Obsah (6)

§ 24§ 84§ 21§ 92§ 93§ 83

3-10-3277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-3277 Haldusasi AS Nordecon Infra kaebus Rahandu

§ 24lg 1 p 2 alusel.

2.

§ 84

lg 5 p 2 alusel tagastada kaebuse esitajale pool tasutud riigilõivust 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot ja 12 senti, kandes selle summa Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr 221001145400 (Swedbank).

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
2. Saata käesolev määrus menetlusosalistele ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates (

§ 24lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Nordecon AS (endise ärinimega AS Nordecon Infra) kaebus Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni
2. detsembri 2010 otsuse nr 238-10/119076 ning Tallinna Kommunaalameti
3. novembri 2010 käskkirjade nr 1.5-4/89, 1.5-4/90 ja 1.5-4/91 tühistamise nõuetes. Nordecon AS esitas
4. jaanuaril 2011 kohtule kaebusest loobumise avalduse ning taotluse menetluse lõpetamiseks.
6. jaanuari 2011 kohtunõudega palus kohus vastustajal ning kolmandatel isikutel esitada omapoolne seisukoht menetluskulude osas. Tallinna Kommunaalamet esitas kohtule menetluskulude taotluse
7. jaanuaril 2011 ning kolmandad isikud esitasid taotluse menetluskude osas kohtule
8. jaanuaril
10. jaanuaril 2011 saabus kohtule kaebuse esitaja seisukoht vastustaja ning kolmandate isikute menetluskulude taotluste osas. MENETLUSE LÕPETAMINE
11. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 21 lõikest 1 on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.

§ 24

lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. 4. Vastavalt

§ 21

lõikele 4 enne kaebusest või protestist loobumise vastuvõtmist või kompromissi kinnitamist selgitab halduskohus kaebuse või protesti esitajale kaebusest loobumise või kompromissi tagajärgi. Kaebuse esitaja on kohtule 11. jaanuari 2011 kaebusest loobumise avalduses kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest ning ei taotle kohtult nende endale selgitamist. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus kaebuse esitaja kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasja menetluse. RIIGILÕIVU TAGASTAMINE 5.

§ 84

lg 5 punkti 2 kohaselt tagastatakse kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot. Kaebuse esitaja on taotlenud 11. jaanuaril 2011 kohtule esitatud kaebusest loobumise avalduses poole kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

§ 84lg 5 punkti 2 alusel.

