3-10-1187/24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1187 Haldusasi R.A. kaebus Tallinna Linnavaraameti
2. veebruari 2010 piiriprotokolli õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
3. septembril 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: R.A. Esindaja: Aleksander Pahmurko Vastustaja: Tallinna Linnavaraamet Esindaja: Aldi Alev RESOLUTSIOON
4. Jätta R.A. kaebus rahuldamata.
5. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6). ASJAOLUD
6. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Tallinna Linnakomisjoni
7. novembri 1995 otsusega nr 6385 loeti Tallinnas tehnika tn 27 endisel kinnistul nr 901 asunud ehitised ja 1021 m2 suurune krunt omandireformi objektiks ja õigustatud subjektiks tunnistati R.A.. Tallinna Linnavalitsuse
8. aprilli 1996 korraldusega nr 844-k tagastati Tallinnas Tehnika 1 27 asuvad hooned R.A.le ning sama aasta
9. mail 1996 koostatud vara üleandmise aktiga anti R.A.le üle üks neljakorruseline kivist elamu ja kuur.
10. Tallinna Linnavalitsuse
11. mai 2006 korraldusega nr 910-k määrati kindlaks Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid, mille kohaselt jäi Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku maa hulka ka maa, millel asus Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahel olev kuur. R.A. vaidlustas eelnimetatud korralduse halduskohtus, ent kohus lõpetas kaebuse menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 12 lg 3 alusel. Viidatud kohtumäärus on jõustunud. Paldiski mnt 24 kinnistu on eelviidatud korralduses nr 910-k näidatud piirides kantud kinnistusraamatusse
12. detsembril
15. veebruaril 2010 koostas Tallinna Linnavaraamet Tehnika 27 piiriprotokolli, mille kohaselt on moodustatava katastriüksuse suuruseks 919 m
16. KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
17. R.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavaraameti
18. veebruari 2010 piiriprotokolli koostamise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitaja peab põhjendamatuks tagastamisele kuuluva maa suuruse vähendamist võrreldes ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni
19. novembri 1995 otsuses märgituga ning leiab, et talle tuleks tagastada maa endistes piirides, sealhulgas maa, mis jääb Tehnika 27 ja Paldiski mnt 24 elamute vahelise kuuri alla. Kaebuse esitaja rõhutab seejuures, et vaidlusalune kuur on talle Tehnika 27 hoonete tagastamise käigus
20. aastal aktiga üle antud ning seega on kõnealune kuuriblokk kaebuse esitaja omandis. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja kirjades esitatud väitega, justkui kuuluks kuuriblokk teisele isikule ning seetõttu oleks takistatud selle aluse maa tagastamine kaebuse esitajale. Siinkohal viitab kaebuse esitaja ehitisregistri andmetele, mille kohaselt on kuur kaebuse esitaja omandis. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja esindaja, et vaidlusalune kuuriblokk on ehitatud
21. aastal ning seda kasutasid nii Tehnika 27 kui Paldiski mnt 24 asuvate korterite elanikud. Kaebuse esitaja toob ka välja, et teda ei kutsutud Paldiski mnt 24 piiride looduses kindlaksmääramise juurde ja märgib muuhulgas, et piiriprotokoll, millega määrati Paldiski 24 piirid, on koostatud ajaliselt pärast Tallinna Linnavalitsuse
22. mai 2006 korralduse nr 910 andmist. Kaebuse esitaja toob ka välja, et kuni käesoleva ajani on ta maksnud maamaksu 1021 m2 suuruse maa eest.
23. Kaebuse esitaja märgib samuti, et talle maa tagastamisel on rikutud Vabariigi Valitsuse
24. veebruari 1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi VV määrus nr 1997/36) punkt 56, kuna talle on selgitatud, miks ei ole maa tagastamist läbi viidud seal sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja leiab, viidates Riigikohtu lahendile haldusasjas 3-3-1-53-03, et käesoleval juhul on sellise piiriprotokolli koostamine sedavõrd oluline rikkumine, mis toob kindlasti kaasa lõppkokkuvõttes õigusvastase haldusakti andmise ning seega on tal õigus piiriprotokolli koostamist vaidlustada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
25. Tallinna Linnavaraamet peab R.A. kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et piiriprotokoll ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd vaidluse esemeks olev kuuride-alune maa, on juba
26. mai 2006 korraldusega määratud Paldiski mnt 24 teenindamiseks vajaliku maa hulka, samas kui
27. veebruari 2010 piiriprotokolliga, mille kaebuse esitaja käesolevas asjas vaidlustanud on, ei otsustata kaebajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist või mitte tagastamist. Mis puudutab kuuride-aluse maa erastamist Paldiski mnt 24 hoone juurde, siis selgitab vastustaja, et maareformi seadusest tulenevalt lahendatakse enne maa tagastamist maa ostueesõigusega erastamise küsimused, kuna sellest sõltub, kui suures ulatuses on võimalik õigusvastaselt võõrandatud maad tagastada. Vastustaja märgib samuti, et kaebuse esitaja ei ole 2 tõendanud, et vaidlusalune kuur on tema omandis. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et maa ostueesõigusega erastamise menetluses kinnitas KÜ Paldiski mnt 24, et kuur kuulub Paldiski mnt 24 korterite mõtteliste osade koosseisu ning, et ehitisregistri kanne ei tõenda kaebuse esitaja omandiõigust. Vastustaja märkis istungil ka seda, et kuna kuurid on ehitatud 1950-ndatel aastatel, ei saa nende näol olla tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga.
