli problemaatiline pikka aega. 2009.a juuni alguses helistati kahel korral kostja kontorisse ja esitati kaebused halva teeninduse pärast. 18.06.2009.a viidi kaupluses läbi kontroll. Kauplus oli halvasti koristatud, hageja rääkis töö ajal telefoniga ja ei suhelnud klientidega. 22.06.2009.a karistati hagejat reklaamplakatite rikkumise pärast. 26.06.2009.a tehti hagejale käskkiri töö ajal telefoniga rääkimise eest, mis häiris tööd ning puhtuse mittehoidmise eest. 15.07.2009.a viidi kaupluses läbi uus kontroll, mille käigus selgus, et müüjad ei teeninda vajalikul määral kliente. 16.07.2009.a karistati hagejat klientide mitteteenindamise eest. Kuna hageja suhtes oli 2 eelnevalt esitatud korduvalt pretensioone, siis oli töölepingu lõpetamine 17.07.2009.a põhjendatud. Tuleb arvestada, et kuna tegemist on väikese pesupoega, kus on ainult kaks müüjat, siis on kliendisuhe kostja jaoks äärmiselt tähtis. Kuna erinevate kaubamärkide suuruste tähistus on erinev, siis on müüja aktiivne osalus müügiprotsessis väga vajalik. Kuna poes on müügil ka korrigeeriv pesu, siis võib ostja poolt kauba ebaõigel valikul tekkida ka tervisehäireid. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning OÜ PC sõlminud töölepingu, millega hageja asus tööle müüja ametikohale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 01.01.2009.a oli hageja tööandjaks kostja. 17.07.2009.a esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse
lg 1 p 3 alusel, kuna hageja rikkus oma töökohustusi, mis seisnes klientide mitteteenindamises. Ka 15.03.2010.a toimunud istungil selgitas kostja esindaja, et töölepingu ülesütlemise põhjus oli just klientide mitteteenindamine. Seega ei olnud töölepingu lõpetamise aluseks hageja väidetavad töökohustuse rikkumised, mis väidetavalt seisnesid poe koristamata jätmises ja reklaamplakati rikkumises.
lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Müüja ametijuhendi punkti 2.1 kohaselt on müüja põhiülesandeks klientide professionaalne ja kvaliteetne teenindamine, kaupluse poolt pakutava kaubavaliku aktiivne müük. Asja materjalidest nähtuvalt viidi kaupluses 18.06.2009.a ja 15.07.2009.a läbi kontrollkäigud, mille kokkuvõtete kohaselt hageja kliente aktiivselt ei teenindanud. Tulenevalt
Kohus leiab, et hageja poolsed töökohustuste rikkumised ei olnud nii olulised, mis õigustaksid töölepingu lõpetamist. Kontrollkäikude kokkuvõtetest nähtuvalt teenindas hageja kliente. Hageja vastas klientide küsimustele ja müüs kaupa. See tähendab, et hageja täitis oma peamist tööülesannet. Ka 18.06.2009.a kontrollkäigu kokkuvõttest, kus on mainitud hageja poolset telefoniga rääkimist, ei tulene, et klient jäi selletõttu kauba ostmise võimalusest ilma. Asjaolu, et hageja ei näidanud teenindamisel üles olulist aktiivsust, ei ole kohtu hinnangul selline töökohustuste rikkumine, mis mõlemapoolseid huve arvestades, annaks aluse töölepingu lõpetamiseks.
lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega on töölepingu ülesütlemine tühine ja tööleping tuleb lugeda kehtivaks.
sätestab, et töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hageja palus 15.03.2010.a istungil kostjalt välja mõista 30 731 krooni. Tegemist on saamata jäänud töötasuga ajavahemikul 18.07.2009.a – 23.11.2009.a. Kostja ei ole nõude arvestuslikule küljele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasuna 30 731 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse 3 kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.