Kaebuse esitaja tasus riigilõivu riigilõivuseaduse (redaktsioon kehtis kuni

1. detsembrini 2010) § 56 lg 16 sätestatud määras, milleks oli 20 000 krooni. Haldusasja toimikus olevast maksekorraldusest (tl. 46 pöördel) nähtub riigilõivu tasumine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitajale tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 10 000 krooni, mis vastab 639,12 eurole. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kaebuse esitaja seisukoht 2
3. jaanuaril 2011 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusest loobumise avalduses leidis kaebuse esitaja tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lõikele 5, Riigikohtu seisukohale, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatset kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks õigusabisid välja, samuti põhjusel, et välise õigusabi kulude väljamõistmine kaebuse esitajalt on piiratud mitmete tingimustega (nt vaidluse väljumine haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega jne), et ei esine asjaolusid, mis õigustaks vastustaja menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesolev vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevategevuse raamidest ning välise õigusabi kasutamine antud haldusasjas ei ole olnud õigustatud, kuivõrd Tallinna Kommunaalamet on vaidluse all olnud otsused teinud oma pädevusvaldkonnas korraldatud hankemenetluses, samuti nähtub riigihangete registrist, et aastatel 2007-2010 on vastustaja välja kuulutanud kokku 379 riigihanget, mistõttu on vastustajal piisavalt kogemust ja teadmisi hankemenetluse läbiviimiseks ning selle käigus tekkivate küsimuste lahendamiseks ning teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu. Ka märgib kaebuse esitaja, et riigihangete korraldamine on vastustajale kui kohaliku omavalitsuse asutusele riigihangete seadusega (RHS) pandud ülesanne, mis on osa haldusorgani tavapärasest tegevusest. Avaliku huvi olemasolu ei õigusta samuti kaebuse esitaja seisukohast välise õigusabi tellimisele kantud kulude panemist Nordecon AS-i kanda, kuivõrd Tallinna Kommunaalameti kui kohaliku omavalitsuse asutuse tegevusega kaasneb alati avalik huvi. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja vastustaja seisukohaga, justkui käesoleva vaidluse ese oleks olnud äärmiselt spetsiifiline ja sügava juriidilise sisuga ning keskseks küsimuseks oleks olnud seaduse tõlgendamine ja juriidilised küsimused, mis vaieldamatult eeldab õigusalaseid laiapõhjalisi süvateadmisi. Kaebuse esitaja hinnangul on vastustaja analüüsinud kaebuses käsitletud küsimusi juba hankemenetluse läbiviimisel. Lisaks juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et vastustaja on taotlenud ka selliste menetluskulude väljamõistmist, mis on kantud seoses Rahandusministeeriumi juures tegutseva vaidlustuskomisjonis toimunud vaidlustusmenetlusega, kuid vaidlustusmenetluses menetlusosalise poolt kantud kulud ei ole kohtumenetluses osalemisega seotud ning selliste kulude väljamõistmiseks kohtumenetluses ei ole seaduslikku alust. Kolmandate isikute menetluskulude osas leiab kaebuse esitaja, et selliste menetluskulude Nordecon AS-i kanda panemine oleks ebaõiglane. Vastustaja seisukoht
4. Vastustaja esitas
5. jaanuaril 2011 kohtule menetluskulude nimekirja ning taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 70 224 krooni, mis vastab 4488 eurole ning 13 euro sendile. Tallinna Kommunaalamet märkis kohtule esitatud dokumendis, et on kandnud käesoleva menetlusega seoses õigusabikulusid esmalt seoses kaebuse esitaja poolt vaidlustuse esitamisega VAKO-le ning seejärel seoses kaebuse esitaja poolt VAKO otsusele kaebuse esitamisega kohtusse. Samuti märgib vastustaja vastukaaluks kaebuse esitaja seisukohale, et käesolev kaebus väljus vastustaja igapäevategevuse raamidest, kuivõrd tulenevalt Tallinna Kommunaalameti põhimäärusest ei ole riigihangete korraldamine ega riigihangetega seonduv õigusnõustamine hankija igapäevane tegevus. Ka rõhutab vastustaja, et käesoleva vaidluse ese oli äärmiselt spetsiifiline ja sügavalt juriidilise sisuga, mis eeldas õigusalaseid laiapõhjalisi teadmisi, mistõttu oli välise õigusabi kasutamine hankija poolt vajalik ning põhjendatud. Kolmandate isikute seisukoht 3
7. jaanuaril 2011 kohtule esitatud seisukohas leidis kolmandate isikute esindaja, et kolmas isik on kandnud menetluskulusid kokku summas 906,92 eurot ning nimetatud menetluskulud tuleks välja mõista kaebuse esitajalt tulenevalt

§ 92lõikest 7 ning § 92 lõikest 6.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 9.

§ 92

lõikes 6 sätestatakse, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Tulenevalt

§ 92

lõikest 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus on seisukohal, et vastustaja ning kolmandate isikute menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt ei ole antud juhul põhjendatud. 10. Esiteks märgib kohus, et vastustaja on käesoleval juhul taotlenud 4488,13 euro (70 224 krooni) suuruse menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt, millest 3108,66 eurot (48 640 krooni) koosneb kulutustest seoses kaebuse esitaja poolt vaidlustuse esitamisega VAKO-le. Nähtuvalt toimikus olevast Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas AS kulude aruandest nr A101129-155625-50183 (tl. 139 pöördel) on kulutusi kantud suuruses 2987,23 eurot (46 740 krooni) seoses vaidlustuse analüüsiga, vastuse koostamisega, osalemisega VAKO istungil jne. Samuti on kulude aruandele nr A101220-112010-6322 (tl. 141) märgitud ,,VAKO otsuse analüüs Nordecon Infra vaidlustuses, kokkuvõte kliendile (e-kiri)’’ ning selle ajakuluks 0,60 tundi. Arvelt nähtuvalt on õigusabiteenuse tunnihinnaks 1 900 krooni (121,43 eurot). Kohus selgitab, et selliselt kantud kulud ei ole menetluskulud

tähenduses.

§ 83

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 83

lg 2 sätestab, et kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud ning kohtuvälised kulud on

§ 83

lõike 4 kohaselt menetlusosaliste ja nõustajate kulud, sõidukulud, saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek ning menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulud ei ole menetluskuludeks

tähenduses ning selliste kulude väljamõistmiseks ei ole seaduslikku alust. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tallinna Kommunaalameti esitatud taotlusest maha arvata kulutused, mis on tehtud kohtueelses menetluses summas (2987,23 eurot (46 740 krooni) + 121,43 eurot (1900 krooni)=3108,66 eurot (48 640 krooni)). Seega on kohtumenetlusega seotud menetluskulude kandmine tõendatud 4488,13-3108,66=1379,47 euro ulatuses.

1. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et halduskandja kasuks menetluskulude väljamõistmine on iseenesest lubatud, kuid piiratud (Riigikohtu
2. aprilli 2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01,
3. mai 2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07,
4. juuni 2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-36-07,
5. jaanuari 2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-08). Menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (Riigikohtu
6. novembri 2007 otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07). Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid menetluskulude väljamõistmist haldusorgani kasuks. 4
7. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et käesolev vaidlus ei väljunud vastustaja igapäevategevuse raamidest. Ka Tallinna Ringkonnakohus on märkinud
8. septembri 2009 lahendis nr 3-09-1269, et riigihanke korras vara ja teenuste hankimine ei välju haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest ning haldusorgan peaks olema suuteline ise sellekohastes vaidlustes oma seisukohti kaitsma. Vajadusel võib haldusorgan kasutada küll haldusvälist õigusabi, kuid sel juhul peab ta arvestama võimalusega, et selleks tehtud kulutusi ei pruugi kohus vastaspoolelt välja mõista. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et käesolev kaebus väljus vastustaja igapäevategevuse raamidest, kuivõrd tulenevalt Tallinna Kommunaalameti põhimäärusest ei ole riigihangete korraldamine ega riigihangetega seonduv õigusnõustamine hankija igapäevane tegevus. Riigihangete seaduse (RHS) § 2 lg 2 kohaselt on riigihangeteks asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt. Tallinna Kommunaalameti põhimääruse, mis on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu
9. detsembri 2004 määrusega nr 43, punktist 2.1.1 tuleneb, et Tallinna Kommunaalameti põhiülesandeks on näiteks linna teede projekteerimise, ehituse, remondi, hoolduse ja puhastuse korraldamine. Selleks, et haldusorgan saaks täita põhimäärusest tulenevaid põhiülesandeid, tuleb korraldada riigihankeid ning põhimääruses eraldi riigihangete korraldamise punkti väljatoomine ei ole vajalik. Ka lisab kohus, et kuivõrd riigihangete menetluse järgimise kohustus sõltub hanke maksumusest, siis ainuüksi põhitegevuste loetelu seda ära ei näita, vaid näitab see haldusterritoorium, millel on neil pädevus tegutseda ja tulenevalt just suurtest mahtudest, on ilmne, et ilma riigihankeid korraldamata ta oma ülesandeid täita ei saaks. Samuti nähtub E-Riigihangete keskkonnast, et Tallinna Kommunaalamet on perioodil
10. juuni 2007 kuni
11. detsember 2010 kuulutanud välja 361 riigihanget, millest võib järeldada, et tegemist on kogenud riigihangete korraldajaga. Kuivõrd käesoleval juhul ei väljunud vaidlus haldusorgani igapäevategevuse raamidest, ei pea kohus õigustatuks väliste menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt.
12. Kolmanda isiku menetluskulude taotluse osas leiab kohus, et nende väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks ebaõiglane ning

§ 92lg 10 alusel.

Riigikohus on

1. aprilli 2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ning tulemus peab olema õiglane. See põhimõte on kohaldatav ka kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel. Kuigi kohus ei pidanud käesolevat kaebust ilmselgelt perspektiivituks, jättis halduskohus
2. detsembri 2010 määrusega rahuldamata AS Nordecon Infra esialgse õigusabi taotluse, mille tulemusel sõlmisid vastustaja ning kolmas isik hankelepingu. Eeltoodust tulenevalt jäi kaebuse esitaja ilma võimalusest sõlmida soovitud hankeleping ning esitatud kaebuse menetluse jätkamine enda õiguste kaitseks muutus tarbetuks. Tulenevalt asjaolust, et käesolev kaebuse menetlus on sisuliselt piirdunud vaid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega, milles kohus kolmandatelt isikutelt kirjaliku seisukoha esitamist ei nõudnud, andes küll selleks võimaluse, samuti asjaolust, et kolmas isik saavutas soovitud eesmärgi enne kaebuse sisulist menetlemist, sõlmides vastustajaga hankelepingu, leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt oleks äärmiselt ebaõiglane ning kolmandate isikute kulud tuleb jätta nende endi kanda. Kristjan Siigur Kohtunik 5 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.05.2011 KOHTUMÄÄRUSE RESOLUTSIOON
3. Rahuldada AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg määruskaebused osaliselt.
4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.02.2011 määruse haldusasjas nr 3-10-3277 punkt 3 osas, millega jäeti ühispakkujate AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg menetluskulud nende endi kanda.
5. Rahuldada AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg menetluskulude väljamõistmise taotlused osaliselt ning mõista Nordecon AS-lt AS Merko Ehitus, AS Merko Infra, Tallinna Teede AS ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg kasuks menetluskuludena välja 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
6. Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 6