28. Vastustaja viitab Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määruses nr 264 „Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord“ punktidele 19-22 ja selgitab, et kuna piiriprotokolli koostamise eesmärk on üksnes määratud piiride tähistamise, piiride kättenäitamise ja piirimärkide alalhoiukohustuse teatavakstegemine, ei saa see kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja samuti, et Tehnika 27 ümberkaudsete maade osas on maareform tänaseks lõppenud ning krundid moodustatud, mistõttu ei oleks võimalik määrata Tehnika 27 krundi piire teisiti kui seda on tehtud vaidlusaluse piiriprotokolliga. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
29. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et R.A. kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et piiriprotokolli koostamine ei ole toiminguna halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav, kuna see ei saa iseseisvalt rikkuda omandireformi õigustatud subjekti õigusi. Piiriprotokolli koostamine ei ole eelhaldusaktiks maa tagastamise otsustamisel. Vabariigi Valitsuse
30. veebruari 1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi VV määrus nr 1993/36) punkti 563 kohaselt moodustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel katastriüksus Vabariigi Valitsuse
31. aprilli
32. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrast» (edaspidi VV määrus 1997/88) juhindudes plaani- või kaardimaterjali või katastrimõõdistamise andmete alusel. Käesoleval juhul on katastriüksuse moodustamist alustatud plaani- või kaardimaterjali alusel. VV määruse 1997/88 punkti 6 kohaselt määrab kohalik omavalitsus vastavuses kehtivate õigusaktidega plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja pindala. Sama määruse
33. puntki sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning võtab katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult kirjaliku nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Sama määruse p 11 kohaselt on piiriprotokolli näol tegemist dokumendiga, kus kirjeldatakse piiri ja piiripunkte ning nende asukohti püsiobjektide (orientiiride) suhtes. Sellisena on koostatud ka
34. veebruari 2010 piiriprotokoll, kus on kirjeldatud moodustatava katastriüksuse piire ning kus märgitakse, et piiripunktide tähised on eelnevalt moodustatud naaberkatastriüksuste piirimärgid. VV määruse nr 1997/88 punkrist 13 tuleneb, et kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride kättenäitamise dokumendile ja/või piiriprotokollile alla kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides. Eeltoodust nähtuvalt on piiriprotokolli sisuks kindlaksmääratud piiride teatavaks tegemine ja kätte näitamine asjaomasele isikule. Seejuures leiab kohus, et maa tagastamise õigustatud subjekti keeldumine nõusoleku andmisest plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga ei takista iseenesest katastriüksuse moodustamist, kuna kirjaliku nõusoleku võtmine on tegelikult hõlmatud maaüksuse piiride kättenäitamise mõistega (vrd. VV määruse 1997/88 punkti 17 sõnastus). Seega ei saa väita, et pädeva haldusorgani võimalikud eksimused piiride kättenäitamisel või piiriprotokolli koostamisel tooksid tingimata kaasa hiljem tehtava maa tagastamise otsuse õigusvastasuse.
35. Põhimõtteliselt võiks eraldi vaidlustatav olla kohaliku omavalitsuse otsus plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja pindala määramise kohta (VV määruse nr 1997/88 punkt 6), ent kindlasti mitte 3 piiriprotokolli koostamine. Seega tuleb R.A. kaebus rahuldamata jätta juba seetõttu, et piiriprotokolli koostamine ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda kohaliku omavalitsuse otsus maa tagastamise või tagastamata jätmise kohta, ent sellist otsust arusaadavalt käesolevaks ajaks veel tehtud ei ole.
36. Teisalt ei saa kaebuse esitaja seisukohtadega nõustuda ka sisuliselt. Vaidlus puudutab antud juhul 102 m2 suurust maatükki, mis kuulus ÕVVTK linnakomisjoni
37. novembri 1995 otsusega omandireformi objektiks tunnistatud endise kinnistu nr 901 koosseisu. Vaidlusalune maa on Tallinna Linnavalitsuse
38. mai 2006 korraldusega nr 910 määratud Paldiski mnt 24 asuva ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka ning erastatud korteriomandite moodustamisel Paldiski mnt 24 korteriomanikele. Korteriomanditeks jaotatud Paldiski mnt 24 kinnistu on kantud kinnistusraamatusse. Vaidlusalusel maal asub kuur (kuuride blokk). Kaebuse esitaja väide, et nimetatud kuuride blokk on tema omandis, ei ole õige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga (maaga) püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluline osa. Sama seaduse § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle oluline osa olla eri isikute omandis. See tähendab, et kinnistusraamatusse kantud maatükil asuv ehitis on vastava kinnisasja omaniku omandis. Antud juhul on Paldiski mnt 24 kinnisasi jagatud korteriomanditeks ning vaidlusalune kuuride blokk kuulub korteriomanike kaasomandisse. Asjaolu, et nimetatud kuur anti õigusvastaselt võõrandatud ehitiste tagastamise menetluses
39. mai 1996 aktiga üle kaebuse esitajale või et Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt oli kuuri omanikuks kaebuse esitaja, ei oma antud olukorras enam tähtsust, kuivõrd nii vara üleandmise akt kui hooneregistri tõend pärinevad ajast, mil vaidlusaluse kuuri alune maa ei olnud kinnistatud ning kuuri näol oli tegemist vallasasjaga, mis võis tookord olla ka tsiviilkäibes iseseisvalt (ilma selle aluseks oleva maata). Maa kinnistamisega muutus kuur kinnisasja oluliseks osaks ning jagab edaspidi kinnisasja omandiõiguslikku staatust.
40. Eeltoodust tuleneb, et isegi kui kaebuse esitaja väide, et kõnealune kuur oli vallasasjana tema omandis, oleks õige, ei oleks see käesoleval juhul enam asjakohane. Kaebuse esitaja ei saa käesoleval juhul vaidlustada enam Tallinna Linnavalitsuse
41. mai 2006 korraldust nr 910, millega määrati kindlaks Paldiski mnt 24 ehitise teenindamiseks vajalik maa. Nimetatud korralduse peale esitas R.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse, ent kaebuse menetlus lõpetati (haldusasi 3-08-1658). Teadaolevalt ei ole kaebuse esitaja tähtaegselt vaidlustanud ka otsust Paldiski mnt 24 maa ostueesõigusega erastamise otsust ning selle vaidlustamise võimalust kaebuse esitajal ilmselt käesoleval ajal enam ei oleks, kuivõrd asjaolust, et varem teenindamiseks vajaliku maa ulatuses on see Paldiski mnt 24 juurde erastatud ja kinnistusraamatusse kantud, pidi kaebuse esitaja teada saama hiljemalt haldusasja 3-06-1658 menetluse käigus.
42. Samas tuleb nõustuda vastustaja väitega, et kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vaidlusaluse kuuri kuulumist kaebuse esitajale. Hooneregistri tõend, millele kaebuse esitaja viitab, on arusaadavalt koostatud
43. aasta vara üleandmise akti alusel. Selle aktiga anti üle aga õigusvastaselt võõrandatud hooned, mis tagastati kaebuse esitajale
44. aprilli 1996 korraldusega nr 844-k. Viidatud korralduses hooneid konkreetselt ei nimetata, ent vaidlusaluse kuuri tagastamine kaebuse esitajale ei olnud omandireformi käigus võimalik, kuna tegemist ei saanud olla õigusvastaselt võõrandatud ehitisega, sest kuur on ehitatud 1950-ndatel aastatel, seega pärast Eesti okupeerimist. Kaebuse esitaja ei ole ka selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema omandiõigus sellele kuurile tekkis. Ainuüksi üleandmise akt sellist omandiõigust tekitada nähtavasti ei saanud.
45. Eeltoodust tulenevalt ei saaks kaebuse esitaja käesoleval ajal enam nõuda, et talle tagastataks õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 901 osa, mis on ostueesõigusega erastatud ning teise 4 kinnisasja koosseisus juba kinnistusraamatusse kantud. Juhul kui kaebuse esitajale tagastatakse Tehnika 27 maa 919 m2 ulatuses ning ta sellega nõus ei ole, on tal võimalik vaidlustada maa tagastamise otsus. Kui kaebuse esitaja aga möönab, et maad ei ole talle võimalik tagastada suuremas ulatuses, kuna ümberkaudsed maad (sh. 102m2 suurune kuuri alla jääv maatükk), on omandireformi käigus juba omaniku leidnud, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue, kui ta endiselt leiab, et kuur vallasasjana oli tema omandis.
46. Mis puudutab kaebuse esitaja esindaja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolusid, et erinevatel aegadel on koostatud erinevaid piiriprotokolle, siis see ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast samuti tähtsust, kuna varasemate piiriprotokollides näidatud piiridega ei ole katastriüksuste moodustamist jätkatud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et mingisugust kokkulepet kaebuse esitaja ja Paldiski mnt 24 omanike vahel sõlmitud ei ole. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebuse esitaja viidet Paldiski mnt 24 maa osalise kompenseerimise kohta. Õigusvastaselt võõrandatud maa osaline kompenseerimine ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine ning ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine ei ole omavahel seotud. Seadusest ei tulene, et Paldiski mnt 24 ehitise juurde ei oleks tohtinud erastada rohkem maad kui oli Paldiski mnt 24 kinnisasja suurus enne nõukogude okupatsiooni.
47. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad kummagi menetlusosalise kulud menetlusosalise enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 5